Suvidsõst pluusist sai keväjäne kamps / Suvepluusist sai kevadkampsun

Imä tahtsõ hindäle suvõs pluusi. Kaimiq mustret ni tä otsõ hindäle meeleperälidse vällä. Telsemiq Lõngamaania kuuhtelmisega ka originaallanga. Ku lang tull', oll' selge, et suvepluusis taa sukugi passi-i, paistu perädü jämme ni küländ lämmi. Ku sis viil vällävalit mustrõ ka juuskma naka-s, mõtlimigi ümbre, et langast tulõ hoobis kamps. Imä valõ vällä seo kampsi, õnnõ et tä tahtsõ pikembät, inämb kihhä kuatut ni hulga väikumba kaalamulguga variantsi.

Ema tahtis endale suveks pluusi. Vaatasime koos mustreid ning ta valis endale meeldiva välja. Tellisime Lõngamaania koostellimisega originaallõngagi. Kui lõng tuli, siis oli selge, et ega see suvepluusiks ikkagi ei sobi. Kui veel ka väljavalitud muster sugugi ei klappinud, siis otsustasimegi ümber, et lõngast saab hoopis kevadine kampsun. Ema valis välja selle kampsuni, kuid ta soovis pikemat, enam kehha võetut ning palju väiksema kaelaauguga.

Seo om mu edimäne alt üles kuat raglaan, üleväst alla raglaani miildüs mullõ iks inämb kutaq.

Kudamine läts umbõ kipõstõ, aq taa langa otsi ma inämb käkki taha-i.

Langas om Dropsi Ice, midä koi vardidõga nr 8. Langa läts nii 670 g.

See on mu esimene alt üles kootud raglaankampsun, ülevalt alla meeldib mulle rohkem kududa. 

Kudumine läks hästi ruttu, kuid selle lõnga otsi ma enam küll peita ei tahaks.


Lõngaks on Dropsi Ice, mida kudusin 8 mm varrastega. Kulus umbes 670 g.

Cartouche

Timahavvadsõ talvõ Knittyh oll' imeillos sali, pei plaani taad kunagi kudama naadaq. A ku Mustrimaailma foorumih naati taad salit üteh kudama ni  ma sai kätte uma Raasiku villadsõ pümmeverevä  langa, otsusti, et seost salist saa üts jago mu imä sünnüpääväkingist. Noq om sünnüpäävälats kingi kätte saanu ni ma või pildiq siiäq ka üles pandaq. 

Selle aasta talve Knittys oli imeilus õlasall, võtsin plaani see kunagi kududa. Aga kui Mustrimaailma foorumis hakati salli koos kuduma ja ma olin kätte saanud Raasiku tumepunase villase lõnga, otsustasin, et sellest saab üks osa mu ema sünnipäevakingitusest. Nüüd on sünnipäevalaps kingi kätte saanud ning võin ka siia mõned pildid üles panna.

Sali om küland suur, et hinnäst külmä iist timä sisse ärq käkkiq. Ülämäne viir om 197 cm ni korgus 86 cm.
Sall on piisavalt suur, et külma eest sinna pakku pugeda. Ülaäär on 197 ja kõrgus 86 cm.

Sali kiri taht küländ häste tähelepandmist ni kudamisõ aigu ikäv külh naka-s. 
Salli mustrit tuli üsna tähelepanelikult jälgida, nii et igav küll kududes ei hakanud.

Ausõna, sali om tegelikult väega illos pümmeverrev.  Ausõna, sall on tegelikult ilus tumepunane.

Lõpus viil üts pilt, koh sali om tuulõ käeh pilliruu pääl. Lõpuks veel üks pilt, kus sall on tuule käes pilliroo peal.

Aitüma esäle pilte tegemise iist. Suur tänu isale, kes tegi pildid.

Latsõ keväjämüts / Lapse kevadmüts

Päiv käü jo ilosahõ korgõst ni pääväq ommaq pikäq, oll' viimäne aig latsõlõ keväjäs müts kutaq. Paar aastakka tagasi löüdse Pitsikuduja blogist kavalaq mütsükeseq, miä ommaq takastpuult pikembäq ni hoitvaq ka latsõ kukla ilosahõ lämmäh, seogi müts om kuat sama malli perrä.   
Päike käib juba kenasti kõrgelt ja päevad on pikad, oli viimane aeg lapsele kevadmüts kududa. Paar aastat tagasi leidsin Pitsikuduja blogist head mütsikesed, mis on tagant pikemad ja hoiavad nii ka lapse kukla kenasti soojas, seegi müts on sama malli järgi kootud.

Müts om tett langaperrist, tuuperäst saa-s ka kokkovõtmine küländ illos, valgõt langa olõ-s ilosas kokkovõtmisõs küländ pall'o.  
Tehtud on müts lõngajääkidest, kuid valge lõng sai liiga ruttu otsa, mistõttu ei ole ka kokkuvõtmine kuigi ilus.

Turumüüjäkindaq/Turumüüjakindad

Mu meesterahvas pallõl' ütele umalõ sõbralõ kutaq tenotähes silgumüüjäkindaq, häste lihtsäq muiduki, nigu tä iks taht. Tävveste ilma kiräldäq suta-s iks tetäq. Peris rassõ om kindit kutaq noq, ku päiv ja keväjähõng vägüsi tarrõ tükväq.

Mees palus ühele oma sõbrale tänutäheks abi eest turumüüjakindad kududa. Ja nagu tal ikka kombeks on, siis hästi lihtsad. Väike muster sai siiski peale tehtud. Endalegi üllatuseks pean tunnistama, et üsna raske on kindaid kududa ajal, mil päike ja kevadelõhn vägisi tuppa tikuvad.

Lihtsä pluusõkõnõ / Lihtne pluus

Minevä suvõ näi üteh Põh'a-Eesti käsitüüpoodih umbõ rõõmsidõ värvega Regia sukalanga ni tiidse, et mu tütreke saa taast langast hindäle puhvkäüssigaq pluusõ. Kudamiseni sis aga jovvaki-s. Ku noq langa vahtsõst kätte võti, paistu külh, et kleidikeses olõssi taa lang viil ilosamb, aq et Lõuna-Eestih lövvä-s koskiltki säänest värvi Regia langa, tull' iks pluus. Kuat om taa üleväst alla raglaanih. Ülemädseh ja alomadõh veereh ni käüsside otsah ommaq tsillukõsõq palmikuq.

Möödunud suvel nägin ühes Põhja-Eesti pisikeses käsitööpoes hästi rõõmsate värvidega Regia sokilõnga. Ostsin ilma pikema mõtlemata kaks tokki, et tütrele sellest puhvvarrukatega pluus kududa. Kudumiseni siis aga ei jõudnudki. Kui nüüd lõnga uuesti kätte võtsin, tundus, et kleidiks sobiks see veel pareminigi, aga et Lõuna-Eestist lõnga juurde ei leidnud, tuli sellest siiski pluus. Kootud on see ülevalt alla raglaanina. Üleval ja allääres ning varrukate otsas on väiksed palmikud.

Alomanõ viir lähkümbäst.  Alläär lähemalt.

Käüss. Käis.

Edimäne pärlitüü / Esimene pärlitöö

Ku ma viil paar nädälit tagasi ütli, et maq pärlit putu-i, mudu nakas taa viil kah külge, sis paar päivä tagasi kävemiq Helle man pärlest liithelme tegemist opmah. Mino liithelmist saivaq kõrvarõngaq, a nigu edimäne tüü iks, om tõnõ veidükene tõistsugumadsõ kujoga, a ku naaq kõrvah ommaq, sis om tõnõ tõistpuul näko ni olõ-i arvogi saiaq. Aitüma Hellele!

Kui ma veel mõned nädalad tagasi ütlesin, et pärleid ma parem ei puutu, muidu jään nendesse järsku päris kinni, siis paar päeva tagasi olin sunnitud oma sõnu sööma ja käisime kambakesi Helle juures liithelme tegemist õppimas. Minul valmisid kõrvarõngad. Nagu esimese töö puhul ikka, ei tulnud mulgi kaks helmest päris ühesuguse kujuga, aga sellest pole ka suurt lugu, sest kui need kõrva panen, siis jääb ju nägu vahele ja erinev kuju ei olegi näha. Aitäh Hellele!