pühapäev, 8. märts 2015

Esimene katse svingida...

... ehk sis tegemist om swing knitting'uga. Taa om asi, midä olõ jo kavva tahtnuq pruuviq, aq seenimaani es jovvaq kuiki tegemiseni. Noq oll' taa MMi foorumih kuu teemäs ja nii oll'gi hää hinnäst iks kätte võttaq. Valõ edimädses proovitegemisõs väikuq as'aq - randmidõ lämmistäjäq.
... ehk siis tegemist on swing knitting'uga. See on tehnika, mille proovimiseks olen juba tükk aega hoogu võtnud, kuid siiski muudkui edasi lükanud. Nüüd sai see tehnika MMi foorumi kuuteemaks ja oligi hea põhjus end käsile võtta. Esimeseks katsetuseks valisin midagi väikest - randmesoojendajad.
Otsusti kutaq naaq õnnõ langaperrist. Kõgõpäält oll' mõtõq võttaq valgõ põhivärmis ja tõsõs kontrastvärmis võttaq kirriv (no kolmõ ütevärmilist kokkopasjat langa es olõq), aq et kirivät oll' kõgõ rohkõmb, sai hoobis taa põhilangas. Ja tegelikult om tullõm peris hää, vähämbält mullõ naaq kirivä triibuq rohiliidsi ja valgidõ lapikõisi vaihõl miildüseq.
Otsustasin kududa ainult lõngajääkidest. Kõigepealt oli mõtteks võtta valge põhivärviks ja kirju lõng panna üheks kontrastvärviks (lihtsalt kolme ühevärvilist kokkusobivat jääki polnud), aga et kirjut oli kõige rohkem, sai hoopis see põhivärviks. Ja tegelikult on tulemus päris hea, vähemalt mulle need kirjud triibud valgete ja rohekate laikude vahel meeldivad.
Koi 2,5 ja 3 mm vardidõga seo oppusõ perrä. Tegelikult olõ-i tegemist rassõ tehnikaga, kõik om loogilinõ ja lihtsä, mängitäs lühendedüide rituga.
Kudusin 2,5 ja 3 mm varrastega selle õpetuse järgi. Tegelikult on tegemist lihtsa ja loogilise tehnikada, lihtsalt mängitakse lühendatud ridadega.  
Kävemiq täämbä perrega Rõngu lossipargih hulkmah. Ja uskõq vai ei, aq löüdsemiq säält jo täämbä, urbõkuu 8. pääväl mõnõq häitsväq sineninniq. Pilt om mu mehe tett.
Käisime perega Rõngu lossipargis kondamas. Ja uskuge või mitte, aga leidsime sealt juba täna, 8. märtsil paar õitsvat sinilille. Mees tegi pilti ka. 

pühapäev, 1. märts 2015

Kass Basilio kindaq

Miis om mullõ jo tükk aigu kõnõlnu, et taht hindäle vanutõduid ilma näpootsõldaq ja võimaligult punkõ kindit. Ja ma olõ taa jutu kõik aig tähele pandmada jätnü, selle et sääne kudaminõ nõud ju proovilappi. Kuimuudu muidu teedäq, ku pall'o kindaq võinuq vanumisõ aigu kokko minnäq? Lõpus inämb kõrvalõ hiili es saa ja võtsõ kudamisõ ette. Muiduki proovilappi tegemäldä. Kävemiq täämbä perrega mõtsah väikul tretil ni püüdsemiq kindaq pildile ka.
Mees on mulle tükk aega proovinud selgeks teha, et tal on vaja vanutatud ilma sõrmeotsteta kindaid. Lisasoov oli veel, et kindad oleksid võimalikult pungid. Ja mina olen selle jutu pidevalt tähele panemata jätnud või siis lihtsalt kinnaste kudumisest kõrvale hiilinud, sest selline töö nõuab ju proovilappi. Kuidas muidu teada, kui palju kindad vanumisega kokku tõmbuvad? Lõpuks muutus kõrvale hiilimine liiga piinlikuks ja võtsin kudumise ette. Loomulikult ilma proovilappi tegemata. Käisime täna perega metsas väiksel matkal ja püüdsime kindad pildile ka.
Langas sai valit kats rohilist ja kontrasti saamisõs tummõpruun. Miis tahtsõ, et kindaq olõssiq esisugumadsõq, mitte kats tävveste ütesugust. Peris esisugumaidsi ma iks tetäq es sutaq, aq juuni kokko külh es ajaq, koi niimuudu, ku vardast tull'. Ja vanutamisõga lätsiq värviq kuiki inämb ütelidses, nii et vällä tull' peris hää. Vardaq olliq 2,5 mm jämmeq.
Lõngaks valisime koos kaks rohelist ja kontrastiks tumepruuni. Mees tahtis, et kindad oleksid erinevad. Peab tunnistama, et väga-väga erinevaid ma siiski teha ei suutnud, aga jooni ma küll kokku ei ajanud ja kudusin nii, nagu vardast tuli. Ja kui vanutamisega värvid ühtlasemaks läksid, sai tulemus tegelikult päris hea. Kasutasin 2,5 mm vardaid.
Ku kindaq valmis saiq, paistu, et naaq olõ-i mu mehele, aq hoobis Harry Potteri lukõ Hagridilõ. No perädü suurõq olliq. Ku 40kraadidsõst mõsuprogrammist läbi käveväq, oll' tullõm pia sama, mehele iks väega suurõq ja inämb Hagridilõ. Sis pruuvõ viil kässi vaihõl vanutaq, aq lõpus sai viländ, võti süäme rindu ja visksi kindaq 60kraadidsõ programmiga mõssu. Ja uskõq vai ei, vällä tulliq õkvalt parajaq kindaq. 
Ku kindad valmis said, paistis uskumatu, et need võiksid mu mehele olla. Enam ikka sellised Harry Potteri lugude Hagridile mõeldud käevarjud. No väga-väga suured. Kui 40kraadise pesuprogrammi alt läbi käisid, oli tulemus paraku umbes sama - ikka pigem Hagridile kui mu mehele. No proovisin siis käte vahel vanutada, aga lõpuks sai villand, korjasin oma julguseraasukesed kokku ja viskasin need 60kraadise pesuprogrammiga masinasse. Ja uskuge või mitte, välja tulid mu mehele täpselt parajad kindad. 
Ja suurõmbas tulõmis om taa, et miis naas jälq kõnõlõma vanutõdust kampsist. Oeh!
Aa, tulemusena hakkas mu mees rääkima jälle vanutatud kampsunist. Oeh!