Suusatamisõ MM, Eesti sünnüpäiv ja hindä mitte väega suur palanik kindlustiq kokko nädälivaihtusõ päämädselt teleka iih. Aq et ma sukugi ei mõista teleka iih istu niimuudu, et käeq üsäh videleseq, sai peris pall'o kuatus. Täämbä näütä siski õnnõ ütte asja: latsõ pätikindit.
Suusatamise MM, Eesti sünnipäev ja minu mõõdukas palavik kindlustasid nädalavahetuse teleka ees. Aga et ma ei oska teleka ees istuda, käed süles, sai päris palju kootud. Täna näitan siiski vaid üht asja: lapse pätikindaid.
Kunagi jäi perrä pia terve tokk värmilist sukalanga ni taa uutsõ umma aigu perrikorvih. Ku minul tull' pääle himo langaperrit vähämbäs kutaq ni lats' naas tahtma pätikindit (vai sis lapiga kindit, nigu tä esi ütles), sai lang korvist vällä kor'atus.
Kunagi jäi järele pea terve tokk kirjut sokilõnga, mis jäi jääkide korvi oma aega ootama. Kui minul tuli peale tuhin lõngajääke vähemaks kududa ning laps hakkas nuiama pätikindaid (või lapiga kindaid, nagu tema neid nimetab), sai see lõng korvist välja korjatud.
Lats oll' kindide pääle väega rõõmsa, mugu topsõ näid kätte ja pand' klappi pääle ni võtsõ jälq päält ärq. Laps oli kinnaste üle väga õnnelik, muudkui pani neid kätte ning tõmbas klappi edasi-tagasi, küll peale, küll pealt ära.
Kindaq ommaq kuatuq Dropsi Fabelist 2 mm vardidõga, kulu oll' veidükene päält poolõ toki.
Kindad on kootud Dropsi Fabelist 2 mm varrastega, lõnga kulus veidikene üle poole toki.