esmaspäev, 31. detsember 2012

Jõulurõõm

Kuiki pildistamisõs vajja olõjat päävävalgust olõ-i inämb mitu päivä olnuq ni mu tsillukõ kaamõra om iks tävveste hädäh, et määndsidki pilte saiaq, näütä timahavvadsõ jõulukingi iks seo aastaga numbrõ seeh ärq.
Kuigi pildistamiseks vajalikku valgust ei ole ja minu pisike fotoaparaat on täitsa hädas, et enam-vähemgi pilte kätte saada, ei jää ma siiski paremaid valgusolusid ootama, vaid näitan veel selle aastanumbri sees enda tehtud jõulukinki.
Miiq pere olõ-i inämb mitu aastakka jõulukinke tennüq, kokkosaaminõ esi om olnuq nii suur rõõm, et kinke olõki-i vajja olnuq. Aq timahavva otsustimiq tetäq loosipakiq ni leimiq käeq, et paki sisse tulõ pandaq hindä tettü asi. Mul tull' pakk tetäq umalõ mehele. Et mu mehele miildüs väega kalah kävvü ni Juulikese kasvõga värvituidõ langu blogist oll' silmä jäänuq kalluga kiri, olõ-s mul pikkä haiklõmist, midä tetäq. Jo suvõl sai Tuulikeselt eski lupa küsütüs, et ma või timä firmamärgis kujonut kirjä kutaq, aq kudamisõni sai iks viil jõulukuul. Et ma pidi sukkõ kudamist käkmä, sis sai viimädse nädäli hummogidõ jo inne viit üles tuldus, et kink iks õiges aos valmis saiaq. Kõgõlõ lisäs tull' mehe küsümise pääle, mille ma nii varra heräne, tetäq päähä tävveste tavaline nägo ni üldäq, et tiiä-i, uni läts ärq.
Me pere ei ole enam aastaid jõulukinke vahetanud, jõulude ajal kokkusaamine on olnud kõige suurem rõõm. Sel aastal otsustasime teha loosipakid, lisaks leppisime kokku, et paki sisu tuleb ise valmistada. Mul tuli pakk teha oma mehele. Et mu mehele meeldib väga kalal käia ning et Juulikese taimedega värvitud lõnga blogist oli silma jäänud kalakiri, ei mõelnud ma pikalt, mida mu mees kingipakist leiab. Juba suvel sai Tuulikeselt lubagi küsitud, kas võin tema firmamärgiks kujunenud kirja kasutada, aga kudumiseni jõudsin ikka alles detsembris. Ja et ma pidin sokke salaja kuduma, siis sai viimasel nädalal juba enne viit ärgatud, et kink õigeks ajaks valmis saada. Kõigele lisaks tuli mehe küsimisele, miks ma nii vara ärkan, vägagi ükskõikse ja täiesti reipa näoga vastata, et ei tea, uni läks ära.
Langas om Liannist ostõt G-B Wolle Sprint ni koi 2 mm vardidõga. Või noq ummist kogõmuisist üldäq, et ku mehe jalanummõr om 46, sis ei olõq 2 mm vardidõga kirät sukapaar just kõgõ parõmb kingimõtõq juhul, ku kinki om küländ kipõstõ vajja. 
Lõngaks on Liannist ostetud G-B Wolle Sprint, mida kudusin 2 mm varrastega. Nüüd võin oma kogemusest öelda , et kui mehe jalanumber on 46, siis ei ole 2 mm varrastega kirjatud sokipaari kudumine just kõige parem kingiidee juhul, kui kinki on küllaltki kiiresti vaja.
Sukkõlõ lisäs sai pakki tsusatus ka topsik krehvtitside tsukrumandlitega, aq naaq saivaq otsa ammu inne pilte tegemist. Paistu, et mehel oll' uma paki üle väega hää miil. Ja ka mullõ miildü mu pakk väega, või noq uhkõhõ kävvüq uma esä tettü kaalaehtega.
Pakki pistsin ka topsi vürtsikate suhkrumandlitega, kuid need said otsa ammu enne pildile jõudmist. Paistis, et mehele tema pakk meeldis. Ja mulle meeldis minu pakk ka, võin nüüd uhkustada kaelaehtega, mis on veel pealegi mu oma isa tehtud.

teisipäev, 25. detsember 2012

Lats hiires

Lats oll' latsiaia jõulunäitemängih hiir ni tälle oll' vaia midägi, mink perrä arvo saiaq, et om hiir. Ma ku nõukaaigne inemine tulõ-s tuu pääleki, et minnäq suurõmbahõ puuti ni ostaq latsõlõ hiirekõrvaq. Tuu asõmal lätsi hoobis kangapuuti ja osti ündrigu ni kõrvu jaos rõivast. Kotoh korssi uma olõmaldaq umõblõmistiidmiseq kokko ni naksi latsõlõ ündrikku ni kõrvu umblõma. 
Laps oli lasteaia jõulunäidendis hiir ning talle oli vaja midagi, mille järgi tema olemust tuvastada. Mina kui nõukaaegne inimene ei tulnud selle pealegi, et minna poodi ning osta lapsele hiirekostüüm. Selle asemel läksin hoopis kangapoodi ja ostsin seeliku ja kõrvade jaoks kangast. Kodus tuli siis oma olematu õmblemisoskus kokku korjata ning valmis kahmatud materjalist midagi hiirelikku valmistada.
Tei taüskloššündrigu. Pido aos umbli ündrigu külge fliisist hanna. Aq et ma kujota-s ette, et mu nelä-aastaganõ nakkaski halli ündriguga käüma, tei taa õkvalt säändse, midä saa mõlõmbat piteh sälga pandaq. Tõnõ puu sai lillegaq.
Tegin rataskloššseeliku. Peoks õmblesin seelikule taha fliisist saba. Aga kuna ma ei kujutanud ette, et mu nelja-aastane halli seelikuga käima hakkaks, tegin seeliku korraga sellise, mida saab mõlemat pidi kanda. Teine pool sai lilleline.
Kõrvu jaos koi päävahru ümbre halli langaga toro, kohe külge umbli hallist ni roosast fliisist kõrvaq. Väega häste jäiväq hoitma.
Kõrvade jaoks kudusin peavõru ümber hallist lõngast toru, kuhu külge õmblesin hallist ja roosast fliisist kõrvad. Väga hästi jäid hoidma.




pühapäev, 9. detsember 2012

Peris kindaq

Parladsõl aol tetäs külh perädü häid lämmit kindit, miäq ommaq pääleki viil säändseq, miä lasõ-i kässil likes saiaq, aq mul oll' iks kuiki hallõ miil, et mu latsõl peris kirikindit ei olõq, säändsit, määndsiga maq terve uma latsõiä väläh kelgumäe pääl käve. Lõpus piä-s inämb vasta ni koi latsõlõ PERIS kindaq.
Tänapäeval tehakse küll väga häid sooje kindaid, mis on veel lisaks sellised, mis ei lase kätel märjaks saada, kuid mul oli ikka kuidagi kurb meel, et mu lapsel ei olnud päris kirikindaid, selliseid, mis minu lapsepõlve ilmestasid. Lõpuks ei pidanud enam vastu ning kudusin lapsele PÄRIS kindad.
Raamadu "Kirä' Võromaalt. Kinda'" perrä om tegemist Harglõ kiräga. Taa kihlkunnaga olõ-i mul hindäl külh midägi pistmist, aq kiri oll õkvalt sääne, midä latsõlõ tahtsõ.
Raamatu "Kirä' Võromaalt. Kinda'" järgi on tegemist Hargla kirjaga. Seal kihelkonnas pole mul küll juuri, kuid kiri oli selline, mida lapsele just tahtsin. 
Kindaq ommaq kuatuq Leedu ni Raasiku katõkõrdsõst villadsõst langast 1,5 mm vardidõga.
Kindad on kootud Leedu ja Raasiku kahekordsest villasest lõngast 1,5 mm varrastega.
Kindaq käveväq täämbä ka kelgumäe pääl ärq ni latsõ käeq olliq tarrõ saiõh hääq lämmäq. No ummõhtõgi kuivsivaq päält väläh käümist radika pääl villadsõq kindaq. Nigu umal aol mul ja mu sõsaral.
Kindad käisid täna ka kelgumäel ära, lapse käed olid tuppa saades kenasti soojad. Ja ometigi kuivas meil pärast väljas käimist radika peal mitu paari villaseid kindaid. Nagu omal ajal mul ja mu õel.

reede, 30. november 2012

Uma Meelüs

Üte päävä oll' tulnuq ummamuudu listi teedüs Uma Meelüsse konkursist. Tiiäki-i, miä mullõ päähä lei, aq otsusti konkursist ossa võttaq. Õnnõs tull' tuu mõtõq iks turistimeelüsse kategooria kotsilõ. Ka mõtõq, midä tetäq, tull' kuiki õkvalt, otsiq õnnõ vardaq vällä ni nakka kudama. 
Ühel hommikul leidsin oma kirjakastist teate Uma Meelüsse konkursi kohta. Ei oskagi öelda, mis mulle sisse läks, kuid otsustasin sellest osa võtta. Õnneks tuli mul ikka mõte osaleda turistimeene kategoorias. Samuti tuli mõte, mida konkursile esitada, kuidagi kahtlaselt ruttu.
 
Et kindaq olõ-i miiq kultuurih olnuq õnnõ lämmä hoitmises, aq kiräq kindide pääl pidiq ka halva iist hoitma, sis oll' plaaniq kutaq tsillukõnõ Võromaa kiräga kirikinnas võtmõhoitjas, et sis kirju kaudu kaitsnuq võtmõhoitja näide võtmide küleh olõjat koto.
Et kindad pole me kultuuris olnud üksnes siinse kliima tõttu hädavajalikud riideesemed, vaid kindakirjad pidid ka halva eest kaitsma, võtsin plaani teha väikeseid Võrumaa kirjadega kindaid, mida saaks kasutada võtmehoidjana ning mis sel moel kaitseksid võtmete taga olevat kodu.

Kõgõpäält oll' plaanih tetäq kindakõnõ küländ suur, et võtmõkimp mahtunuq sinnäq sisse tsusadaq, nii et taa karmanih väega es kõlisenuq. Aq tegelikult sai õnnõ üts sääne kinnas valmis ni tõsõq tulliq tsillõmbaq, säändseq, kohe õnnõ üte võtmõ ärq käkki saa.
Esialgu oli plaanis kududa selliseid kindaid, kuhu saaks võtmekimbu sisse panna, nii et see taskus väga ei koliseks. Paraku valmis vaid üks sobivas suuruses kinnas ning teised tulid veel väiksemad, sellised, kuhu mahub sisse vaid üks võti, mis niikuinii üksinda taskus ei kolise.
 
Võtmõhoitjaq ommaq kuatuq 1,5 mm vardidõga Leedu ni Raasiku villadsõst langast.
Võtmehoidjad on kootud 1,5 mm varrastega leedu ja Raasiku villasest lõngast. 

neljapäev, 22. november 2012

Et külmäpoiss manoq es päsenüq. Vol 2

Ku vaihõpääl jo talv tull', naksi ma suurõ huuga latsõlõ villadsit pükse kudama. Õkva ku valmis saivaq, lätsiq jalga. Aq kõik' aig om kas peris pümme vai lihtsähe hall, nii et pildiq olliq seenimaaniq tegemäldäq. Noq olõmiq latsõga mõlõmbaq kotoh ni püksüq saivaq ka pildi pääle püütüs, mis sis et täämbä paistus ka sääne päiv ollõv, et peris valgõs lääki-i.
Kui vahepeal juba talv oli, hakkasin kibekiiresti lapsele karupükse kuduma. Kohe, kui valmis said, läksid jalga. Aga et praegu on kogu aeg kas päris pime või lihtsalt hall, siis olid püksid siiani pildi peale püüdmata. Täna oleme aga mõlemad kodus ning tegime pildid ära, kuigi ka praegu on selline ilm, et tõenäoliselt päris valgeks ei lähegi.
Püksüq saivaq varuga tettüs, et iks tulõva talvõ ka viil jalga lännüq. Hinnäst pildi pääle presnüq Sipsik olõ-i mino, a hoobis mu imä tett.
Püksid said tehtud varuga lootuses, et need veel ka tuleval aastal tütrele jalga läheksid. Pildi peale trüginud Sipsik ei ole mitte minu, vaid mu ema tehtud.
Püksüq ommaq kuatuq Raasiku katõkõrdsõst langast, minkä ma sünnüpääväs sai. Abis olliq 2,5 mm vardaq. Langa läts veidükene alla 200 grammi. Oppus om peri siist.
Püksid on kootud Raasiku kahekordsest lõngast, mille ma sünnipäevaks sain. Abiks olid 2,5 mm vardad. Lõnga kulus veidi alla 200 grammi. Õpetus on võetud siit.

pühapäev, 4. november 2012

Et külmäpoiss manoq es päsenüq

Jo minevä talvõ tahtsõ latsõlõ kutaq seod vesti. Eski lang sai ostõtus, aq vest jäi iks kuiki kudamaldaq. Noq, ku ilmaq talvidsõmbas lätsiq, võti kapist uutma jäänüq langa ni koi vesti valmis.
Juba möödunud talvel tahtsin tütrele seda vesti kududa. Isegi lõng sai ostetud, kuid vest jäi ikka kudumata. Nüüd, kui ilmad jälle talvisemaks tõmbusid, olin otsustavust täis, võtsin kapist lõnga ja kudusin vesti valmis.
Tei vesti meelega veidü pikembä, et sälg iks ilosahõ lämmi püsünüq. Lisas oll' mul muiduki naiivne luutminõ, et lats niimuudu vestist tulõvas talvõs viil vällä kasu-i.
Tegin vesti meelega veidi pikema, et selg ikka ilusti soe püsiks. Muidugi oli lisaks mul ka naiivne lootus, et nii laps vestist veel ka järgmiseks talveks lootusetult välja ei kasva.
Paistus, et ka latsõlõ vahtsõnõ rõivatükk väega miildüs. Kasus tulõ vast ka langa pehmüs, tütär käve jo kudamisõ aigu poolikut tüüd vai langatokki vasta põskõ pandmah. 
Lapsele paistab ka uus riideese väga meeldivat. Meeldimisele tuleb kasuks tõenäoliselt ka lõnga pehmus, tütar käis juba kudumise ajalgi poolikut tööd või lõngatokki vastu põske panemas.
Palmik lähkümbäst kaq:
Palmik lähemalt ka:
Ma esi olõ esieränis rahul nöpsega. Käve paar päivä tagasi Võrol Hõbõnöpsih plaaniga ostaq langa ni vestile nöpsiq (eski vest oll' üteh, et olõssi hää kaiaq), aq olõ vast vanas jäänüq, nöpsiq unõhti tävveste ärq. Eeläq õdagu trehvsime tütrega Lõunakeskuste ni lätsimiq sis kõrraga ka Viklihte nöpse ostma, kuiki vesti ega ka langa olõ-s üteh. Aq väega hääq saivaq mu meelest.
Ise olen eriti rahul nööpidega. Paar päeva tagasi käsin Võrus Hõbõnöpsis kindla plaaniga osta muuhulgas ka vesti nööbid. Isegi vest oli kaasas, aga nööbiostusoov oli nigu niuhti peast kadunud. Eile sattusime tütrega täiesti plaaniväliselt Lõunakeskusesse ja läksime siis juba ka Viklisse nööpe ostma. Kuigi sel korral polnud kaasas ei vesti ega ka mitte lõnga, said minu meelest hästi sobivad nööbid valitud.
Langas om Dropsi Alpaca, värvis pärlhall. Vardaq olliq 2,5 mm.

Lõngaks on Dropsi Alpaca, värviks pärlhall. Vardad olid 2,5 mm.

reede, 26. oktoober 2012

Rätisadu

Üteh timahavvadsõ edimädse lumõga satas tah blogih rätte. Et väläh om perädü illos, saa-s kuiki muudmuudu, ku lätsi lumõ pääle rättest pilte tegemä.
Selleaastase esimese lume puhul sajab siin blogis rätte. Et väljas on tõeline talvemuinasjutt, ei saanud jätta juhust kasutamata ja käisin väljas rätte pildistamas.

Taikametsä
Taa sali oll' jo tükk aigu tagasi valmis, aq uutsõ, et kiäki ta raami pääle tõmmanuq ni ärq ka vinütänüq. Sali lätt ütele hääle perresõbralõ ülikooli lõpõtamisõ kingis. Lihtsähe tuu peräst, et tä oll' nii tubli, et päält kümneaastagast vaiht võtsõ kätte ni lõpõt' ülikooli ärq. Puiega kiri om valit tuu perrä, et tä väega mõtsa armastas ni veidükene iks eriala perrä ka.
See sall on küll juba tükk aega valmis olnud, kuid ootas viimistlust. Sall läheb ülikooli lõpetamise puhul kingiks ühele väga toredale peresõbrale. Lihtsalt seetõttu, et ta oli nii otsatult tubli, et pärast kümneaastast pausi võttis kätte ja lõpetas ülikooli ära. Puudega muster on valitud osalt seetõttu, et kingi saaja väga metsa armastab, ja teisalt ikka lõpetatud eriala järgi ka.
Langas om Alevigist ostõt 100% meriinovillanõ lang. Võti taa katõkõrdsõlt. Taa lang hoit külh häste vormi, aq paistus, et om rätis veidükene lörts. Vardaq olliq vast 3,5 mm, a peris kimmäs ka inämb ei olõq. Räti kõgõ pikemb viir om 168 ni üleväst alla 65 cm. Sali oppusõ võti siist.
Lõngaks on Alevigist ostetud 100% meriinovillane lõng, mille võtsin kahekordselt. See lõng püsib küll küllaltki hästi vormis, kuid samas tundub, et on rätiks veidi lörts. Vardad olid vist 3,5 mm, päris kindel selles suuruses siiski pole. Räti ülaäär on 168 cm ning keskkohast ülevalt alla on 65 cm. Õpetuse võtsin siit.

Flying North Shawl
Taa piässiq külh olõma keväjäsali, aq mul sai taa valmis hoobis veidükene aigu inne edimäst lummõ. Maq olõ-i sukugi roosa värmi avvustaja, aq mu meelest sobis roosa siiäq ku kulak silmämulku. Vällä tull' illos ni naasõlik sali. 
Sall on mõeldud küll kevadesalliks, kuid mul sai see valmis napilt enne esimese lume tulekut. Kuigi ma ei ole kaugeltki roosa värvi austaja, sobib roosa selle salliga imehästi kokku. Tulemus on minu meelest tõesti kaunis ja naiselik.
Kuat on sali Võrolt Hõbõnöpsist ostõtust Leedu villadsõst langast, midä läts nii 170 g. Kiä villäst kannahtas, sis taad langa julgu külh soovitaq. Vardaq olliq 4,5 mm. Sali mõõdiq ommaq 206 x 91 cm. Oppus om võet siist.
Sall on kootud Võrust Hõbõnöpsist ostetud Leedu villasest lõngast, mida kulus 170 grammi ringis. Neile, kes villast kanda saavad, julgen seda lõnga küll soovitada. Abiks olid 4,5 mm vardad. Räti mõõdud on 206 x 91 cm. Õpetus on võetud siit.
Ku kiäki viil taad salit kutaq taht, sis om mustrõh vähämbäste kolm vika: 1) tõsõ joonissõ viimäst ritä (ritä 97) olõ-i vajja kutaq, muidu klapi-i silmussidõ arv järgmädse joonissõ jaos, 2) neländäl joonissõl ritu 151 ja 153 pääl olõ-i päält kolmõ ülenõstmisõga kokko ni õhksilmussõ inämb kokkovõtmist ni õhksilmust ja 3) neländä joonisse lõpuh inne veeresilmussit piät üte parõmbpididse silmussõ asõmal olõma kats, nigu ria alostusõhki.
Kui keegi veel seda rätti kududa tahab, siis mustris on vähemalt kolm viga: 1) teise joonise viimast rida (st rida 97) pole vaja kududa, muidu ei klapi silmuste arv järgmiseks jooniseks; 2) neljanda joonise ridadel 151 ja 153 pole pärast kolme ületõstmisega kokku ja õhksilmust vaja kududa kokkuvõtmist ja õhksilmust ja 3) neljanda joonise lõpus enne ääresilmuseid tuleb ka kududa 2 parempidist silmust nagu rea alguseski (mitte üks, nagu joonisel on märgitud).

I heart lace
Taa sali pääl om nii pall'o parõmpidist pinda, et kudaminõ olõ-i ülearvõ põnnõv, aq tuuiist läts kipõstõ edesi. Sali lätt ütele vanõmbalõ naistõrahvalõ kingis ni arva, et sinnäq sobis taa umah lihtsüseh väega häste.
Selle räti peal on nii palju parempidist pinda, et kudumine ei olnud kuigi põnev, kuid see-eest edenes väga kiiresti. Sall läheb ühele vanemale naisterahvale kingiks ning arvan, et sinna sobib see oma lihtsuses väga hästi.
Sali om ka kuat Leedu villadsõst, aq taa osti Tartost. Seo Leedu villanõ oll' hoobis jämmemb ku tuu roosa. Langa läts grammi päält 200 g. Vardaq olli 4 mm. Mõõdiq ommaq 168 x 72 cm. Oppus om peri siist.
Rätt on samuti kootud Leedu villasest, kuid selle ostsin Tartust. See lõng on hoopis jämedam kui eelmise räti roosa. Lõnga kulus täpselt 200 grammi. Vardad olid 4 mm. Mõõdud on 168 x 72 cm. Õpetuse võtsin siit.

teisipäev, 23. oktoober 2012

Kalajõgi

Olõ kudanuq peris pall'o sukkõ, aq ku kapist naksi otsma sukkõ, miä olõssi hääq ni tõtõstõ PAKSUQ, sis säändsit lövväki-s. Kapih olliq õnnõ piinüst sukalangast koetuq sukaq, miä ommaq ka väega hääq, aq tuu päiv olõ-s sukugi näide tujo. Jääkinä-s muud üle, ku vardidõ perrä haardaq ni kutaq hindäle peris paksuq sukaq. Et Mustrimaailma tehniga-aastaga süküskuu teemäs olliq vikliq, sai patu ni petuga poolõs valit seo mustri. Patu ni petuga tuuperäst, et kuiki joonõq juuskvaq, olõ-i vikliga tah suurt midägi pistmist.
Olen viimastel aastatel kudunud päris palju sokke, aga kui kapiukse lahti lõin, et võtta sealt mõnus paks paar sokke, siis ei leidnudki sobivaid, kappi olid jäänud vaid küllaltki peenikestest sokilõngadest  sokid, mis on küll iseenesest väga head, kuid tol päeval oli isu just küllaltki jämedast lõngast kootud sokkide järele. Ei jäänudki muud üle, kui vardad lõnga sisse lüüa ning endale päris paksud sokid kududa. Et Mustrimaailma tehnika-aasta septembri teemaks olid vikkelkoed, siis sai patu ja petuga pooleks valitud see muster. Patu ja petuga seepärast, et kuigi jooned jooksevad ühele ja teisele poole, pole tegelikult üldse vikliga tegemist.
Mullõ taa mustrõ väega miildüs, selle et taa om külh lihtsä, aq näge iks väega hää vällä. Ni kõgõlõ lisäs tuu taa tõstõstõ silmi ette jõõ, miä umah käänäkidseh sängih tassakõnõ juusk. Esieränis miildü mullõ tuu, kuimuudu varbaotsast om kokko võet: suurõ varba mant veidemb ni tõisi varbidõ mant rohkõmb.
See muster meeldib mulle oma lihtsuses, kuid siiski efektsuses väga. Ja tõesti toob see silme ette jõe, mis rahulikult oma sängis voolab. Eriti meeldis mulle nende sokkide juures varvaste juurest kahandamine: suure varba poolt kahandatakse vähem ning teiste varvaste juurest rohkem, nii et sokk istub pärast väga hästi jalas.
Langas om perändüses saadu maavillane lang, miä oll' kah'os küländ pinkliganõ (eks taa olõ ka sukkõ päält nätäq), vardaq olliq 3 mm jämmüdseq.
Lõngaks on päranduseks saadud maavillane, mis oli küll kahjuks küllaltki ebaühtlane (eks see paista ka sokkide pealt välja), vardad olid 3 mm jämedused. 

teisipäev, 2. oktoober 2012

Opimiq kõik' aig midägi vahtsõt

Olõ-s ilmangi kudanu midägi säänest, koh oma vajja silmussit vinütäq. Noq võti sis kätte ni opsõ taa tehniga ärq. Edimädses niimuudu kuatus as'as sai sall. Peris mõnus kudaminõ oll' ni kimmähe kua kuangi viil midägi, koh silmussit vinütäq tulõ.
Ma ei olnud siiani kudunud midagi sellist, kus oleks olnud vaja silmuseid venitada. Nüüd võtsin kätte ja õppisin selle tehnika ära. Esimeseks niimoodi valminud asjaks sai sall. Päris mõnus kudumine oli ning kindlasti koon kunagi midagi selles tehnikas veel.

Langas om Raasiku ütekõrdne (taast jäi sall ütelt puult karm , aq tõsõlt puult õrn ni egäl juhul perädü lämmi). Mis nummõrt vardit pruuksõ, mälehtä-i inämb, oll' 3 vai 3,5 mm. Et koi taad tehnigat edimäst kõrda, tei iks oppusõ perrä (saa kaiaq siist).
Lõngaks on Raasiku ühekordne, millest jäi sall veidi karmilt õhuline, kuid hästi soe. Et sall pidi päris kaua oma esitlemist ootama, on kahjuks on peast pühitud see, mis numbrit vardaid kasutasin, oli kas 3 või 3,5 mm. Et kudusin seda tehnikat esimest korda, võtsin igaks juhuks ikka ka õpetuse ette (seda näeb siit).
Sali sai hindäle mu umbõ hää sõbõr, looda, et taa hoit sügüse- ni talvõkargusõ timäst kavvõmbah.
Salli sai endale mu hästi armas sõber. Loodan, et sall ei lase sügise- ja talvekülmadel talle liiga teha.

laupäev, 15. september 2012

Sünnüpääväkinke lainõ pääl

Sõbra tütrekene sai jo aastadsõs. No külh lätt aig kipeste. Sünnüpääväkingis sooviti kleidikest. Kõgõpäält mõtli, et kua nii nigu torost tulõ, aq sis sai arvo, et mul olõ-i jo kõik aig last, et proovi, kas om jo hää. Nisis naksi iks oppust otsma ni löüdse seo. Minu uma tull' sääne.
Sõbra tütrekene sai juba aastaseks. Aasta on möödunud nii, et pole tähelegi pannud. Sünnipäevakingiks sooviti kleidikest. Alguses plaanisin kududa peast, nii nagu tuleb, kuid siis jõudis mulle kohale, et mul pole ju kogu aeg võtta last, kellele kleiti proovida. Niisiis hakkasin ikka õpetust otsima. Leidsin  selle. Siin on minu variant. 
Originaali muutsõ nii pall'o, et säläjaolõ mustrõt es kua. Mustrõt kõrdasi ka inämb ku originaalil. Mustõ om sääne, et taad tulõ kutaq egä riä pääl. Kuat om kleit 4 mm vardidõga Debbie Blissi cotton dk langast. Lang om hää ni nii jämme puuvilladsõ langa kotsilõ ka küländ pehmeq. Langa läts üttekokko õkvalt 200 grammi.
Originaali muutsin nii palju, et seljale mustrit ei kudunud. Lisaks tuli mul soovitud pikkuse saamiseks kududa mustrit rohkem kordi. Muster on selline, mida tuleb iga rea peal kududa. Kootud on kleit 4 mm varrastega Debbie Blissi cotton dk lõngast. Lõng on mõnus ning nii jämeda puuvillase lõnga kohta ka küllaltki pehme. Lõnga kulus täpselt 200 grammi.

reede, 31. august 2012

Väikevormid

Kõgõpäält ütle, et täämbädse postitusõ päälkiri om mõotõt Barbaara Lohe blogih olnuist "väikuvormõst". Seo kõrd panõ sis maq ka üles asju, midä maq väikuvormõs piä.
Kõigepealt pean ütlema, et tänase postituse pealkiri on inspireeritud Barbaara Lohe blogis näidatud "väikevormidest". Seekord näitan siis seda, mis minu arvates väikevormide alla kuuluvad.

Kõgõpäält mu latsõ sukaq. 4-aastadsõ tütrigu sukaq ommaq tävveste selgehe väikukõsõq. Naaq ommaq kuatuq vardaga 2,5, langas ommaq jäägiq (suurõmb jago musta ni roosa om kimmähe Dropsi Fabel). Kassi kirä võti siist oppusõst.
Kõigepealt mu lapse sokid. 4-aastase tütarlapse sokid kuuluvad ilmkahtlemata väikevormide alla. Sokid on kootud 2,5 mm vardaga, lõng on pärit jääkide korvist (suurem osa musta ja roosa on Dropsi Fabel, ülejäänu on teadmata lõng). Kassi mustri võtsin siit õpetusest. 

Tõsõs väikuvormis om mu mehe müts. Taa om kuat Mustrimaailma foorumi tehnika-aastaga põimukuu tüüs (põimukuu teemas oll' patent). Vardaq olliq 3,5 mm ni langas Titan Wooli Superwool (umbõ hää pehmeq lang). Oppus om peri siist.
Teiseks väikevormiks on mu mehe müts. See on kootud Mustrimaailma foorumi tehnika-aasta augustitööks (augustikuu teemaks oli patent). Kudumiseks kasutasin 3,5 mm vardaid, lõngaks oli Titan Wooli Superwool (nii hea pehme lõng). Õpetus on pärit siit.

Ni perämäne väikuvorm, midä täämbä näütä, om Calais' õlarätt. Mul oll' kotoh üte väiku õlaräti jago Raasiku kõllast isitüt langa. Otsusti taast kutaq ütele noorõlõ näiokõsõlõ sali. Et sali läts latsõlõ, otsõ lihtsät kirja ni lõpus löüdse taa. Nigu vällä tull', oll' mul kotoh õkvalt väiku sali jago langa, nimelt jäi langa üle nii 10 sentimeetre jago. Vardaq olliq 4 mm ni sali mõõdiq tulliq 148 x 56 cm.
Ning viimane, kuid sugugi mitte vähem väärikas väikevorm, mida täna näitan, on Calais' õlarätt. Mul oli kodus ühe väikese õlaräti jagu Raasiku kahekordset kollast lõnga. Otsustasin sellest kududa õlasalli noorele piigale. Et rätt läheb lapsele, otsisin lihtsat mustrit ning lõpuks leidsin selle. Tuli välja, et lõnga oli mul täpselt väikese õlaräti jagu, nimelt jäi seda üle umbes 10 sentimeetrit. Räti kudusin 4 mm varrastega ning mõõdud tulid 148 x 56 cm.

pühapäev, 19. august 2012

Roosaq lillisukaq

Hääl sõbral oll' kuu aigu tagasi sünnüpäiv. Mul oll' kimmäs plaan tälle midägi esi tetäq, aq midägi hääd tulõ-s päähä. Salli saa-s ka inämb kutaq, selle et taa sai tä jo mineväs sünnüpääväs. Tuhlassi inne hää pall'o tüüaigu netih maaha, kooni löüdse naaq sukaq. 2 mm vardaq oll' sünnüpäävälats mullõ esi paar nädälit varrampa kinknüq, langas sai heleroosa heegelniit. 
Heal sõbral oli kuu aega tagasi sünnipäev. Mul oli kindel plaan talle sünnipäevaks midagi ise teha, kuid pea oli mõtetest lage. Salli ka enam teha ei saanud, sest möödunud aastal ta juba sai selle. Tuhlasin siis hea hulga tööaega netis maha, kuni leidsin need sokid. 2 mm vardad oli tulevane sünnipäevalaps mulle ise paar nädalat varem kinkinud. Lõngaks valisin heleroosa heegelniidi.
Naid sukkõ alostadas jala päält lillipildist, sis kuatas edesi varbani, sis tallaalonõ ni kõgõ lõpus ülämäne jago, miä seere ümbre lätt. Mõnus kudaminõ ni ikäv ka nakka-i. Esiki tõsõ suka kudaminõ olõ-s rassõ. Õnnõ et kummagi suka kudamisõ man lahksõ üte varda. 
Neid sokke hakatakse kuduma jala peal olevast lillepildist, edasi kootakse varbaosa, siis tallaalune ning lõpuks sääreosa. Väga mõnus kudumine ja igav ei hakanud üldse. Isegi teist sokki kududes polnud igav. Ainult et kumbagi sokki kududes suutsn ühe varda ära lõhkuda.
Tennä kõvva Liinat ni Pärtlit, kiä pilte teiväq.
Suur-suur aitäh Liinale ja Pärtlile piltide eest!

teisipäev, 7. august 2012

Kabolõ kingis

Viimädsel aol om kudamisaigu veitüs jäänüq. Ja valmis as'aq ommaq kuiki inne pildi pääle saamist jo mu mant ärq lännüq. Taa sali läts sõpru tütrele. Et ma esi sünnüpäävä aigu sinnäq minemah es olõq, anni kingi mehega üteh ni loi pääle sõnaq, et ta iks pilti ka tennüq. Tekk', aq panõ-s tähele, et sali sai pildi pääle pahupoolõlt. A mis iks, omgi nätäq, määne tüü onm säält puult, kohe langaotsi käki.
Viimasel ajal on kudumisajaga eriti kitsaks läinud. Ja lisaks on valmis asjad mu juurest ära läinud enne pildi peale saamist. See sall läks sõprade tütrele sünnipäevakingiks. Et ma ise sünnipäeva ajal sina minemas ei olnud, andsin kingi mehega kaasa ja lugesin peale sõnad, et ta ikka pilti ka teeks, Tegigi, kuid ei pannud tähele, et sall jäi pildile pahupoolelt. Mis siis ikka, ongi ükskord näha ka see pool, kuhu lõngaotsi peidan.

Oppusõ võti Nancy Bushi raamatust "Knitted Lace of Estonia", koh sali nimes om Peacock Tail and Leaf Scarf. Langas om Alevigist ostõt lang, koh om 70% meriinovilla ni 30% bambust. Vardaq olliq 3 mm. Et vardaq olli peenembäq ku raamatuh oll' antuq, koi sali üte mustrikõrra lag'õmba ni neli mustrikõrda pikembä. Mustri jäi kipõstõ päähä ni hää kipõ kudaminõ oll'.
Kudumisjuhised võtsin Nancy Bushi raamatust "Knitted Lace of Estonia", kus salli nimeks on Peacock Tail and Leaf Scarf. Lõng on ostetud Alevigist ning selles on 70% meriinovilla ja 30% bambust. Vardad olid 3 mm. Et kasutasin peenemaid vardaid, kui õpetuses oli antud, kudusin sali ühe mustrikorra võrra laiema ning nelja mustrikorra võrra pikema. Muster jäi ruttu pähe ning nii oli hea kiire ja lihtne kudumine, mida sai ka kergesti kaasa võtta.  

Tah om kats pilti õigõ poolõ päält ka. Siin on siiski üks pilt ka õige poole pealt.

kolmapäev, 18. juuli 2012

Üleväst alla ni üteh tüküh

Koi Helen Idaranna oppusõ perrä kaarja passõga kampsi. Kamps om kuat üteh tüküh, tuu tähendäs nii, et sääl olõ-i üttegi ummõlust. Et lihtsä õnnõ parõmpidinõ kudamine läts lõpus väega igäväs, koi allaviirde Haapsalu sali raamatust võetuq motiiviq. Langas om määnegi tundmaldaq mohääri ni akrüüli sego ni vardaq olliq 4,5 mm.

Kudusin Helen Idaranna õpetuse järgi ümara passega kampsuni. Kootud on see ühes tükis, st nii, et seal ei ole ühtegi õmblust. Et vaid parempidi kudumine läks lõpuks igavaks, kudusin alla äärde Haapsalu salli raamatust võetud kaheksakandade motiivi. Lõngaks on mingi tundmatu mohääri ja akrüüli segu ning vardad olid 4,5 mm. 

esmaspäev, 2. juuli 2012

Mooduga üteh juuskminõ

Ku Ravelryh kaiaq, sis paistus, et moodu ommaq tulnuq salliq, miä ommaq kaarja kujoga ja keskkotussõst lag'õmbaq ni otsõst ohkumbaq. Saa-s maqki tõistõ, ku pidi mooduga üteh juuskma. Üts armsa näiokõnõ saa hindäle sünnüpääväs säändse salli:
Ku Ravelrys vaadata, siis näib, et moes on kaarja kujuga sallid, mis on keskelt laiemad ja otstest kitsamad. Ega minagi ju teisiti saanud, kui pidin moega kaasa jooksma. Üks armas piiga saab endale sünnipäevaks sellise salli:

Langas om Raasiku katõkõrdnõ ni oppusõs om Pia Kaukise Pitsigootti-huivi.

Lõngaks on Raasiku kahekordne ja mustriks on Pia Kaukise Pitsigootti-huivi.

Tah üts pilt viil kuiujast sallist ka. 
Siin veel üks pilt ka kuivavast sallist.


esmaspäev, 18. juuni 2012

Suvinõ kleit Jade

Koi hindäle suvidsõ kleidi. Et oll' pall'o prõmbpidist pinda ni küländ suurõq vardaq, läts kudaminõ kipõstõ.
Kudusin endale suvekleidi. Et kleidis on palju parempidist pinda ning kasutuses olid küllaltki suured vardad, läks kudumine uskumatult kiiresti. 
Oppus Drops Designilt. Koi kleidi pikembäs, ku oppusõh oll'. Niimuudu saa taaga iks ka ilma retuusõldaq kävvüq.
Õpetus Drops Designilt. Et tahtsin kleiti ka ilma retuusideta kanda, kudusin selle pikemaks, kui õpetuses antud oli.  
Langas om Dropsi Muskat, vardaq 4 mm. Langa läts veidükene alla 500 grammi.
Lõngaks on Dropsi Muskat, vardad 4 mm. Lõnga kulus veidi alla 500 grammi.