Kats suvõmütsü / Kaks suvemütsi

Tüdi sai täämbä suvõs kats mütsü.
Tütar sai täna suveks kaks mütsi.

Roosa müts om tett kleidi langa jääkest seo oppusõ perrä. Et kleidiga parõmbahe kokko lännüq, kasvati keerdsilmussõ asõmal õhksilmussõga.

Roosa müts on tehtud kleidi lõnga jääkidest selle õpetuse järgi. Et kleidiga veel paremini kokku sobiks, kasvatasin kahe silmuse vahelisest lõngakeerust kasvatamise asemel õhksilmusega.

Kõllanõ müts om tett siist. Langas om helekõllane Capri, midä kulusi üts tokk. 
Kollane müts on tehtud siit. Lõngaks on helekollane Capri, mida kulus täpselt üks tokk.

Suvine kleidike / Suvekleidike

Noq, ku ilmaq ommaq nii ilosas lännüq, tull' tahtminõ midägi suvist kutaq. Minevädse suvõ lõpuh sai Lianni sooduka aigu latsõ kleidikese jaos lang är ostõt, nii et noq olõ-s muud, ku vardaq suhvlist vällä otsiq ja kudama naadaq. Ja valmis kleidikene saigi!. Kuat om taa Elenka kleidi oppusõ perrä.

 

Nüüd, kui ilmad on nii ilusaks läinud, tuli tahtmine midagi suvist kududa. Läinud suve lõpus sai Lianni sooduka ajal lapse kleidikese jaoks lõng varutud, nii et nüüd polnud muud, kui vardad sahtlist välja otsida ja kuduma hakata. Ja valmis kleidike oligi! Kootud on kleit Elenka kleidi õpetuse järgi.







Paila tei esi ni lipsi köütse sälä taadõ.
Paela punusin ise ning lipsu panin selja taha.

Üts sääne pilt ka, koh kleit säläh om. Edespiteh pandnu vast iks määnsegi pluusikõsõ ka kleidi alaq.

 Üks selline pilt ka, kus kleit on seljas. Edaspidi paneks vast ikka pluusi ka kleidi alla.

  

Langas om G-B Wolle ökopuumvillanõ. Edimält tundu taa lörts, a tegelikult jääs mõnus pehme. Õnnõ et ku langavüü pääl om ültüq, et paras kutaq vardaga 4-5, sis ma koi kõgõpäält vardaga 4,5, aq tuu jäi külh pall'o lörts ja mulkliganõ. 4 mm vardidõga oll' just hää kutaq.

Lõngaks on G-B Wolle ökopuuvill. Alguses tundus lõng liiga lörts, aga tegelikult jäi kleit  just mõnusalt pehme. Aga kui lõngavöö peal on öeldud, et lõnga on paras kududa varrastega 4-5, siis see on küll selgelt üle pakutud. Alustasin varrastega 4,5, kuid siis jäi kude liiga lörts ja auguline. 4millimeetriliste varrastega oli seda lõnga hea kududa.

Lats jänesses / Lapsest jäneseks

Lats om mul mõnõq kuuq latsiaiah käünüq ja noq om sis edimäne kõrd, ku täl määnestki kostüümi vajja om. Näil om tulõva nädäli jänesside nätäl ni üteh tulõ võttaq jänesse kostüüm, kõrvaq, hand vai midägi muud säänest. Ütle ausahe, et täüskostüümi taha-s kuiki tetäq. Pääleki olõ-i peris kimmäs, et nä kostüümiga süümä naka-i. A et ma olõ-i umah eloh viil nännüq jänest, kel kõtu pääl sahvti- vai kisselirida lätt, sis piät mu lats õnnõ kõrvu (miä ommaq pääleki viil mütsü küleh) ja hannaga lepmä.

Laps on mul nüüdseks mõned kuud lasteaias käinud ja kätte ongi jõudnud esimene kord, kui on mõnd kostüümi vaja. Järgmine nädal on neil jäneste nädal ning kaasa tuleb võta jänese kostüüm, kõrvad, saba vmt. Tunnistan ausalt üles, et täit kostüümi ma tegema hakata ei viitsinud. Pealegi pole ma päris kindel, et nad, kostüümid seljas, sööma ei lähe. Aga et ma pole oma elus veel näinud jänest, kel rinna peal moosi- või kissellirida läheb, siis peab mu laps sel korral leppima vaid (mütsi küljes olevate) kõrvade ja sabaga. 

Lundih kõrva sisse panõ-s midägi, a kikih kõrva tugõmises lõiksi mullikilega kuvääri tükü. Hannas tei lihtsähe totu. Kuimuudu hanna tälle rõividõ külge panõ, tulõ viil märki. Pleetnõkla latsõlõ ju panõ-i, a peris ummõldaq ka nigu es tahtnu.

Lontis kõrva sisse ei pannud midagi, kuid kikkis kõrva tugevdamiseks lõikasin mullikilega ümbrikust paraja tüki. Sabaks tegin lihtsalt tuti. Seda, kuidas saba riiete külge kinnitada, veel täpselt ei tea; haaknõela lapsele ju ei pane, kuid päris kinni õmmelda ka hästi ei tahaks.

Et aimu saiaq, määne müts pääh võinuq ollaq, topse taa langa täüs. Paistus, et kikih  kõrva tulõ viil veidüq säädiq, aq tuud saa tetäq sis, ku lats kodo tulõ.
Et saada aimu, milline võiks müts peas välja näha, toppisin selle lõnga täis. Esialgu näib, et kikkis kõrva tuleb veel veidi sättida, aga seda saab teha alles siis, kui olen näinud, milline see müts lapse peas tegelikult välja näeb.

Oppus umast pääst. 

Langas Red Heart Becky, mütsüs ni hannas kokko puultõist tokki. Oranž om määnegi vana jääk.

Õpetus: oma peast.  

Lõngaks Red Heart Becky, mida kulus mütsi ja saba peale kokku poolteist tokki. Oranž on mingi vana jääk.

Võiulilli-Haruni / Võilille-Haruni

Lõpus ummõhtõgi sai mino Haruni valmis! Taa sali kudaminõ om tegelikult häste lihtsä ni lätt umbõ kipeste edesi, aq mul lõppi tsipakene inne lõppu lang otsa. Ja kõllast langa olõ-s sukugi lihtsä mano saiaq. Viimäte nii nädäli jago tagasi sai langa ni sali ka lõpõtõdus.

No lõpuks ometi sai minu Haruni valmis! Selle salli kudumine on tegelikult hästi lihtne ning läheb imekiiresti edasi, kuid mul sai veidi enne lõppu lõng otsa. Ja kollast lõnga ei olnudki nii lihtne juurde hankida. Nädal tagasi õnnestus mul siiski seda saada ja nii sai ka sall lõpetatud. 

Et väläh om parla muatus muatusõh kinniq ni ka ilm om sääne, et sukugi taha-i vällä pilte tegemä minnäq, saa näüdädä õnnõ tarõpilte. Tah om sali ülekaehus.

Et väljas on praegu tohutult porine ja ka ilm on selline, et kohe üldse ei kutsu välja pildistama, siis on mul näitamiseks ainult toas tehtud pildid. Siin on üldpilt sallist.

Sali olõ-i kuiki suur, tõsõs viimädside veeremotiive mant sai lakjusõs 120 cm (ülemäne viir om iks pikemb) ni korgus üleväst alla om 68 cm. 

Sall ei ole kuigi suur, eelviimaste ääremotiivide juurest on laiuseks 120 cm (ülemine äär on ikka pikem) ja kõrgus ülevalt alla on 68 cm.

Sali om lihtsäh ni ilosah lehemustrih, veereh ommaq suurõmbaq leheq.
Sall on lihtsas, kuid ilusas lehemustris, ääres on suuremad lehed. 

Kuat om sali Raasiku kõlladsõst isitüst villadsõst. Seole mustrile passissõgi mino meelest parõmbahõ rõõmsaq värmiq, kas kõllanõ vai helerohilinõ.  Mustri om Ravelryst ilma iist saiaq.
Sall on kootud Raasiku kollasest kahekordsest villasest. Selle mustrga sobivadki minu meelest paremini rõõmsad värvid, kas siis kollane või hoopis heleroheline. Muster on Ravelrys tasuta saadaval.

Suvidsõst pluusist sai keväjäne kamps / Suvepluusist sai kevadkampsun

Imä tahtsõ hindäle suvõs pluusi. Kaimiq mustret ni tä otsõ hindäle meeleperälidse vällä. Telsemiq Lõngamaania kuuhtelmisega ka originaallanga. Ku lang tull', oll' selge, et suvepluusis taa sukugi passi-i, paistu perädü jämme ni küländ lämmi. Ku sis viil vällävalit mustrõ ka juuskma naka-s, mõtlimigi ümbre, et langast tulõ hoobis kamps. Imä valõ vällä seo kampsi, õnnõ et tä tahtsõ pikembät, inämb kihhä kuatut ni hulga väikumba kaalamulguga variantsi.

Ema tahtis endale suveks pluusi. Vaatasime koos mustreid ning ta valis endale meeldiva välja. Tellisime Lõngamaania koostellimisega originaallõngagi. Kui lõng tuli, siis oli selge, et ega see suvepluusiks ikkagi ei sobi. Kui veel ka väljavalitud muster sugugi ei klappinud, siis otsustasimegi ümber, et lõngast saab hoopis kevadine kampsun. Ema valis välja selle kampsuni, kuid ta soovis pikemat, enam kehha võetut ning palju väiksema kaelaauguga.

Seo om mu edimäne alt üles kuat raglaan, üleväst alla raglaani miildüs mullõ iks inämb kutaq.

Kudamine läts umbõ kipõstõ, aq taa langa otsi ma inämb käkki taha-i.

Langas om Dropsi Ice, midä koi vardidõga nr 8. Langa läts nii 670 g.

See on mu esimene alt üles kootud raglaankampsun, ülevalt alla meeldib mulle rohkem kududa. 

Kudumine läks hästi ruttu, kuid selle lõnga otsi ma enam küll peita ei tahaks.


Lõngaks on Dropsi Ice, mida kudusin 8 mm varrastega. Kulus umbes 670 g.

Cartouche

Timahavvadsõ talvõ Knittyh oll' imeillos sali, pei plaani taad kunagi kudama naadaq. A ku Mustrimaailma foorumih naati taad salit üteh kudama ni  ma sai kätte uma Raasiku villadsõ pümmeverevä  langa, otsusti, et seost salist saa üts jago mu imä sünnüpääväkingist. Noq om sünnüpäävälats kingi kätte saanu ni ma või pildiq siiäq ka üles pandaq. 

Selle aasta talve Knittys oli imeilus õlasall, võtsin plaani see kunagi kududa. Aga kui Mustrimaailma foorumis hakati salli koos kuduma ja ma olin kätte saanud Raasiku tumepunase villase lõnga, otsustasin, et sellest saab üks osa mu ema sünnipäevakingitusest. Nüüd on sünnipäevalaps kingi kätte saanud ning võin ka siia mõned pildid üles panna.

Sali om küland suur, et hinnäst külmä iist timä sisse ärq käkkiq. Ülämäne viir om 197 cm ni korgus 86 cm.
Sall on piisavalt suur, et külma eest sinna pakku pugeda. Ülaäär on 197 ja kõrgus 86 cm.

Sali kiri taht küländ häste tähelepandmist ni kudamisõ aigu ikäv külh naka-s. 
Salli mustrit tuli üsna tähelepanelikult jälgida, nii et igav küll kududes ei hakanud.

Ausõna, sali om tegelikult väega illos pümmeverrev.  Ausõna, sall on tegelikult ilus tumepunane.

Lõpus viil üts pilt, koh sali om tuulõ käeh pilliruu pääl. Lõpuks veel üks pilt, kus sall on tuule käes pilliroo peal.

Aitüma esäle pilte tegemise iist. Suur tänu isale, kes tegi pildid.

Latsõ keväjämüts / Lapse kevadmüts

Päiv käü jo ilosahõ korgõst ni pääväq ommaq pikäq, oll' viimäne aig latsõlõ keväjäs müts kutaq. Paar aastakka tagasi löüdse Pitsikuduja blogist kavalaq mütsükeseq, miä ommaq takastpuult pikembäq ni hoitvaq ka latsõ kukla ilosahõ lämmäh, seogi müts om kuat sama malli perrä.   
Päike käib juba kenasti kõrgelt ja päevad on pikad, oli viimane aeg lapsele kevadmüts kududa. Paar aastat tagasi leidsin Pitsikuduja blogist head mütsikesed, mis on tagant pikemad ja hoiavad nii ka lapse kukla kenasti soojas, seegi müts on sama malli järgi kootud.

Müts om tett langaperrist, tuuperäst saa-s ka kokkovõtmine küländ illos, valgõt langa olõ-s ilosas kokkovõtmisõs küländ pall'o.  
Tehtud on müts lõngajääkidest, kuid valge lõng sai liiga ruttu otsa, mistõttu ei ole ka kokkuvõtmine kuigi ilus.

Turumüüjäkindaq/Turumüüjakindad

Mu meesterahvas pallõl' ütele umalõ sõbralõ kutaq tenotähes silgumüüjäkindaq, häste lihtsäq muiduki, nigu tä iks taht. Tävveste ilma kiräldäq suta-s iks tetäq. Peris rassõ om kindit kutaq noq, ku päiv ja keväjähõng vägüsi tarrõ tükväq.

Mees palus ühele oma sõbrale tänutäheks abi eest turumüüjakindad kududa. Ja nagu tal ikka kombeks on, siis hästi lihtsad. Väike muster sai siiski peale tehtud. Endalegi üllatuseks pean tunnistama, et üsna raske on kindaid kududa ajal, mil päike ja kevadelõhn vägisi tuppa tikuvad.

Lihtsä pluusõkõnõ / Lihtne pluus

Minevä suvõ näi üteh Põh'a-Eesti käsitüüpoodih umbõ rõõmsidõ värvega Regia sukalanga ni tiidse, et mu tütreke saa taast langast hindäle puhvkäüssigaq pluusõ. Kudamiseni sis aga jovvaki-s. Ku noq langa vahtsõst kätte võti, paistu külh, et kleidikeses olõssi taa lang viil ilosamb, aq et Lõuna-Eestih lövvä-s koskiltki säänest värvi Regia langa, tull' iks pluus. Kuat om taa üleväst alla raglaanih. Ülemädseh ja alomadõh veereh ni käüsside otsah ommaq tsillukõsõq palmikuq.

Möödunud suvel nägin ühes Põhja-Eesti pisikeses käsitööpoes hästi rõõmsate värvidega Regia sokilõnga. Ostsin ilma pikema mõtlemata kaks tokki, et tütrele sellest puhvvarrukatega pluus kududa. Kudumiseni siis aga ei jõudnudki. Kui nüüd lõnga uuesti kätte võtsin, tundus, et kleidiks sobiks see veel pareminigi, aga et Lõuna-Eestist lõnga juurde ei leidnud, tuli sellest siiski pluus. Kootud on see ülevalt alla raglaanina. Üleval ja allääres ning varrukate otsas on väiksed palmikud.

Alomanõ viir lähkümbäst.  Alläär lähemalt.

Käüss. Käis.

Edimäne pärlitüü / Esimene pärlitöö

Ku ma viil paar nädälit tagasi ütli, et maq pärlit putu-i, mudu nakas taa viil kah külge, sis paar päivä tagasi kävemiq Helle man pärlest liithelme tegemist opmah. Mino liithelmist saivaq kõrvarõngaq, a nigu edimäne tüü iks, om tõnõ veidükene tõistsugumadsõ kujoga, a ku naaq kõrvah ommaq, sis om tõnõ tõistpuul näko ni olõ-i arvogi saiaq. Aitüma Hellele!

Kui ma veel mõned nädalad tagasi ütlesin, et pärleid ma parem ei puutu, muidu jään nendesse järsku päris kinni, siis paar päeva tagasi olin sunnitud oma sõnu sööma ja käisime kambakesi Helle juures liithelme tegemist õppimas. Minul valmisid kõrvarõngad. Nagu esimese töö puhul ikka, ei tulnud mulgi kaks helmest päris ühesuguse kujuga, aga sellest pole ka suurt lugu, sest kui need kõrva panen, siis jääb ju nägu vahele ja erinev kuju ei olegi näha. Aitäh Hellele!