pühapäev, 31. detsember 2017

Lillikindaq

Pääväq ommaq nakanuq jälq pikembäs minemä ni tuuga om vahtsõnõ (päävä)aastak pääle nakanu. A maq janda iks viil vannu suuvõga. Tükk aigu om olnuq plaanih latsõlõ kirätüq kindaq kutaq. Valõmiq latsõga esiki kirju vaihõl, ku halgat' päähä, ku pall'o kindit tä viimädse katõ aastagaga ärq kaotanuq om. Ja otsusti, et peris kirikindis om viil varra. A et viimädsest kuatust paarist om alalõ õnnõ üts, sis vahtsit kindit oll' tälle iks vajja. Latsõ kimmäs tahtminõ olliq sõrmkindaq ni minä tahtsõ iks mitme värviga kutaq, et lämmämbäq ka saavaq. Säändseq naaq sis tulliq.
Päevad on hakanud jälle pikemaks minema ja sellega on uus (päikese)aasta alanud. Aga mina jändan ikka veel vanade soovide täitmisega. Tükk aega on olnud plaanis lapsele kirjatud kindad kududa. Valisime kooos lapsega isegi kirju, kui korraga tuli meelde, kui palju kindaid ta viimase kahe aasta jooksul ära kaotanud on. Ja otsustasin, et päris kirikinnasteks on veel vara. Aga et viimasest kootud paarist on alles vaid üks, siis uusi kindaid oli talle ikka vaja. Lapse kindel soov oli, et oleksid sõrmikud, ja mina jällegi tahtsin mitme värviga kududa, et kindad soojemad saaksid. Sellised need siis tulid.
Et kirivist sukkõst oll' langa alalõ jäänüq, koi kindaq samast langast, vardaq olliq 3,5 mm. Langa jäi viilgi üle ni parladsõs olõ hindäle näist ka lihtsäq sukaq kudanuq, a naid näütä tõõnõ kõrd.
Kuna kirjudest sokkidest oli lõnga üle jäänud, kudusin kindad samast lõngast, vardad olid 3,5 mm jämedad. Lõnga jäi veelgi üle, nii et praeguseks olen neist endale ka sokid kudunud, aga neid näitan kunagi teine kord.
Seenimaaniq olõ-i kudanuq lapilist kindavitsa. No ku ausa olla, sis olõ-i kudanu esiki võlss-lapilist. Näide kindide man pruuvõ sis võlss-lapilisõ ärq ja no kaemiq, kas jovva seo päävätsõõriga ka peris lapilidsõ vitsa kudamisõni.
Seni ei ole ma lapilist kindarannet kudunud. Ja kui aus olla, siis ka mitte valelapilist. Nüüd siis proovisin valelapilise ära ja no vaatame, kas selle päikeseringiga jõuan ka päris lapilise randme kudumiseni.
Ilosat vahtsõt (päävä)aastakka!
Ilusat uut (päikese)aastat!

laupäev, 23. detsember 2017

Fylleryd

Ku naksimiq märkmä, midä timahavva klassi puult latsõ oppaja kingipakki pandaq, ni ku löüdsemiq, et päält raamadu võissi ollaq ka midägi pehmet ni lämmind, sis paksõgi vällä, et või sali kutaq. Fylleryd paistu mi oppja jaos õkvalt taa õigõ: kimmä kiräga ja umbõ illos. No latsõ oppaja om ka kimmä joonõga, aq iks umbõ hää.
Kui hakkasime mõtlema, mida sel aastal lapse klassijuhatale klassi poolt kinkida, ning kui leidsime, et lisaks raamatule võiks pakis olla midagi pehmet ja sooja, pakkusin välja, et võin räti kududa. Fylleryd tundus meie õpetaja jaoks just see õige olema: kindla mustriga ja ilus. No ka õpetaja on kindel, aga ikkagi väga hea.
Kirä tegijä om külh ülnüq, et kiri tuu tälle miilde mustkaq, aq timä kudi edimädses sinidse sali. Niimuudu valgõlt näütäs taa mu meelest hoobis härmätüse vai õrna lumõkõrraga katõtu maa muudu.
Mustri autor on küll öelnud, et kiri meenutab talle mustikaid, aga tema kudus esimese salli ka sinisena. Niimoodi valgelt meenutab see hoopis härmatise või õrna lumekirmega kaetud maad.
Koi sali Alvita langast Silkid 3 mm vardidõga seo oppusõ perrä. Mängse mustrikõrduga nii, et sali saa-s väega suur: taa saa ümbe olgõ võttaq, aq mahus ilosahe ka pal'tu alaq.
Kudusin räti Alvita lõngast Silkid 3 mm varrastega selle õpetuse järgi. Mängisin mustrikordustega nii, et sall ei tulnud väga suur: selle saab küll ümber õlgade võtta, aga mahub ilusti ka mantli alla.
Kai pilte päält, et sali sobis mullõ kah peris häste :) Piässi hindäle ka säändse kudama.
Vaatasin piltidelt, et rätt sobib ka mulle täitsa hästi, peaksin endale ka sellise kuduma. :)
Kingitüs sai ka esitettühe pakki. Karbi tekk' mu miis, aq lilli tei pääle maq.
Kink sai ka isetehtud pakki. Karbi tegi mu mees, vaid lille tegin karbi peale mina.

Soovi teile ilosit pühhi!

teisipäev, 19. detsember 2017

Muusigasukaq

Ku ma latsõ käest küsse, midä timähavva jõulus timä pillioppajalõ kingimiq, ütel' lats, et nuutõga sukaq. Mu edimäne mõtõq oll', jaa-ah, vai nii. Tõsõs tei vallalõ Ravelry ja sis mõtli viil kõrra, et jaa-ah, vai nii. Esi olõ ull', et küsse. A et taa oll' iks latsõ kimmäs tahtminõ (ausahe, pruuvõ timäga kõnõldaq, aq tä anna-s perrä), kai viil kõrd Ravelryhte ja löüdse naaq kindaq, mink perrä otsusti sis sukkõ kudama naadaq. Sukaq ommaq külh kumbki umma näko, aq selgehe iks üts paar. Päält sukkõ valmis saamist ütel' lats, et timä taht ka hindäle määnestki nuutõga asja saiaq. Jaa-ah, vai nii. 
Kui ma lapselt küsisin, mida tema pilliõpetajale sel aastal jõuluks kinkida, ütles laps veendunult, et nootidega sokid. Mu esimene mõte oli: "Ahah, ah nii!" Tegin siis Ravelry lahti ja mõtlesin veel korra: "Ahah, ah nii!" No ise olin loll, et küsisin. Aga et see oli siiski lapse kindel soov (ausõna, proovisin temaga rääkdia, aga ta ei taganenud), vaatasin veel korra Ravelrysse ja leidsin need kindad, mille järgi otsustasingi siis sokke kuduma hakata. Sokid on küll kumbki oma nägu, aga siiski on aru saada, et tegmist on sama paariga. Kui sokid olid valmis saanud, ütles laps, et tema tahab ka nüüd endale mõnd nootidega asja saada. Ahah, ah nii.
Sukaq ommaq kuatuq 4,5 mm vardidõga. Olõ-i kavva säändside palkega sukkõ kudanu ni kõik aig oll' tunnõq, et näist tulõ-i midägi. A päält likes tegemist saivaq peris hääq.
Sokid on kootud 4,5 mm varrastega. Pole enam ammu selliste pakidega sokke kudunud ja kudumise ajal oli kogu aeg tunne, et neist küll asja ei saa. Aga pärast märjaks tegemist olid justkui uuesti sündinud.

pühapäev, 10. detsember 2017

Liva kamps tütrele

Kas ti tiiät taad ulli nall'a, et indiaanlanõ ja valgõ miis kaeseq inne talvõ tõõsõ tegemiisi ni mõtlõsõq nättü perrä, et ju vast tulõ külm talv? Mu kudamiisi kaiõh või ka kergehe tullaq arvaminõ, et tulõmah om külm talv. Tegelikult olõ-i mul määnestki tiidmist, kas lubatas lämmind vai külmä talvõ. Seenimaani vähämbäste om taa küländ pehmeq olnuq. A latsõlõ koi iks häste lämmä kampsi.
Kas teate seda rumalat anekdooti, kus indiaanlane ja valge mees vaatavad enne talve teineteise tegemisi ja otsustavad nähtu järgi, et tuleb vist külm talv? Minu kudumist vaadates võib ka kergesti jääda mulje, et tulemas on külm talv. Tegelikult ei ole mul õrna aimugi, kas lubatakse sooja või külma talve, siiani on see küll pehme olnud. Aga lapsele kudusin ikkagi hästi sooja kampsuni.
Kunagi osti hindäle pal'tu jao Garnstudio Nepali langa, miä um umbõ hää lämmi. A et ma koi taast hindäle kampsi, mitte palitu, sis jäi langa kõrraligult üle. Taast üle jäänüst langast mu lats kampsi saigi. Veidükene langa om iks viil alalõ, kaemiq noq, mis taast tulõ.
Kunagi ostsin endale mantli jao Garnstudio Nepali lõnga, mis on hästi hea soe. Aga et lõpuks kudusin endale sellest mantli asemel kampsuni, siis jäi lõnga päris palju üle. Vot sellest ülejäägist nüüd laps kampsuni saigi. Aga natuke lõnga on ikka veel üle, vaatame, mis sellest kunagi tuleb.
Põimmiseq ommaq õnnõ kampsi ülämädse jao pääl, allpuul om lihtsä lag'a pahõmbpididse jaoga soonik.
Palmikud on ainult kampsuni ülajao peal, allpool on lihtne laia pahempidise osaga soonik.
Kamps om kuat 5 mm vardidõga seo oppusõ perrä.
Kampsun on kootud 5 mm varrastega selle õpetuse järgi.