Jõulupeo viktoriini auhinnaks

Meil oll' instituudi joulupido ni pido ütes osas oll' viktoriin. Hää kolleeg, kiä oll' üts pido kõrraldajist, pallõl' mul viktoriini avvuhinnas midägi kutaq. Minevä aastaga oll' avvuhind olnuq midägi esi küdsätüt ni seokõrd taheti avvuhinnas käsitüüd. Kolleeg pallõl' tetäq midägi väikut, ütehkuuh jõudsemiq kinda-võtmõhoitjiteniq, midä olõ ka varrampa tennüq (kaeq siist). Tei näid sis kats tükkü. Koi maavilladsõst langast 1,5 mm vardidõga.

Meil oli instituudi jõulupidu ja selle üheks osaks oli viktoriin. Hea kolleeg, kes oli ka üks peo korraldajatest, palus mul auhinnaks midagi kududa. Möödunud aastal olid auhinnad olnud kokakunsti vallast ja sel aastal sooviti käsitööd. Kolleeg palus mul teha midagi väikest ning koos jõudsime kinnasvõtmehoidjateni, mida olen ka varem kudunud (vt siit). Tegin neid siis kaks tükki. Kudusin maavillasest lõngast 1,5 mm varrastega.

Viktoriin esi oll' väega lustilinõ, nigu ka muu pido. Muu siäh küsti, mille kirotadas eesti-võro sõnaraamatuh võro kiilt katõ värmiga. Ja ka tuud, midä om vanah eesti keeleh tähendänüq umahussõna endas vai määne eesti sõna om tulnuq alamsaksa keele sõnast pöldīk (nii ö ku i piässiq olõma pikäq) vai spelt, minkäst edimäne om tähendänüq 'roiskveetiik, -auk, roojatiik, -auk' ni tõnõ 'agan'. Nooh, kiä tiid?

Viktoriin ise oli väga meeleolukas, nagu ka muu pidu. Muu hulgas küsiti, miks kirjutatakse eesti-võro sõnaraamatus võro keelt kahe värviga. Ja veel näiteks, mida on vanas eesti keeles tähendanud omadussõna endas või milline eesti sõna on pärit alamsaksa keele sõnast pöldīk (nii ö ku i peaksid olõma pikad) vai spelt, millest esimene on tähendanud 'roiskveetiik, -auk, roojatiik, -auk' ja teine 'agan'. Nooh, kes teab?

Ku viktoriini rasõhusõ pääle märkiq, sis om mul hää miil, et otsusti lisas võtmõhoitjilõ kutaq ka paari sukkõ. Seerejao koi seo oppusõ kirä perrä, aq edesi lätsi jo nii, nigu iks sukkõ kua. Koi Dropsi Karisma langast 3,5 mm vardidõga. Valgõ lang om miski muu, minkä umast langaperrikorvist löüdse. Tah ka seerekiri lähkümbäst.

Kui viktoriini raskuse peale mõelda, siis on mul hea meel, et otsustasin lisaks võtmehoidjatele kududa ka paari sokke. Sääreosa kudusin selle õpetuse kirja järgi, aga edasi lasin juba nii, nagu ikka sokke koon. Kudusin Dropsi Karisma lõngast 3,5 mm varrastega. Valge lõnga võtsin oma jääkide korvist. siin ka säärekiri lähemalt.

Päält mino kuatuidõ sukkõ sai viktoriini pääavvuhinnas kolleegi heegeldet Minion. Ku oll' viktoriinipaarõ moodustaminõ, sis võtimiq tuu kolleegiga paari, selle et ollimiq samah saisuh. Võitiq esi arvadaq, kiä viktoriini võitsõq.

Lisaks minu kootud sokkidele sai viktoriini peaauhinnaks kolleegi heegeldatud Minion. Kui oli viktoriinipaaride kokkuseadmine, võtsime selle kolleegiga paari, sest olime samas seisus. Võite ise arvata, kes viktoriini võitsid. 

Uma Meelüs

Üte päävä oll' tulnuq ummamuudu listi teedüs Uma Meelüsse konkursist. Tiiäki-i, miä mullõ päähä lei, aq otsusti konkursist ossa võttaq. Õnnõs tull' tuu mõtõq iks turistimeelüsse kategooria kotsilõ. Ka mõtõq, midä tetäq, tull' kuiki õkvalt, otsiq õnnõ vardaq vällä ni nakka kudama. 

Ühel hommikul leidsin oma kirjakastist teate Uma Meelüsse konkursi kohta. Ei oskagi öelda, mis mulle sisse läks, kuid otsustasin sellest osa võtta. Õnneks tuli mul ikka mõte osaleda turistimeene kategoorias. Samuti tuli mõte, mida konkursile esitada, kuidagi kahtlaselt ruttu.

 

Et kindaq olõ-i miiq kultuurih olnuq õnnõ lämmä hoitmises, aq kiräq kindide pääl pidiq ka halva iist hoitma, sis oll' plaaniq kutaq tsillukõnõ Võromaa kiräga kirikinnas võtmõhoitjas, et sis kirju kaudu kaitsnuq võtmõhoitja näide võtmide küleh olõjat koto.

Et kindad pole me kultuuris olnud üksnes siinse kliima tõttu hädavajalikud riideesemed, vaid kindakirjad pidid ka halva eest kaitsma, võtsin plaani teha väikeseid Võrumaa kirjadega kindaid, mida saaks kasutada võtmehoidjana ning mis sel moel kaitseksid võtmete taga olevat kodu.

Kõgõpäält oll' plaanih tetäq kindakõnõ küländ suur, et võtmõkimp mahtunuq sinnäq sisse tsusadaq, nii et taa karmanih väega es kõlisenuq. Aq tegelikult sai õnnõ üts sääne kinnas valmis ni tõsõq tulliq tsillõmbaq, säändseq, kohe õnnõ üte võtmõ ärq käkki saa.

Esialgu oli plaanis kududa selliseid kindaid, kuhu saaks võtmekimbu sisse panna, nii et see taskus väga ei koliseks. Paraku valmis vaid üks sobivas suuruses kinnas ning teised tulid veel väiksemad, sellised, kuhu mahub sisse vaid üks võti, mis niikuinii üksinda taskus ei kolise.

 

Võtmõhoitjaq ommaq kuatuq 1,5 mm vardidõga Leedu ni Raasiku villadsõst langast.

Võtmehoidjad on kootud 1,5 mm varrastega leedu ja Raasiku villasest lõngast.