Esmaspäev, 28. mai 2012

Nigu vardist tull'

Tahtsõ tütrele suvõs kleiti kutaq; midägi säänest küländ lihtsat ni mitte väega pitsilist. A taha-s siski ka otsani õnnõ parõmbpididsõ pinna kudamist. Tuhlasi internetti piteh, aq lövvä-s midägi säänest, midä väega olõssi tahtnuq. Jääkina-s muud üle, ku kudama naada ni kaia, mis lõpus vällä tulõ. Vällä tull' sääne:
Tahtsin tütrele suveks kleiti kududa, midagi sellist lihtsat ja mitte väga pitsilist, kuid samas mitte ka täiesti labases parempidises koes. Tuulasin mööda netiavarusi, aga ei jäänud silma midagi, mille juures oleksin teadnud, et vot just sellist tahangi. Ei jäänudki siis muud üle kui otsast kuduma hakata ning vaadata, milline välja tuleb. Tuli lõpuks siis selline:
Kleit om alostõdu keskkotussõst allapoolõ, perän korssi keskkotussõ silmäq üles ni koi ülemädse jao. Seo kleidi kudamisõ man sai arvo, ku hää om kutaq üleväst allapoolõ, selle et sis om vajja peris pall'o vähämb rehkendaq, mitu silmust vardale, ku mitu kõrda ni määndse vaihõga kahandaq tulõ, et kleit hää saanuq, ni muud säänest. Tuu asõmal rehkendi, ku mitu silmust om keskkotussõlõ vajja ni naksi aga kudama ni lõpõti sis, ku kai, et pikkus hää om.
Kleiti alustasin keskkohast ning kudusin ülevalt alla, hiljem korjasin keskkoha silmad üles ning kudusin ülaosa. Selle kleidi kudumise juures mõistsin, kui mugav on kududa ülevalt allapoole, sest siis on vaja tunduvalt vähem arvutada (et mitu silmust vardale, millise vahega ja kui tihti kahandada, et pikkus hea saaks, ja muud sellised tüütused). Nüüd arvutasin ainult mitu silmust on keskkohale vaja ja hakkasin aga allapoole minema, lõpetasin siis, kui pikkust parajaks pidasin.
Langas om Schachenmayri Bambino Bomull, midä läts veidükene päält 200 grammi, vardaq olli 2,5 mm ni alomadsõ veere ripskoe jaos 2 mm.
Lõngaks on  Schachenmayri Bambino Bomull, mida kulus veidikene rohkem kui 200 grammi, kasutasin 2,5 mm ning alaääre ripskoe jaoks 2 mm vardaid. 

Neljapäev, 17. mai 2012

Mõnõq nibinäq

Viimädsel aol olõ juhtunuq tegemä kuiki tsillukõisi as'akõisi. Nii tulõki siis üts nibinäpostitus.
Viimasel ajal olen juhtunud tegema väikseid asju. Nii tulebki seekord paras pudi-padi-postitus.

Kõgõpäält näüta mündikotti, minkä mu sõsar hindäle sünnüpääväs sai. Et mu sõsar om üts näist hobõsõinemiisist, otsusti tälle kauka pääle hobõsõkontuuri tikkiq. Viimäte tikke vist külh põhikooli aigu ja uskõ minno, taa iks oll' jo kavva aigu tagasi, aq sõsara jaos olli nõuh nõgla vahtsõst kätte võtma. Tuu, et ma just suurõmb asi tikja ni umblõja olõ-i, om tüü päält muidoki nätäq ni vähembäste tuu hobõsõ edimäne puul paistus külh rohkõmb Harry Pottery luu testrali muudu ollõv, aq olõ-i hätä.
Kõigepealt näitan mündikotti, mille mu õde endale sünnipäevaks sai. Et mu õde on üks neist hobuseinimestest, otsustasin  münditasku peale hobusepildi tikkida. Viimati tikkisin küll vist põhikoolis ja uskuge mind, see oli ikka päris kaua aega tagasi. Ja muidugi paistab see, et ma suurem asi tikkija-õmbleja pole, ka tasku pealt välja (vähemasti mulle meenutab hobuse pea küll pigem Harry Potteri lugude testralit, aga vast pole häda).

Lisas otsusti Salomoni sõlmõ heegeldämise selges oppiq. Langajääke korvist löüdse pooliku toki Dropsi Kid-Silki ni tei taast latsõlõ vahtsõq käüsseq.











Lisaks otsustasin Salomoni sõlme heegeldamise selgeks õppida. Lõngajääkide kõrvist leidsin pooliku toki Dropsi Kid-Silki ning tegin sellest lapsele uued käised. 












Nigu iks, talv ni suvi tulõvaq kõik aig uutmaldaq, nii ka timahavva. Kõrraga olliq lämmäq ilmaq ni mul olõ-s midägi latsõlõ päähä pandaq. Lätsi jälq uma langajääke korvi sisse tuulama ni löüdse toki verevät G-B Wolle Hanna Cable'i heegelniiti. Veidükene tull' langast puudus ni nii sai müts valgõ veere.
Nagu ikka, tuli ka sel aastal suvi ootamatult. Korraga olid soojad ilmad käes ja mul ei olnud lapsele midagi pähe panna. Sukeldusin uuesti oma lõngajääkide korvi, leidsin sealt toki punast G-B Wolle heegelniiti ning heegeldasin sellest mütsi. Et veidike jä niidist puudu, siis sai müts valge allääre.

Esmaspäev, 7. mai 2012

Helerohilinõ Valpuri

Jo minevä suvõ löüdse suvõpluusõ mustrõ, miä mullõ väega-väega miildü, sügüse sai ka lang ärq ostõtus, a kudamisõni jovva-s inne ku veidükene aigu tagasi.
Juba möödunud aastal leidsin poolkogeamta suvepluusi mustri, mis mulle väga meeldis, sügisel sai ka lõng ostetud, kuid kudumiseni ei jõudnud enne kui veidi aega tagasi.
Mustrõ om peri siist. Esieränis miildü mullõ tuu, et põimmisõq ommaq nii iih ku takah ni käüsside pääl kah viil. Tei pluusõ veidükese pikembä ni edimädse lahkõ veidükese lühkümbä, ku mustrõ ette näkk'. Ku viil piässiq kunagi taad kudama, sis kua kimmähe üteh tüküh, saa-i arvo, mille piät raglaani nii kudama, et kõik tüküq eräle valmis kutaq ni sis kokko ummõldaq.
Muster on pärit siit. Eriti meeldis mulle see, et palmikud on nii ees kui ka taga ning lisaks veel varrukate pealgi. Tegin pluusi veidi pikema ja ees oleva lõhe veidi lühema, kui muster ette nägi. Kui peaksin seda kunagi veel kuduma, siis kooksin kindlasti ühes tükis; ma ei saa aru, miks see tuleb õpetuse järgi eraldi tükkidena kududa ning siis tükid kokku õmmelda. 
Langas om Dropsi Paris, midä läts veidükene päält 400 grammi. Mullõ taa lang miildüs, selle et taa jätt säändse peris mulje, olõ-i sukugi kangõ. Vardaq ommaq 5 mm, sooniku jaos olliq mul 4 mm vardaq.
Lõngaks on Dropsi Paris, mida kulus veidi üle 400 grammi. Mulle see lõng väga meeldib, sest jätab sellise PÄRIS mulje ning ei ole sugugi kange. Vardad on 5 mm, sooniku jaoks kasutasin 4 mm vardaid.