Roosa = titekas

Latsõlõ oll' vahtsõt mütsü vajja. Mõtli vällä, et 1) müts piät olõma lämmi ja viil parõmb ku vuudrõ pääl; 2) kudaminõ piät mullõ ka midägi pakma ja 3) langa ostma lää-iq, aq kua kotoh olõmah olõvist langust ni viil parõmb, kua säändsist langust, mis ommaq kostkiltki muialt üle jäänüq. 

Lapsele oli uut mütsi vaja. Mõtlesin enda jaoks välja, et 1) müts peab olema soe ja veel parem, kui on voodri peal; 2) kudumine peab mulle ka tore olema ja 3) lõnga ostma ma ei hakka, koon nendest, mis kodus olemas on (ja eriti hea, kui saan kududa nendest, mis kuskilt mujalt töödest on üle jäänud).

Edimält mõtli vällä, et taha kutaq ütevärmilist põhja, kohe pääle tulõssi õrn pits. Sis tull' naadaq langa otśma. Tuu man olliq meil latsõga kummalgi umaq arvamisõq: tuu, mis tälle miildü, es passi mu meelest sukugi vai sis oll' langa pall´o veidü. Ja nuuq langaq, midä maq paki, olliq timä meelest hirmsaq. Olli jo valmis perrä andma ja langapuuti minemä, ku tull´ miilde lubahus, et kua kotoh olõvist langust. Tei hinnäst kõvas ja otsusti roosa langa kasus, miä oll´üle jäänüq latsõ kampsist, sallist ja mütsüst-kindist.
Kõigepealt mõtlesin välja, et tahan kududa ühevärvilist põhja, kuhu peale koon õrna pitsi. Siis tuli hakata lõngu valima. No selle juures tulid selgelt esile meie eriarvamused: see, mis talle meeldis, ei sobinud minu meelest sugugi või siis oli seda lõnga lihtsalt liiga vähe. Ja need lõngad, mida mina välja pakkusin, olid tema meelest "lihtsalt jubedad". Olin juba valmis järele andma ja sammud lõngapoodi seadma, kui tuli meelde, et olin lubanud seda mitte teha. Jäin siis endale kindlaks ja valisin lapse piuksumisest hoolimata välja roosa lõnga, mis oli üle jäänud tema kampsunist, sallist ning mütsist ja kinnastest.

Nii ma sis koi ja kuuli kõik aig, et taa müts om umbõ titekas ni nõme. No muidoki, ku vannus om sääne, et roosa = titekas ja must = väkev, olõ-i midägi tetäq. Lõpus ütli, et kua sis hindäle, sis olõ-i timä asi, ku titekas ni nõme taa om ja et läämi iks edesi suunah "Mida vanem eit, seda roosam kleit." A no ku valgõ pits naas tassakõnõ vällä kujonõma, sis olõ-s inämb sukugi nõme ja titekas, sis oll' iks peris väkev ni illos. No ja ku müts valmis sai, jäi ma taast ilma, õnnõ pildistamisõ aos panni umma päähä.

Nii ma siis kudusin ja kuulsin pidevalt, kui nõme ja titekas see müts on. No teadagi, kui vanus on selline, et roosa tähendab automaatselt titekat ja must ägedat, siis polegi ju midagi muud oodata. Lõpuks ütlesin, et koon selle endale, siis pole tema asi, kui nõme ja titekas see on. Ja liigume ikka auga edasi põhimõtte "Mida vanem eit, seda roosam kleit" järgi. Aga kui valge pits hakkas nägu võtma, siis ei olnud müts enam sugugi ei nõme ega titekas, vaid päris ilus ja äge. No ja kui müts päris valmis sai, jäin ma sellest siiski ilma, ainult pildistamise ajaks panin endale pähe.

Mudu koi umast pääst, aq pitsikirä võti vanast hääst raamatust "Pitsilised koekirjad".

Muidu kudusin oma peast, aga pitsikirja võtsin vanast heast raamatust "Pitsilised koekirjad".

Sääne asi ka viil, et kooni ma mütsü koi, ostimiq latsõlõ poodist vahtsõ paksu mütsü ja ni pässi ma vuudrõ umblõmisõst.

Selline asi ka, et kuni ma mütsi kudusin, ostsime lapsele poest paksu mütsi ja nii pääsesin voodri õmblemisest.

Roosa süküs

Latsõ sallist jäi iks viil roosat langa üle. Et tälle oll' nigunii vahtsõt mütsü ni kindit vajja, sis otsusti tetäq salliga üttekäüjä komplekti. Mütsü jaos võti lillimotiivi, miä salli päälgi oll'. Et ülemäne jago peris plassis es jäänüq, koi sinnäq väikuq mulgukõsõq.

Lapse sallist jäi ikka veel roosat lõnga üle. Kuna talle oli niikuinii vaja uut mütsi ja kindaid, siis otsustasin teha salli juurde sobiva komplekti. Mütsi jaoks võtsin sama motiivi, mis salli pealgi oli. Et ülemine jagu päris igavalt tühjaks ei jääks, kudusin sinna väikesed augukesed.

Alomadsõ veere koi lihtsidõ piinüide palmikidõga. Tah om mütsü kiri lähkümbäst ka nätäq.

Alumisse äärde kudusin lihtsad peenikesed palmikud. Siin on mütsi kiri ka lähemalt näha.

Ka kindide veere tei palmikidega, et mütsüga iks häste kokko läässiq. Ja lillimotiivi tahtsõ ka pruukiq, aq pei uma latsõ kätt väikümbäs, ku taa tegelikult oll'. Nii jäi väikene lillikene kuiki pall'o alla viirde ja tuu kotsilõ jäi suur tühi ala. Tunnista, et üles tõmmadaq olõ-s määnestki tahtmist, nii tei kindile ildampa hoobis rõivast ni pärleist lilli pääle.  

Ka kinnaste randmetele tegin palmikud, et mütsiga kokku sobiks. Samuti tahtsin sama lillemotiivi kasutada, aga hindasin oma lapse kätt väiksemaks, kui see tegelikult oli. Nii jäi väike lill kuidagi nukralt alläärde ja selle kohale tuli suur tühi ala. Kohe kuidagi polnud tahtmist harutama hakata ja otsustasin hoopis hiljem kangast ja pärlitest lillega tühja osa ära täita.

Koi 2,5 mm vardidõga.
Kudusin 2,5 mm varrastega.

 Ja uskõ vai ei, aq üts tokk taad langa om mul viil. Midä taast küll tetäq?
 Ja uskuge või mitte, aga üks tokk seda lõnga on veel. Mida sellest küll teha?

Süküs (nigu talvgi) tulõ iks uutmalda

Ni kõrraga oll' taa peräl - edimädseq külmäq ni undsõsõq, aq umbõ ilosaq hummoguq. Ku mul õnnistu edimädse säändse hummoguga saiaq uma nõna juuskma ku tikadu kõo ni helü ka kohegi är kaotaq, tull' päähä, et latsõl olõ-i sügüses mütsü. Saa-s muudmuudu, ku lätsi osti langa ni koi.

Ja korraga oli see kohal - esimesed külmad ja udused, aga väga ilusad hommikud. Kui mul õnnestus esimese sellise hommikuga saada oma nina jooksma ku mahlakase ja hääl ka kuhugi maha jätta, siis lõi korraga pähe, et lapsel ei ole sügiseks mütsi. Läksin ostsin siis lõnga ja kudusin talle ühe.

Edimält tahtsõ kutaq säändse nokiga mütsü, aq ku asi jo veere heegeldamisõ man oll', ütel' lats, et tä tahaki-i nokki, et ilma om väega hää, arvada parõmbki ku nokiga. Paistus, et täl oll' õigus, selle et müts miildüs mullõ kah nii pall'o, et mõtlõ kogoni hindäle säändse kudamisõ pääle. Veere heegeldi veidükene lag'õmba, sis püsüseq kõrvaq ka ilosahõ mütsü seeh.

Tahtsin kududa sellise väikese nokaga mütsi, aga kui juba ääre heelgeldamise juures olin, arvas laps, et ta ei tahagi nokka, et ilma on vist paremgi. Ja vägisi paistab, et tal on õigus - müts meeldib mulle ka ja koguni nii palju, et mõtlen endalegi sellise kudumise peale. Ääre heegeldasin veidi laiema, siis püsivad kõrvad ka kenasti sees.

Müts om kuat Morbidone meriinovilladsõst langast 4,5 mm vardidõga. Meriinovill om mütsüs umbõ hää, selle et taa aja-i süütmä. Aq seenimaani om mul tulnuq meriinovillast sääne tiidmine, et taast kuat asi vinüs mõsuh numbrõ jao suurõmbas. Et seo müts läts kõrraga päähä ni läbimõskmisõs aigu jää-s, sis paistus ildampa, kas ma iks piä hindäle mütsü kudama nakkama vai saa lihtsähe latsõ mütsü hindäle.

Müts on kootud Morbidone meriinovillasest lõngast 4,5 mm varrastega. Meriinovill on mütsiks väga hea, sest see ei aja peanahka sügelema. Paraku on mul siiani meriinovillaga selline kogemus, et pärast pesu on kudum numbri võrra suurem. Et see müts läks kohe pähe ja läbipesemiseks aega ei jäänud, siis selgub hiljem, kas ma ikka pean endale mütsi kuduma hakkama või saan lihtsalt lapse mütsi endale.

Kats üteh

Lää-i kuiki ei käsitüü ega ka miski muu. Sis, ku väläh viil suur talv oll', sai üts müts valmis, nii et mu "suuri asju aastaga" jakkus iks viil, kõgõpäält mänguas'aq ni noq müts. No külh ma ütskõrd ka iks näide suuri asjuni jovva. Ja ku märkmä naadaq, sis näid mütse koi talvõ joosul kats tükkü, nii et naaq kokko ommaq ka iks veidükene suurõmb asi ku õnnõ üts. Tõsõ mütsü kinkse ärq ni pildile taa jovvaki-s.

Ei lähe mul viimasel ajal ei käsitöö ega ka mitte miski muu. Siis, kui väljas oli veel suur talv, sai valmis üks müts, nii et mu "suurte projektide aasta" jätkub täie hooga, kõigepealt mänguasjad ja nüüd müts. Noh, küll ma ükskord ka nende suurte asjadeni jõuan. Kui mõtlema hakata, siis sai neid mütse talve jooksul kaks tükki kootud, nii et kahe peale kokku on need ikka suurem asi kui ainult üks. Teise mütsi kinkisin ära ja pildile see ei jõudnudki.

Tegemist sis katõvärmilidse patentkudamisõga ni lisäs om viil palmik sisse käänet. Hää lihtsä kudaminõ, aq paistus hää ni põnnõv vällä. Seo om mu edimäne katõvärmiline patent, kuat seo oppusõ perrä. Langas om AP Sport Superwash, midä koi 3,5 mm vardidõga.

Tegemist on kahevärvilise patentkoega ning lisaks on ka üks palmik tehtud. Hea lihtne kudumine, kuid välja näeb küllaltki põnev. See on mu esimene kahevärviline patent, kootud sai selle õpetuse järgi. Lõngaks on AP Sport Superwash, mida kudusin 3,5 mm varrastega.

Hää om ka tuu, et seo mütsü sisse om ärq käkit kats veidükene esisugumast mütsü ehk sis mütsü saa päähä pandaq mõlõmbat piteh ni esi poolõq ommaq veidükene esi näko.

Hea on seegi, et ühe mütsiga sain tegelikult kaks tükki, st müts on mõlemat pidi kantav ning kumbki pool on veidi erinev.

Lämmäq tegemiseq

Osti kunagi tükk-tükk aigu tagasi kampsi jaos langa, a ku kudama naksi, sis tull' vällä, et lang ja kampsi kiri passi-s kuikimuudu kokko. Olõ taast langast nii ütte ku tõist kudanu, aq iks oll' mul taad viil alalõ. Nii õkvalt vesti jago. Ja Novita lehelt oll' mullõ silmä jäänüq vest, midä olõssi tahtnuq kutaq. Õnnõ et hädä oll' tuuh, et maq esi ei olõq vestikandja, no tunnõ-i hinnäst tavaperädseh vestih häste. A tiiä, et mu imä om vestikandja, nii saigi timä hindäle vahtsõ vesti ja maq sai pikkä aigu saisnust langast vallalõ.

Ostsin kunagi tükk aega tagasi kampsuni jaoks lõnga, aga kui kuduma hakkasin, selgus, et lõng ja kampsuni muster ei sobi sugugi kokku. Olen sellest lõngast nii mõndagi kudunud, kuid ikka oli seda mul veel alles; täpselt nii vesti jagu. Ja Novita lehelt oli mulle silma jäänud vest, mida oleksin tahtnud kududa. Ainuke häda oli selles, et ma ei ole  ise sugugi vestikandja, no ei tunne end traditsioonilises vestis hästi. Aga tean, et mu ema paneb meeleldi vesti selga, nii saigi tema uue vesti. Ja mina sain tükk aega seisnud lõngast lahti.

Vest om kuat Dropsi langast Karisma ja läts taad nii 350 grammi ümbre. Niikavva ku sai, koi tsõõrih üteh tüküh ni ülemädse jao eräle.

Vest on kootud Dropsi lõngast Karisma ja läks seda umbes 350 grammi. Niikaua kui sain, kudusin ringselt ühes tükis ja lõpuosa kudusin eraldi.

Sis näüta viil ütte kingitust, minkä üts mu sõbõr sai jo jõulukuuh. Oodi timält pilte, aq seenimaaniq ei olõq näid tulnuq, nii et panõ siiä kipõ klõpsi, minkä inne ärqpakmist tei.

Siis näitan veel ka üht kootud kingitust, mille mu sõbranna sai juba detsembris. Et ma ei ole temalt senini pilte saanud, panen siia selle kiire klõpsu, mille enne ärapakkimist tegin.

Müts om kuat langast Filzwolle Fine Color seo Garnstudio oppusõ ja sukaq Novita langast 7 Veljestä seo oppusõ perrä. Hää kipõ kudamine, aq tullõm om peris armsa.

Müts on kootud lõngast Filzwolle Fine Color selle Garnstudio õpetuse ja sokid Novita lõngast 7 Veljestä selle õpetuse järgi. Hea kiire kudumine, aga tulemus sai päris armas.    

Avitamiq näid, kiä hinnäst esi avita saa-i

Jo paar postitust tagasi ütli, et võta timahavva ossa katõst häätegemise projektist. Tõnõ näist om mõtõld Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku latsiintensiivravi osakunnalõ. Mu jago hääd sai sääne:

Juba paar postitust tagasi ütlesin, et osalen sel aastal kahes heategevusprojektis. Ühe eesmärgiks on aidata Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku lasteintensiivravi osakonna patsiente. Minu ports sai selline:

Pakih om sis titatekk, miä om kuat bambus- ja meriinolangast. Veereh om lagja ripskudõ ni keskeh om palokalehekiri. Ülemäste viirde heegeldi pitsi ni alomadsõ veere heegeldi niisamatõ üle.

Pakis on siis titatekk, mis on kootud bambus- ja meriinolõngast. Ääres on lai ripskude ning keskel on pohlalehekiri. Ülaäärde heegeldasin veel äärepitsi ja alumise ääre heegeldasin lihtsalt üle.

Sis om viil titamüts, miä om kuat Dropsi langast Merino Extra Fine seo oppusõ perrä, õnnõ et koi õkvalt tsõõrih, et es pidänü nakkama ildampa kokko umblõma.

Siis on veel titamüts, mis on kootud Dropsi lõngast Merino Extra Fine selle õpetuse järgi, ainult et kudusin mütsi kohe ringina, et õmblust vältida.  

Pakih ommaq ka nii nummõr 30 jalalõ sukaq Regia Silki sukalangast. Kuatuq ommaq sukaq 2,5 mm vardidõga.

Pakis on ka umbes nr 30 jalale sobivad sokid Regia Silki sokilõngast. Kootud on need 2,5 mm varrastega.

Tõnõ paar om suurõmbalõ, nii 38-39 lag'alõ jalalõ. Kuat Alevigist ostõtust meriinolangast.

Teine paar on suuremale, u 38-39 laiemat sorti jalale. Kootud on need Alevigist ostetud meriinolõngast.

Lisas viil lihtsäq suurõmbile latsilõ kuatuq kindaq, minkäq saa nööräga kokko tõmmadaq. Naaqki ommaq kuatuq Alevigist ostõtust meriinovilladsõst langast.

Lisaks on veel lihtsad suurematele lastele mõeldud kindad, mis saab nööriga ümber käe kokku tõmmata. Needki on kootud Alevigist ostetud meriinovillasest lõngast.

Ku no kiäki taht ka hindä puult midägi tetä, sis aigu viil om. As'aq plaanitas üle anda viil süküskuuh vai rehekuuh. Täpsembät teedüst taa kotsilõ, midä oodõtas, saa siist.

Kui keegi tunneb nüüd, et tahaks ka oma panuse anda, siis aega selleks veel on. Asjad plaanitakse üle anda alles septembris-oktoobris. Täpsemat infot selle kohta, mida oodatakse, saab siit. 

Kevad ja talv käsikäes

Ku ilmaq lämmämbäs lätsiq, tull' vällä, et latsõlõ ommaq kõik keväjämütsüq väiküs jäänüq. Niimuudu tull' sis kipeste vardaq võttaq ja latsõlõ vahtsõnõ müts kutaq. Kaimiq  üteh netist mütse ni tä arvas', et taht midägi säänest. Otsõ sis langajääke korvist puuvillast langa ja koi juunilidsõ ja pikä mütsü. Latsõ meelest oll' muiduki kõgõ tähtsämb taa, et tutt ka iks olõssiq.

Kui ilmad soojemaks läksid, selgus, et lapsele on kõik kevadised mütsid väikseks jäänud. Nii tuligi vardad haarata ja kiiresti uus peakate kududa. Vaatasime koos netist mütse ja ta ütles, et tahaks midagi sellist. Leidsin lõngajääkide korvist puuvillast lõnga ja kudusin triibulise ja pika mütsi. Lapse meelest oli muidugi tähtsaimaks tutt.

Müts om kuat Miya langast, miä jäi üle seost pluusõkõsõst.
Müts on kootud Miya lõngast, mis jäi üle  sellest pluusikesest.

Imä tahtsõ jo minevä aastaga hindäle valgõt ja ümärigu kujoga talvõmütsü. Ku imä sünnüpäiv lähkümbähe naas tulõma, tull' taa tahtminõ mullõ miilde.

Ema tahtis juba möödunud talvel valget ja ümara kujuga talvemütsi. Kui tema selleaastane sünnipäev lähenema hakkas, tuli mulle see soov meelde. 

Müts om kuat siist peri oppusõ perrä Garnstudio langast Alpaca Classic, midä inämb ei tetäq, aq midä mä olli varadsõmbast aost 2 tokki kindide jaos hoitnuq. Naaq kats tokki lätsiq piä ärq kah. Taa Alpaca Classic lang om iks umbõ hää - pehmeq ja lämmi. Saa-i arvo, mille taad inämb ei tetäq.

Müts on kootud  siit pärit oleva õpetuse järgi Garnstudio langast Alpaca Classic, mida enam kahjuks ei toodeta, kuid mida ma olin varasemast ajast kinnaste kudumiseks 2 tokki hoidnud. Need kaks tokki saidki nüüd mütsiks, õige veidi jäi üle ka. Seda lõnga saab küll ainult kiita - pehme ja soe. Mitte ei saa aru, miks seda lõnga enam ei toodeta.

Suvõmütsüq

Lõpus ummõhtõgi heegeldi ka timahavvadsõs suvõs suvõmütse. Kõgõpäält sõbra latsõlõ...

Lõpuks ometi sai ka selleks suveks mütse heegeldatud. Kõigepealt sõbra lapsele...

...ni sis sama lämmäga umalõ latsõlõ kah.
... ja siis sama soojaga ka oma lapsele.

Rohiline lang om Dropsi Paris ni roosa oma Dropsi Muskat, valgõ om Katia Mali. Heegeldi seo oppusõ perrä. Midägi vahtsõt opsõ iks kah - tei edimäst kõrda käänetüid silmussit mütsü viimädses rias. Miildü, tii tõnõkõrdki.

Roheline lõng on Dropsi Paris ning roosa on Dropsi Muskat, valge on Katia Mali. Heegeldasin  selle õpetuse järgi. Ja midagi uut õppisin neid mütsikesi tehes ikka ka - lõptasin esimest korda keeratud silmustega. Kasutan teinekordki.

Keväjäs

Ku ma nädälivaihtusõ umma liivakastih mängjät last kai, haugat' päähä, et timä timahavvast keväjämütsü olõki-i tah näüdänüq. No tah taa om sis.

Kui ma nädalavahetusel oma liivakastis mängivat last vaatasin, tuli pähe, et tema selleaastast kevadmütsi polegi ma näidanud. No siin see nüüd siis on.

Heegeldi mütsü seo Hello Kitty mütsü perrä. Lats olõssiq muidoki hindäle ka Hello Kitty mütsü tahtnuq, aq maq taha-s sukugi ja seo kõrd jäi maq pääle. A nüüre pikkusõ osah jäi tuuiist jälkiq lats pääle. Ku kunagi viil pidänüq mõnd mütsü heegeldama, sis tennüq tagomasõ veere pikembäs, kukal om kõik aig pal'as.

Heegeldasin mütsi selle Hello Kitty mütsi järgi. Laps oleks muidugi endale ka Hello Kittyt mütsile soovinud, aga mina ei tahtnud seda sugugi ning sel korral jäi minu arvamus siiski peale. Aga mütsipaelade pikkuse osas jäi jällegi laps peale. Kui peaksin kunagi veel sarnast mütsi heegeldama, siis teeksin tagumise külje pikemaks, lapsel on pidevalt kukal paljas.

Naturaalvalgõ lang om Katia Mali, midä läts 70 grammi ümbre, rohilinõ om Dropsi Paris. Heegeldet 4,5 mm nõglaga.

Naturaalvalge lõng on Katia Mali (kulus u 70 g), roheline on Dropsi Paris. Müts on heegeldatud 4,5 mm heegelnõelaga.

Väikevormid

Kõgõpäält ütle, et täämbädse postitusõ päälkiri om mõotõt Barbaara Lohe blogih olnuist "väikuvormõst". Seo kõrd panõ sis maq ka üles asju, midä maq väikuvormõs piä.

Kõigepealt pean ütlema, et tänase postituse pealkiri on inspireeritud Barbaara Lohe blogis näidatud "väikevormidest". Seekord näitan siis seda, mis minu arvates väikevormide alla kuuluvad.

Kõgõpäält mu latsõ sukaq. 4-aastadsõ tütrigu sukaq ommaq tävveste selgehe väikukõsõq. Naaq ommaq kuatuq vardaga 2,5, langas ommaq jäägiq (suurõmb jago musta ni roosa om kimmähe Dropsi Fabel). Kassi kirä võti siist oppusõst.

Kõigepealt mu lapse sokid. 4-aastase tütarlapse sokid kuuluvad ilmkahtlemata väikevormide alla. Sokid on kootud 2,5 mm vardaga, lõng on pärit jääkide korvist (suurem osa musta ja roosa on Dropsi Fabel, ülejäänu on teadmata lõng). Kassi mustri võtsin siit õpetusest. 

Tõsõs väikuvormis om mu mehe müts. Taa om kuat Mustrimaailma foorumi tehnika-aastaga põimukuu tüüs (põimukuu teemas oll' patent). Vardaq olliq 3,5 mm ni langas Titan Wooli Superwool (umbõ hää pehmeq lang). Oppus om peri siist.

Teiseks väikevormiks on mu mehe müts. See on kootud Mustrimaailma foorumi tehnika-aasta augustitööks (augustikuu teemaks oli patent). Kudumiseks kasutasin 3,5 mm vardaid, lõngaks oli Titan Wooli Superwool (nii hea pehme lõng). Õpetus on pärit siit.

Ni perämäne väikuvorm, midä täämbä näütä, om Calais' õlarätt. Mul oll' kotoh üte väiku õlaräti jago Raasiku kõllast isitüt langa. Otsusti taast kutaq ütele noorõlõ näiokõsõlõ sali. Et sali läts latsõlõ, otsõ lihtsät kirja ni lõpus löüdse taa. Nigu vällä tull', oll' mul kotoh õkvalt väiku sali jago langa, nimelt jäi langa üle nii 10 sentimeetre jago. Vardaq olliq 4 mm ni sali mõõdiq tulliq 148 x 56 cm.

Ning viimane, kuid sugugi mitte vähem väärikas väikevorm, mida täna näitan, on Calais' õlarätt. Mul oli kodus ühe väikese õlaräti jagu Raasiku kahekordset kollast lõnga. Otsustasin sellest kududa õlasalli noorele piigale. Et rätt läheb lapsele, otsisin lihtsat mustrit ning lõpuks leidsin selle. Tuli välja, et lõnga oli mul täpselt väikese õlaräti jagu, nimelt jäi seda üle umbes 10 sentimeetrit. Räti kudusin 4 mm varrastega ning mõõdud tulid 148 x 56 cm.

Mõnõq nibinäq

Viimädsel aol olõ juhtunuq tegemä kuiki tsillukõisi as'akõisi. Nii tulõki siis üts nibinäpostitus.

Viimasel ajal olen juhtunud tegema väikseid asju. Nii tulebki seekord paras pudi-padi-postitus.

Kõgõpäält näüta mündikotti, minkä mu sõsar hindäle sünnüpääväs sai. Et mu sõsar om üts näist hobõsõinemiisist, otsusti tälle kauka pääle hobõsõkontuuri tikkiq. Viimäte tikke vist külh põhikooli aigu ja uskõ minno, taa iks oll' jo kavva aigu tagasi, aq sõsara jaos olli nõuh nõgla vahtsõst kätte võtma. Tuu, et ma just suurõmb asi tikja ni umblõja olõ-i, om tüü päält muidoki nätäq ni vähembäste tuu hobõsõ edimäne puul paistus külh rohkõmb Harry Pottery luu testrali muudu ollõv, aq olõ-i hätä.

Kõigepealt näitan mündikotti, mille mu õde endale sünnipäevaks sai. Et mu õde on üks neist hobuseinimestest, otsustasin  münditasku peale hobusepildi tikkida. Viimati tikkisin küll vist põhikoolis ja uskuge mind, see oli ikka päris kaua aega tagasi. Ja muidugi paistab see, et ma suurem asi tikkija-õmbleja pole, ka tasku pealt välja (vähemasti mulle meenutab hobuse pea küll pigem Harry Potteri lugude testralit, aga vast pole häda).

Lisas otsusti Salomoni sõlmõ heegeldämise selges oppiq. Langajääke korvist löüdse pooliku toki Dropsi Kid-Silki ni tei taast latsõlõ vahtsõq käüsseq.

Lisaks otsustasin Salomoni sõlme heegeldamise selgeks õppida. Lõngajääkide kõrvist leidsin pooliku toki Dropsi Kid-Silki ning tegin sellest lapsele uued käised. 

Nigu iks, talv ni suvi tulõvaq kõik aig uutmaldaq, nii ka timahavva. Kõrraga olliq lämmäq ilmaq ni mul olõ-s midägi latsõlõ päähä pandaq. Lätsi jälq uma langajääke korvi sisse tuulama ni löüdse toki verevät G-B Wolle Hanna Cable'i heegelniiti. Veidükene tull' langast puudus ni nii sai müts valgõ veere.

Nagu ikka, tuli ka sel aastal suvi ootamatult. Korraga olid soojad ilmad käes ja mul ei olnud lapsele midagi pähe panna. Sukeldusin uuesti oma lõngajääkide korvi, leidsin sealt toki punast G-B Wolle heegelniiti ning heegeldasin sellest mütsi. Et veidike jä niidist puudu, siis sai müts valge allääre.

Lämmi lumõlillega müts / Soe lumelilledega müts

Parladsõ ilmaga tull' tahtminõ kutaq lämmind talvõmütsü. Sai valmis nigu niuhti.
Praeguse ilmaga tuli tahtmine kududa soe talvemüts. Ja valmis ta saigi.

Oppusõ võti siist, aq koi 7 mm vardidõga. Langas om Dropsi Eskimo, midä läts veidükene päält katõ toki.
Õpetuse võtsin siit, aga kudusin 7 mm varrastega. Lõngaks on Dropsi Eskimo, mida kulus veidi üle kahe toki.

Kahrumüts

Timahavva lätsi latsõ talvõmütsü ostmisõga alt. No saa-s hää. Olõki-is sis midägi muud tetäq, ku otsusti esi tälle kutaq mütsü, miä jätä-i kaala takast pall'as. Ku näi Ene-Ly blogih tuukrimütsü oppust, sis mõtlõ-s inämb tõist kõrda, määndse mütsü mu lats saa.

Sel aastal läksin lapse talvemütsi ostmisega alt. Otsustasingi siis ise kududa mütsi, mis ei jäta lapse kaela tagant paljaks. Kui nägin Ene-Ly blogis tuukrimütsi õpetust, siis ei pidanudki enam rohkem mõtlema, millise mütsi täpselt koon.

Müts om kuat katõst langast (Dropsi Fabelist ni Alpacast) ütehkuuh ni sai umbõ lämmi. Et mütsü põhimäne värv om pruun, sai müts hindäle külge kahrukõrvaq. Latsõlõ nuuq kõrvaq väega miildüse, mugu käü õnnõ näid piiglest kaemah ni pruuv, kas naaq lipõrdõ-lopõrdõ ka tegeväq. 

Müts on kootud nii, et panin kokku Dropsi Fabeli ja Alpaca. Tulemus on väga soe. Et põhivärviks on pruun, sai müts külge karukõrvad. Lapsele kõrvad väga meeldivad, muudkui käib neid peeglist vaatamas ning proovib, kas need lippadi-loppadi ka teevad. 

A mullõ miildüs taa mütsü man esieränis tuu kukla takah ollõv sooniguriba, miä lasõ-i mütsül kotitama naadaq.

Aga mulle meeldib selle mütsi juures eriti kukla taga olev soonikuriba, mis ei lase mütsil kotti hoidma jääda, vaid tõmbab selle ilusti kuklale ligi.

Ilosit pühhi teile!

Läämiq kirivähe edesi / Jätkame kirjult

Seost kampsist jäi üle pia terve tokk Fabeli langa. Et ma olõ viimädsel aol vannu jääke kudamisega tegelnuq, sis mõtli just taast latsõlõ sügüses mütsü kutaq. Sääne kirriv taa tull'.

Sellest kampsunist jäi üle pea terve tokk Fabeli lõnga. Et ma olen viimasel ajal kuidagi jääkide hävitamise lainele saanud, otsustasin just sellest lapsele sügiseks mütsi kududa. Üks kirju-mirju sellest tuli.

Tei seo oppusõ perrä, aq sooniku koi sammu silmiga, minkaga mütsü edesi, selle et sis hoit müts latsõl ilosahe pää ni kõrvu ümbre. 

Kudusin  selle õpetuse järgi, kuid sooniku tegin sama silmade arvuga mis ülejäänud mütsigi. Nii hoiab müts ka eest ilusti pea ja kõrvade ümber.

Lang sai iks pall'o varra otsa, nii tull'gi nööriviir kutaq roosast Fabelist, midä minosugumanõ roosapõlgaja oll' millegiperäst kodo ostnuq.

Lõng sai siiski liiga vara otsa, nii tuligi nöörikanal kududa roosast Fabelist, mida minusugune roosapõlgur oli millegipärast koju muretsenud. 

Topelt ei kärise. Kats mütsü ja lillikeist

Mul pallõldi ütele tsillukõsõlõ tütrigule valgõ pitsmüts heegeldaq. Mustrit olõ-s vajja kavva märkiq, õkvalt tull' mu silme ette illos suvõmüts, minka  Kata  oll' umalõ latsõlõ tennüq. Tei ka säändse. Et taa tütrigukõnõ eläs tõsõh Eestimaa otsah ni mu umalõ latsõlõ om müts väega tsillukõnõ, tõmbsi taa pildi tegemise aos mahlapurgile päähä.

Mul paluti ühele pisikesele tüdrukule valge pitsmüts heegeldada. Mustri üle polnud vaja pikalt aru pidada, sest pea kohe tuli mul silme ette ilus suvemüts, mille Kata oli oma lapsele teinud. Tegin siis ka samasuguse. Et mütsi omanik elab teises Eesti otsas ning et minu tütrele on müts lootuseltult väike, tõmbasin selle pildistamiseks pähe hoopis mahlapurgile.

Tegelikult om vajja külh tunnistaq, et taa müts tulõ-s mul kõrraga vällä, kõgõpäält tull' müts iks selgehe suur, kuiki pruuvõ hoolõga rehkendäq. Tah ommaq naaq mõlõmbaq.

Tegelikult tuleb öelda, et seemütsike ei tulnudmul sugugi esimese korraga välja. Kõigepealt tuli müts mu hoolikast arvestamisest hoolimata ikka selgelt suur. Siin on kaks mütsi koos.

Suurõmba mütsü heegeldi Steinbach Wolle Maxi ni vähämbä Anchori heegelniididst.
Suurema mütsi heegeldasin Steinbach Wolle Maxi ning väiksema Anchori heegelniididst.

Lisas taheti viil ka katt tsillukõst lillikest. Tõnõ näist om Dropsi 0-732 ni tõnõ Dropsi 0-757.
Lisaks taheti veel ka kaht väikest lille. Need on Dropsi mustrid  0-732 ning 0-757.

Kats suvõmütsü / Kaks suvemütsi

Tüdi sai täämbä suvõs kats mütsü.
Tütar sai täna suveks kaks mütsi.

Roosa müts om tett kleidi langa jääkest seo oppusõ perrä. Et kleidiga parõmbahe kokko lännüq, kasvati keerdsilmussõ asõmal õhksilmussõga.

Roosa müts on tehtud kleidi lõnga jääkidest selle õpetuse järgi. Et kleidiga veel paremini kokku sobiks, kasvatasin kahe silmuse vahelisest lõngakeerust kasvatamise asemel õhksilmusega.

Kõllanõ müts om tett siist. Langas om helekõllane Capri, midä kulusi üts tokk. 
Kollane müts on tehtud siit. Lõngaks on helekollane Capri, mida kulus täpselt üks tokk.

Latsõ keväjämüts / Lapse kevadmüts

Päiv käü jo ilosahõ korgõst ni pääväq ommaq pikäq, oll' viimäne aig latsõlõ keväjäs müts kutaq. Paar aastakka tagasi löüdse Pitsikuduja blogist kavalaq mütsükeseq, miä ommaq takastpuult pikembäq ni hoitvaq ka latsõ kukla ilosahõ lämmäh, seogi müts om kuat sama malli perrä.   
Päike käib juba kenasti kõrgelt ja päevad on pikad, oli viimane aeg lapsele kevadmüts kududa. Paar aastat tagasi leidsin Pitsikuduja blogist head mütsikesed, mis on tagant pikemad ja hoiavad nii ka lapse kukla kenasti soojas, seegi müts on sama malli järgi kootud.

Müts om tett langaperrist, tuuperäst saa-s ka kokkovõtmine küländ illos, valgõt langa olõ-s ilosas kokkovõtmisõs küländ pall'o.  
Tehtud on müts lõngajääkidest, kuid valge lõng sai liiga ruttu otsa, mistõttu ei ole ka kokkuvõtmine kuigi ilus.