teisipäev, 20. august 2013

Süküs hiil hillokõisi

Sügüse märgiq ommaq jo nätäq ni tundaq: luuduõh ei olõq värviq inämb kuikina värskiq, hummogidõ tulõ aknõst jo hääd varasügüse hõngu, kassil om perädü söögihimo ni maq esiq taha jälq hummogidõ tsäiu juvvaq. Nii saigi kindide kudamisõ vaihõpääle tütrigule viil üts kamps kuatus.
Sügise märgid on juba näha ja tunda: looduse värvid ei ole enam kuigi värsked, hommikuti voogab aknast sisse imehead varasügisest õhku, kassil on meeletu söögiisu ja ma ise joon jälle hommikuti (mitu kruusi) teed. Nii saigi kinnaste kudumise vahepeale kootud lapsele veel üks kampsun.
Langapoodih kävemiq kuuh ni lats sai esi langa värvi valliq. Mu rõõmus val'õ tä villõ mustkajoogi sinidse. Värv om tõtõstõ illos ni passis tälle ka häste. Langas on Dropsi Babyalpaca Silkmidä läts 175 grammi. Taa om ilmadu hää lang, pehme ni küländ nilbõ, kudaminõ lätt väega laabsahõ. Pruuksõ 2,5 ni 3 mm vardit. Oppus on jälq kõrd võet Garnstudio lehe päält.
Lõngapoes käisime koos ning laps sai ise lõnga värvi valida. Mu suureks rõõmuks valis ta lahja mustikajoogi sinise. Värv on tõesti ilus ning sobib talle väga hästi. Lõngaks on Dropsi Baby Alpaca Silk, mida kulus 175 grammi. See on suurepärane lõng, pehme ja küllaltki libe; selle kudumine lausa lendab käes. Kasutasin 2,5 ja 3 mm vardaid. Kampsuni õpetus on taas kord pärit Garnstudio lehelt. 
Nöpsiq ommaq lihtsäle kampsile värvi andmisõs kiriväq: liblikide ni lillega. Osti naaq Keila ainumadsõst (vast ei võlsi?) käsitüüpoodist.
Et lihtsale kampsunile värvi lisada, valisin kirjud nööbid: liblikate ja lilledega. Ostsin need Keila ainukesest (vist) käsitööpoest.
Eeläq õdagu kävemiq külä pääl hulkmaq, kogo tii saatsõ meid mi kass, kiä käve meil kõik aig takah ni tekk' jalutamisõh pausõ õnnõ tuusjaos, et kunnaga mängiq vai laskõ hindäle vaihõpääl pai tetäq.
Eile õhtul käisime küla peal jalutamas, kogu tee saatis meid me ustav kass, kes tegi pause ainult selleks, et konna taga ajada või lasta endale pai teha.

neljapäev, 8. august 2013

(Tulevane) kangelastegu

Kua eloh edimäst kõrda 1 mm vardidõga. Taa om iks ilmadu suur tüü. Ka 1 cm ärqkudaminõ paistus ku peris suur asi. Nii et ku siih blogih pikkä aigu midägi vahtsõt ei olõq, sis om teedäq, et maq pussõrda perädü peenükeisi vardidõga. Pilt poolõlõ olõjast tüüst ka iks.
Koon elus esimest korda 1 mm varrastega. See on ikka uskumatult suur töö. Ka 1 cm kudumine tundub juba päris kõva asjana. Nii et kui siin blogis pikka aega midagi uut näha ei ole, siis on vähemalt teada, et ma pusserdan ja pusserdan. Panen pildi poolikust tööst ka.