Laupäev, 24. oktoober 2015

Sälg lämmähe

Timähavva om olnuq tõtõstõ kuldnõ süküs, aq taa tähendä-i, et lämmit rõivit vajja es olnuq. Om iks. Koigi latsõlõ pehme ni lämmä vesti. Ja et vestist viil rohkõmb kassu olõssi, koi taalõ ka karmani.
Sel aastal on olnud tõeliselt kuldne sügis, aga see ei tähenda siiski, et sooje riideid vaja ei oleks. Ikka on. Kudusingi lapsele pehme ja sooja vesti. Et vestist veel rohkem kasu oleks, kudusin sellele ka tasku.
Minevä aastaga trehvsimiq latsõga üte netipoodi kinnipandmismüügile. Sääl näi langa, minkä kuustus oll' sääne, et saa-s taad kuiki ostmaldaq jättäq: 50% Peruu villa, 30% alpakat ja 20% siidi. Osti hindä jaos ja lats valõ hindäle kah. A tä suta-s kuiki ütte värmi vällä valliq ni võtt'ki lõpus kolmõ esisugumaist. Nii tull' ka vest joonilinõ. Vest om kuat üteh tüküh üleväst alla.
Möödunud aastal juhtusime lapsega ühe netipoe lõpumüügile. Seal nägin lõnga, mille koostis oli selline, et ei saanud seda kuidagi ostmata jätta: 50% Peruu villa, 30% aplakat ja 20% siidi. Ostsin endale ja laps valis endale ka. Ta ei suutnud kuidagi üht värvi valida ja võttiski lõpuks kolme erinevat. Nii tuli ka vest triibuline. Vest on kootud ülevalt alla ühes tükis.
Vest om küländ lämmi, et lehti seeh möllämises olõki-s täämbä jopit vajja (lõpus sai tälle iks jopi ka pääle).
Vest on piisavalt soe, et ka vaid selle väel lehtede sees möllata (lõpuks soostus ta siiski ka jope peale panema).
Langas om sis Elisabeth Lavoldi Silky Flamme. Koi 6 mm vardidõga. Et lang om kõrd paksõmb, kõrd jälq peenemb, jätt ka vest kotussidõ säändse tundõ, nigu olõssiq kehväste kuatuq. Alostusõh taa mullõ väega miildü-s (kinkäle iks miildüs, et jääs tunnõ, et mõista-i küländ häste kutaq?), aq tegelikult om peris mõnus.
Lõngaks on siis Elisabeth Lavoldi Silky Flamme. Kudusin 6 mm varrastega. Et lõng on kord paksem, kord jälle peenem, jätab koepind kohati mulje, nagu oleks tegu lihtsalt ebaühtlase koega. Alguses see mulle eriti ei meeldi (kellele ikka meeldib, kui kudumist jääb mulje, nagu ei oskaks tegija piisavalt hästi kududa?), aga tegelikult on päris lahe.

Reede, 9. oktoober 2015

Kats jää-i kolmandaldaq

Minevä ja üleminevä aastaga kõrraldõdi Mustrimaailma foorumih häätegemises sukkõ kudamist. Mõlõmbal kõrral om võet mõni ilma vanõmbidõ hoolõldaq jäänüide latsi kodo ni säält ommaq kõik latsõq hindäle paari vai kats sukkõ saanuq. Ma hinda taad ettevõtmist väega. Mi materiaalne pannus om külh küländ väikene, aq vast taa siski näütas näile latsilõ, et kiäki huul näist ka sis, ku nä ummist vanõmbist ilma ommaq jäänüq. Nii et ku timahavva jälq kuulutõdi vällä sukkõ kudaminõ, olõ-s mul määnestki katsildõ mõtlõmist.
Möödunud ja ülemöödunud aastal kooti Mustrimaailma foorumis heategevuseks sokke. Mõlemal korral on võetud üks lastekodu ja sealt on siis kõik lapsed kas paari või kaks sokke saanud. Ma hindan seda ettevõtmist väga kõrgelt. Meie materiaalne panus on küll tõenäoliselt küllaltki väike, kuid loodetavasti näitab see ettevõtmine lastele, et kuigi nad on vanemlikust hoolest ilma jäänud, hoolitakse neist siiski. Nii et kui ka sel aastal kuulutati välja heategevussokkide kudumine, ei mõelnud kaht korda.
Ku mineväl aastaga koi pitsega sukaq ja üleminevä aastaga kirjuga ni põimmistõga sukaq, sis timahavva tei kats paari vöödiliidsi sukkõ. Mullõ hindäle toovaq naaq sukaq minkägiperäst Pikasuka Pipi miilde. Vähämbile sukkilõ tei sakilidsõq seereq.
Kui möödunud aastal kudusin pitsilised sokid ja ülemöödunud aastal kirjatud ja palmikutega sokid, siis sel aastal kudusin kaks paari triibulisi. Mulle endale toovad need sokid millegipärast Pipi Pikksuka meelde. Väiksematele sokkidele tegin sakilised sääred.
Ku mu lats vähämbit sukkõ näkk', tahtsõ tä hindäle ka säändsit. Et tälle niikuinii vahtsõt paari villasukkõ vajja oll', koigi. Õnnõ et sinist värmi langa oll' jo nii veidü, et põhivärmis sai hoobis kirriv.
Kui mu laps väiksemaid sokke nägi, tahtis ta endale ka selliseid. Et talle oli niikuinii vaja uut paari villaseid sokke, siis kudusingi. Ainult et sinist lõnga oli jäänud nii väheks, et põhivärviks võtsin hoopis kirju.
Langas om naist sukkõst üle jäänüq Alize sukalang, koi taad 2,5 mm vardidõga.
Lõngaks on  neist sokkidest üle jäänud Alize sokilõng, mida kudusin 2,5 mm varrastega.

Laupäev, 3. oktoober 2015

Salla Fylleryd

Mõnda aigu tagasi sai kutsõ doktoritüü kaitsmisõlõ. Säändsehe kotussõhõ iks ilma kingilda lää-i, esieränis ku olõt eräle kutsut. Et aigu oll', otsusti midägi kutaq. Valõ vällä umbõ ilosa sali, midä viil kudanuq es olõq - Fyllerydi. Ku kingi saaja ja mustrõ olliq olõmah, lätsi langa otsma. Tükk aigu mõista-s midägi valliq, aq sis jäi pilk pääle Rowani Fine Lace'i langale (nummõr 925). Taah langah ja värvih olliq kuiki kuuh sama as'aq, miä tulõvadsõh kaitsjahki - lang paistu rahulik ni tasakaaluh, aq mitte iseloomuldaq vai ikäv, veidükene nigu luksuslik, aq mitte ülemäärä pall'o ja muiduki mullõ ekamuudu meeleperi. 
Mõnda aega tagasi sain kutse doktoritöö kaitsmisele. Sellisele sündmusele, eriti kui oled ekstra kutsutud, ikka ilma kingita ei minda. Et aega oli, otsustasin midagi kududa. Valisin välja imeilusa salli, mida veel kudunud ei olnud - Fyllerydi. Kui kingi saaja ja muster olid olemas, läksin lõngaotsinguile. Tükk aega ei osanud midagi valida, kuid siis jäi mu pilk pidama Rowani Fine Lace'i lõnga peale (number 925). Selles lõngas ja värvis paistsid olevat koos samad jooned, mis tulevases kaitsjaski - rahulik ja tasakaalukas, kuid mitte iseloomutu või igav, veidike luksuslikki, aqa mitte üleliia palju ja muidugi mulle meelepärane.
Kuiki minegipääväl valõ Talnah vihma ku pangist, nii et olli esi otsani likõ (nii ullisti, et eski laivah, ku pistü tulli, jäi minost tooli pääle perrä likõ plekk) ni kah'os oll' küländ likõ ka mu kotih ollõv kraam, jäi salikõnõ ummõhtõgi kuivas.
Kuigi Tallinnas sadas minekupäeval eriti tugevat paduvihma, nii et olin ise täiesti läbimärg (isegi laevas, kui püsti tõusin, jäi minust toolile järele märg plekk) ning kahjuks olid küllaltki märjad ka mu kotis olevad asjad, jäi rätt imekombel siiski kuivaks.
Mullõ hindäle säändsest küländ peenükesest langast kuatuq saliq miildüseq, selle et näid saa kandaq nii ümbre olgõ, aq ka kaalah, kas sis jaki/pal'tu all vai pääl, mõlõmbat piteh om hää. Vast lämmistäs taa salikõnõ noq Salla olgõ ni kaala ja lask täl tetäq järgmiisi põnõvit uurmiisi.
Mulle endale meeldivad väga sellisest küllaltki peenest lõngast kootud rätid, sest neid saab kanda nii ümber õlgade kui ka kaelas, kas siis jaki/mantli all või peal, mõlemat moodi on hea. Ehk soojendab see rätt nüüd Salla õlgasid ja kaela ning laseb tal keskenduda järgmistele põnevatele uurimistele.
Ah jaa, olkõ sis ka üldtüq, et sali om kuat 3 mm vardidõga.
Ah ja, olgu siis ka öeldud, et rätt on kootud 3 mm varrastega.