reede, 23. detsember 2011

Kahrumüts

Timahavva lätsi latsõ talvõmütsü ostmisõga alt. No saa-s hää. Olõki-is sis midägi muud tetäq, ku otsusti esi tälle kutaq mütsü, miä jätä-i kaala takast pall'as. Ku näi Ene-Ly blogih tuukrimütsü oppust, sis mõtlõ-s inämb tõist kõrda, määndse mütsü mu lats saa.
Sel aastal läksin lapse talvemütsi ostmisega alt. Otsustasingi siis ise kududa mütsi, mis ei jäta lapse kaela tagant paljaks. Kui nägin Ene-Ly blogis tuukrimütsi õpetust, siis ei pidanudki enam rohkem mõtlema, millise mütsi täpselt koon.
Müts om kuat katõst langast (Dropsi Fabelist ni Alpacast) ütehkuuh ni sai umbõ lämmi. Et mütsü põhimäne värv om pruun, sai müts hindäle külge kahrukõrvaq. Latsõlõ nuuq kõrvaq väega miildüse, mugu käü õnnõ näid piiglest kaemah ni pruuv, kas naaq lipõrdõ-lopõrdõ ka tegeväq. 
Müts on kootud nii, et panin kokku Dropsi Fabeli ja Alpaca. Tulemus on väga soe. Et põhivärviks on pruun, sai müts külge karukõrvad. Lapsele kõrvad väga meeldivad, muudkui käib neid peeglist vaatamas ning proovib, kas need lippadi-loppadi ka teevad. 
A mullõ miildüs taa mütsü man esieränis tuu kukla takah ollõv sooniguriba, miä lasõ-i mütsül kotitama naadaq.
Aga mulle meeldib selle mütsi juures eriti kukla taga olev soonikuriba, mis ei lase mütsil kotti hoidma jääda, vaid tõmbab selle ilusti kuklale ligi.
Ilosit pühhi teile!

kolmapäev, 21. detsember 2011

Rahakiräga sall

Sõbranna kaot' uma salli ärq. Lubasi tälle vahtsõ kutaq. Kiräs valisi Haapsalu sali raamatust rahakirä (ka veerepitsi võti samast raamatust) ni langas sai kunagi Alevigist tellit lang, koh om 70% meriinovilla ni 30% bambust. Seo lang om tõtõstõ mõnus, õnnõ et kutaq veidi rassõ, selle et lang om eri niidest kokko pant. Abis olliq 3,5 mm vardaq.
Pildiq ommaq nii kehväq, selle et tuus aos, ku salli vinümäst är võti, nakas' väläh jo pümmes minema. A et salli jo täämbä ärq anna, sis tahtsõ kas vai kehväkestki pilti saiaq.
Sõbranna kaotas oma salli ära. Lubasin talle uue kududa. Mustriks valisin Haapsalu salli raamatust rahakirja (ka äärepitsi võtsin samast raamatust) ning lõngaks sai kunagi Alevigist tellitud lõng, kus on 70% meriinovilla ning 30% bambust. Lõng on väga mõnus, kuigi veidi raske kududa, sest koosneb mitmest omavahel korrutamata niidist. Abiks olid 3,5 mm vardad.
Pildid sain nii viletsad, sest selleks ajaks, kui salli venimast ära võtsin, hakkas väljas juba pimedaks minema. Aga et annan salli juba täna üle, siis tahtsin sallist kas või viletsatki pilti.
Kiri lähkümbäst ka.
Kiri lähemalt ka.
P.S. (Õdagu ilda.) Anni salli täämbä ärq. Saa-i siiäq kirotamaldaq jättäq, et uma vahtsõ umanigu kaala ümbre oll' sall iks kõrdi ilosamb ku tah kehväkese pildi pääl.
P.S. (Õhtul hilja.) Sall sai täna oma uue omaniku juurde. Pean tunnistama, et tema kaelas oli see ikka kordi ilusam kui siin viletsa pildi peal.

Ilosat pühhiaigu teile!

kolmapäev, 30. november 2011

Hää ja lämmi

Talv lask hinnäst külh uutaq, aq noq olõ maq taa tulõkis valmis. Tei hindäle hää suurõ lämmä kampsi, millega käümise aigu mullõ külh külm manoq päse-iq.
Talv laseb end sel aastal küll oodata, kuid nüüd võiks ta juba vabalt tulla, olen talveks valmistunud. Kudusin endale hea sooja ja suure kampsuni, mille sisse külma eest pugeda.
Kamps om kuat Dropsi langast Nepal. Jovva-i taad langa küländ kittäq. Nepal om pehmeq ni siidine, aq õnnõs mitte pall'o nilbe, nii et lang lausa esi juusk sõrmi vaihõlt vardide pääle. Päält tuud om taa ka perädü lämmi.
Kampsun on kootud Dropsi lõngast Nepal. Mul ei ole selle lõnga jaoks küllalt kiidusõnu. See on pehme ja siidine, kuid õnneks mitte liiga libe; kududa on seda väga hea - lõng jookseb lausa ise sõrmede vahelt varrastele. Lisaks on sellest lõngast kootud kampsun ka tohutult soe.
Kampsi koi seo oppusõ perrä päämiselt 5 mm vardidõga, aq soonigu jaos pruuksõ ka 4 mm vardit.
Kampsuni kudusin  selle õpetuse  järgi peamiselt 5 mm varrastega, kuid sooniku kudumiseks kasutasin ka 4 mm vardaid. 

Kampsile saivaq ette kadajadsõq käsitüünöpsiq, miä ommaq kõik tsipa eri suurusõ ni kujoga. Osti naaq Tartu Raekoja platsi käsitüüpoodist.
Kampsun sai ette kadakapuust käsitöönööbid, mis on kõik veidi eri suuruse ja kujuga. Ostsin need Tartu Raekoja platsi käsitööpoest. 
 

reede, 18. november 2011

Lillikindaq/Lillekindad

Päält pikka aigu sai ummõhtõgi jälq midägi valmis. Tah omma lillega kindaq.  Hääq lämmäq kindaq tulliq. Ni kipeste läts tüü edesi ka. 
Pärast pikka aega sain lõpuks ometi jälle midagi valmis ka. Siin on lilledega sõrmikud. Head soojad kindad tulid ja töö edenes ka kiiresti.

Kindaq koi seo oppusõ perrä, õnnõ et ka sõrmijao tei valgõ. Langas om Dropsi Karisma ni vardaq olliq 3 mm jämmüseq.  
Kindad on kootud selle õpetuse  järgi, vaid sõrmejao tegin samuti valge. Lõngaks on Dropsi Karisma, abiks olid 3 mm jämedused vardad.

pühapäev, 16. oktoober 2011

Mida vanem eit, seda roosam ...

Maq, kellele sukugi roosa värv miildü-i, olliq kunagi millegiperäst kolm tokki paduroosat Fabeli langa ostnuq. Noq sai taast langast puul sukõs koetus.
Mina, kellele roosa värv üldse ei meeldi, olin mingis meeltesegadushoos kolm tokki paduroosat Fabelit ostnud. Nüüd sai pool sellest lõngast sokkideks kootud.
Nigu viimädsel aol sagõhõhõ, koi jälkiq Garnstudio oppusõ perrä. Naaq sukaq löüd siist. Sukaq ommaq kuatuq 2,5 mm vardidega.
Nagu viimasel ajal sageli, kudusin ka nüüd Garnstudio mustri ja õpetuse järgi. Need sokid leiab siit. Kudumisel olid abiks 2,5 mm vardad. 
Ülejäänüst langast saa vast lats midägi.
Ülejäänud lõngast teen vast lapsele midagi. 

pühapäev, 9. oktoober 2011

Kaejadsis/Katsikuiks

Jälq kõrd oll' mul vajja kaejadsikingitüst. Ka seo kõrd küsse, kas soovitas midägi kimmäst. Tahõti kampsi saiaq. Koi sis säändse:
Jälle kord oli mul vaja katsikuiks kingitust. Ka sel korral küsisin tulevaste vanemate käest, kas neil on kindlaid soove. Taheti kampsunit. Kudusin sellise:
Et iks olnuq,midägi säänest ka, midä vanõmbaq tiiä-iq, koi kampsi manoq ka püksüq.
Et midagi ikka ka üllatuseks jääks, kudusin kampsunile lisaks ka püksid.

Kokko sai sis sääne komplekt.
Kokku tuli siis selline komplekt.

Kuat Dropsi oppusõ perrä Alpaca langast.
 Kootud  Dropsi õpetuse järgi Alpaca lõngast.

reede, 16. september 2011

Läämiq kirivähe edesi / Jätkame kirjult

Seost kampsist jäi üle pia terve tokk Fabeli langa. Et ma olõ viimädsel aol vannu jääke kudamisega tegelnuq, sis mõtli just taast latsõlõ sügüses mütsü kutaq. Sääne kirriv taa tull'.
Sellest kampsunist jäi üle pea terve tokk Fabeli lõnga. Et ma olen viimasel ajal kuidagi jääkide hävitamise lainele saanud, otsustasin just sellest lapsele sügiseks mütsi kududa. Üks kirju-mirju sellest tuli.
Tei seo oppusõ perrä, aq sooniku koi sammu silmiga, minkaga mütsü edesi, selle et sis hoit müts latsõl ilosahe pää ni kõrvu ümbre. 
Kudusin  selle õpetuse järgi, kuid sooniku tegin sama silmade arvuga mis ülejäänud mütsigi. Nii hoiab müts ka eest ilusti pea ja kõrvade ümber.

Lang sai iks pall'o varra otsa, nii tull'gi nööriviir kutaq roosast Fabelist, midä minosugumanõ roosapõlgaja oll' millegiperäst kodo ostnuq.
Lõng sai siiski liiga vara otsa, nii tuligi nöörikanal kududa roosast Fabelist, mida minusugune roosapõlgur oli millegipärast koju muretsenud. 

teisipäev, 6. september 2011

Langaperäq sukõs / Lõngajäägid sokkideks

Mul oll' kogonuq inämb-vähämb sama jämmüsega, aq eri pikkuse langajoosuga kirivit sukalangu perri; üttekokko viis eri langa, aq egäst ütest õnnõ tsipakõnõ. Noq võti kätte ja koi näist latsõlõ sukaq. Sukaq saa-s joht peris üttemuudu, aq kedä tuu sändside kirivide sukkõ man iks sekäs.
Mul oli jääkide korvi kogunenud enam-vähem sama jämedusega, kuid eri lõngajooksu pikkusega kirjusid sokilõngu, ühtekokku viis eri lõnga, kuid igast margist veidikene. Nüüd võtsin kätte ja kudusin lapsele neist sokid. Sokid ei tulnud küll päris ühtmoodi, aga keda see ikka nii kirjude sokkide puhul segab.

Inne.
Enne.
  
Ildampa.
Pärast. 







esmaspäev, 5. september 2011

Rosebud

Kroonprintsi salist  jäi nii pall'o Raasiku iskmädä lillat langa üle, et otsusti taast viil üte sali kutaq. Sobiva oppusõ löüdse Margaret Stove'i raamatust "Wrapped in Lace". Taad salit kuatas alomadsõst veerest, luvvas kõik silmäq kõrraga üles ni sis naatas lühendedüide rituga ütekaupa sakkõ kudama. Ülemäne puul om ikäv ripskudõ.
Kroonprintsi sallist  jäi nii palju Raasiku ühekordset lillat lõnga üle, et kudusin sellest veel ühe salli. Sobiva mustri leidsin Margaret Stove'i raamatust "Wrapped in Lace". Seda salli hakatakse kuduma alumisest äärest, luuakse kõik silmused korraga üles ning siis kootakse lühendatud ridadega ühekaupa sakid. Ülemine pool on ripskude.



Roositutu motiiv lähkümbäst ka. 
Roosimotiiv lähemalt ka. 

esmaspäev, 29. august 2011

Imä pääväpluusõ / Ema päikesepluus


 
Jo tükk aigu tagasi sai mul valmis kuat imä suvõpluus, aq kuiki lövvä-s taale sobivit nöpse. Noq lõpus ommaq nöpsiq lövvetüq ni pluusõ pildi pääle saaduq.
Juba tükk aega tagasi sai mul valmis kootud ema suvepluus, kuid kuidagi ei suutnud pluusile sobivaid nööpe leida. Nüüd lõpuks on nööbid olemas ja pluus ka pildile püütud.

 
Pluusõ imä säläh kah.
Pluus ema selja ka.














 
Takast ka.
Tagant ka.
















Et pluusõ om kuat soonikuh, hoit taa ilosahõ kehä ümbre. Tett om taa seo oppusõ perrä, õnnõ käüsse tei pikembäq. Langas om Dropsi kõllanõ Safran ni abis olliq 3 mm vardaq.
Et pluus on kootud soonikus, hoiab see ilusti ümber keha. Kootud on pluus selle õpetuse järgi, kuid varrukad tegin pikemad. Lõngaks on Dropsi kollane Safran ja abiks olid 3 mm vardad.

neljapäev, 25. august 2011

Latsõ villanõ tuunika / Lapse villane tuunika

Sagittaria salist jäi üle nii pall'o langa, et mõtli taast latsõlõ talvõs lämmä vesti tetäq; hää latsiaiah tõisi rõivide pääle pandaq. Naksi kudama üleväst alla raglaanih, selle et sis om häste nätäq, ku pikäs vestis langa jakkus. A langa mugu oll' õnnõ viil ni niimuudu tull'gi vestist hoobis tuunika - omgina hää, latsõ pepu ka ilosahe lämmäh.
Sagittaria sallist jäi üle nii palju lõnga, et otsustasin lapsele sellest talveks sooja vesti teha. Hea lasteaeda teiste riiete peale või siis kombe alla pista. Hakkasin kuduma ülevalt alla raglaanis, sest siis on näha, kui pikaks vestiks lõnga jätkub. Aga lõng ei saanud ega saanud otsa ja nii saigi vestist hoopis tuunika - ongi hea, on lapse selg ja pepu ka kenasti soojas.
Edimält panni ülemäidsist mulkõst keerunööri läbi, aq viimäte tundu, et ilma om iks parõmb. Kaalamulk om meelega nii suur tett, lats taha-i ju sukugi, et villane timmä vasta kuiki putus. Ka trulma om taa meelega kuat.
Esialgu panin ülemistest aukudest keerunööri läbi, kuid tundus, et ilma on ikka parem. Kaelaauk on tehtud meelega nii suur, mu laps on selline veidi hellik ega taha, et villane teda kuskilt kõditaks. Ka rullima on kaelaauk meelega kootud.

Alomadsõ jao kirä võti "Kudumise käsiraamatust" (lk 92), aq mõista-s ma kuiki tuu lühendide jada perrä kutaq. Sis pruuvõ lühendide perrä joonist tetäq, aq ka tuu tulõ-s sukugi vällä. Viimäte võti näütepildi ette ja tei tuu perrä hindäle joonissõ. No sis läts kudaminõ jo kipeste.
Alaosa mustri võtsin "Kudumise käsiraamatust" (lk 92), aga no kuidagi ei saanud selle lühendite jada järgi kootud. Siis proovisin juhendite järgi skeemi joonistada, no tee või tõrva, ei saa hakkama. Lõpuks võtsin ette näitepildi ja joonistasin selle järgi mustri. No edasi läks kudumine juba kiiresti.

neljapäev, 18. august 2011

Sagittaria

Üts hää sõbõr ni kolleeg tull' Tartohe elämä. Mul om tõtõstõ hää miil ni mõtli kinkiq tälle midägi, midä tah ka vajja lätt. Pei plaani ni löüdse, et kõgõ õigõmb om vast üts hää lämmi olarätt, midä külmäl aol tüü man vai kotoh ümbre olgõ hiitäq. Nigu tel'mise pääle oll' mul ka üts viht õkvalt timä värveh Raasiku isitüt langa. Tull' viil õigõ mustrõ löüdäq. Vilma Vuori Sagittaria võlusi minno uma õhulidsõ keskkotussõga. 
Üks hea sõber ja kolleeg kolis Tartusse. Mul on selle üle tõsiselt hea meel ning mõtlesin talle kinkida midagi, mida tal siin elades ka vaja läheb. Pidasin endaga aru ning leidsin, et kõige õigem oleks vast hea soe õlarätt, mida oleks hea külmal ajal kas töö juures või kodus ümber õlgade tõmmata. Justkui tellimise peale oli mul kodus ka üks viht täpselt tema värvides Raasiku kahekordset lõnga. Nüüd tuli veel ka õige muster leida.  Vilma Vuori Sagittaria võlus mind oma õhulise keskkohaga.
Sali tull' hää suurusõga: üläviir om 184 ja keskkotus üleväst alla 87 cm. Kudamisõ man olliq abis 4,5 mm vardaq.
Sall tuli hea suurusega: ülemine äär on 184 ja keskkoht ülevalt alla 87 cm. Kudumisel olid abiks 4,5 mm vardad.
Lõpus näütä viil mustrit lähkümbäst ka.
Viimaseks näitan veel mustrit lähemalt.
Olõ terve tulõmast, Hanna!
Tere tulemast, Hanna!   

teisipäev, 16. august 2011

Tütre verrev kamps / Tütre punane kampsun

Mõnda aigu tagasi sai mul latsõlõ sügüses valmis palmikidega kamps. Täämbä oll' liina asja ni sai kõrraga ka nöpsiq ärq ostõtus. Kuiki ilm oll' perädü lämmi, piä-s vasta kiusatusele latsõlõ kamps sälgä pandaq ni pildi pääle püüdäq. Õnnõs olõki-s vajja midägi tetäq, et lats nõuhtõ saiaq.
Mõnda aega tagasi valmis lapsele sügiseks palmikutega kampsun. Täna oli linna asja ja nii sai lõpuks ka nööbid muretsetud ning ette õmmeldud. Kuigi ilm oli täna kampsuniks selgelt liiga soe, ei pidanud vastu kiusatusele kampsun lapsele selga panna ning pildile püüda. Laps oli õnneks rõõmuga nõus.
Kamps om mõnusahe veidükene pikemb ni niimuudu sügüses ja talvõs hää lämmi.
Kampsun on pikemat sorti ning nii just sügiseks ja talveks parajalt soe.
Kamps om kuat seo oppusõ perrä. Langas om Dropsi Merino Extra Fine, midä läts tsipäkene veidemb ku 300 g. Koi 3,5 mm vardidega.
Kampsun on kootud selle õpetuse järgi. Lõngaks on Dropsi Merino Extra Fine, mida kulus õige veidi alla 300 g. Kudusin 3,5 mm varrastega.
 Aitüma tütrele, kiä oll' nõuh kampsi sälgä pandma, ku väläh oll' 28 kraati lämmind.
 Suur-suur aitäh tütrekesele, kes oli nõus kampsunit selga panema, kui väljas oli 28 kraadi sooja.

Ja tõõsõlõ tüüle, minkäle täämbä nöpse otsõ, lövvä-s midägi, nii et taa jääs viil uutma. 
Teisele tööle, millele täna ka nööpe otsisin, ei leidnud siiski midagi sobivat, nii et see jääb veel ootama. 

esmaspäev, 15. august 2011

Vahtsõnõ abimiis / Uus abiline

Täämbä näütägi-i üttegi valmis tüüd, aq kõnõlõ hoobist tuust, et mul om noq kotoh vahtsõnõ abimiis, kellele, nigu pildilt nätäq, lang väega miildüs. Eks edespiteq olõ nätäq, kumuudu mul timägaq elleh kudamine lätt.
Täna ei olegi mul ühtki valmis tööd näidata. Tahtsin lihtsalt jagada suurt rõõmu selle üle, et mul on nüüd uus abiline, kellele, nagu pildilt näha, lõng väga meeldib. Eks edaspidi ole näha, kuidas mul temaga koos elades kudumine edeneb. 

kolmapäev, 3. august 2011

Topelt ei kärise. Kats mütsü ja lillikeist

Mul pallõldi ütele tsillukõsõlõ tütrigule valgõ pitsmüts heegeldaq. Mustrit olõ-s vajja kavva märkiq, õkvalt tull' mu silme ette illos suvõmüts, minka  Kata  oll' umalõ latsõlõ tennüq. Tei ka säändse. Et taa tütrigukõnõ eläs tõsõh Eestimaa otsah ni mu umalõ latsõlõ om müts väega tsillukõnõ, tõmbsi taa pildi tegemise aos mahlapurgile päähä.
Mul paluti ühele pisikesele tüdrukule valge pitsmüts heegeldada. Mustri üle polnud vaja pikalt aru pidada, sest pea kohe tuli mul silme ette ilus suvemüts, mille Kata oli oma lapsele teinud. Tegin siis ka samasuguse. Et mütsi omanik elab teises Eesti otsas ning et minu tütrele on müts lootuseltult väike, tõmbasin selle pildistamiseks pähe hoopis mahlapurgile.
Tegelikult om vajja külh tunnistaq, et taa müts tulõ-s mul kõrraga vällä, kõgõpäält tull' müts iks selgehe suur, kuiki pruuvõ hoolõga rehkendäq. Tah ommaq naaq mõlõmbaq.
Tegelikult tuleb öelda, et seemütsike ei tulnudmul sugugi esimese korraga välja. Kõigepealt tuli müts mu hoolikast arvestamisest hoolimata ikka selgelt suur. Siin on kaks mütsi koos.
Suurõmba mütsü heegeldi Steinbach Wolle Maxi ni vähämbä Anchori heegelniididst.
Suurema mütsi heegeldasin Steinbach Wolle Maxi ning väiksema Anchori heegelniididst.

Lisas taheti viil ka katt tsillukõst lillikest. Tõnõ näist om Dropsi 0-732 ni tõnõ Dropsi 0-757.
Lisaks taheti veel ka kaht väikest lille. Need on Dropsi mustrid  0-732 ning 0-757.

reede, 29. juuli 2011

Rege rauta suvel... vol 2

Nii kats nädälit tagasi sai valmis imä talvõkamps. Pildiq olliq seoniaoni tegemäldäq, aq täämbä, ku olõ-s inämb nii perädü lämmi, sai taa asi ka kõrda aet.
Umbes kaks nädalat tagasi valmis mul ema talvekampsun, kuid pildid olid siiani tegemata. Täna, kui ei olnud enam nii tapvalt palav, sai ka see asi tehtud.
Kampsi tei seo oppusõ perrä, õnnõ imä taha-s korgõt kaala. Oll' hää lihtsä ni kipe kudaminõ. Langas om Garnstudio Eskimo, aq beeži asõmal võti kaamelivärmi (nr 13). Langa läts veidemb, ku oppusõh kiräh oll'.
Kampsuni tegin selle õpetuse järgi, kuid ema ei tahtnud kõrgt kaelust. Oli lihtne ning kiire kudumine. Lõngaks on Garnstudio Eskimo, kuid beeži asemel kasutasin kaamelivärvi (nr 13). Lõnga läks päris palju vähem, kui õpetuses öeldud oli.

pühapäev, 17. juuli 2011

Rege rauta suvel...

Esä sai sünnüpääväs muuhulgah ka kindaq.
Kudusin isale sünnipäevaks kindad. 














Et mu esä käü peris pall'o pildistamah, sis mõtli, et klapiga kindaq ommaq timä jaos vast kõgõ parõmbaq. Naaq ommaq mu elo edimädseq klapiga kindaq.  
Et isa käib päris palju pildistamas, siis pidasin klapiga kindaid tema jaoks sobivaimaks. Need olid mul kududa esimesed klapiga kindad. 


Ku viil pidänüq klapiga kindit kudama, sis tennüq klapi tsipakõnõ vähämb sügävä.
Kui peaksin veel kunagi klapiga kindaid kuduma, siis teeksin klapi veidi vähem sügava.


Langas om G-B Wolle Sprint ni vardaq 2,5 mm. Koi pääst.
Lõngaks on G-B Wolle Sprint ja vardad 2,5 mm. Kudusin peast. 

reede, 15. juuli 2011

Annis

Paistu, et ma olõ Eesti kudujidõ siäh viil perämäne, kiä olõ-i Annise salli kudanu. Noq om sis taa aig läbi ni tah om mu Annis, miä lätt hääle sõbrale sünnüpääväkingis.
Tundus, et ma olen Eesti kuduringkonnas veel viimane, kes ei ole Annise salli kudunud. Nüüd siis leidsin ka mina põhjuse selle salli kätte võtta ning siin on tulemus, mis läheb heale sõbrale sünnipäevakingiks.
Kinkmises on Annis küländ hää sall, taa om säändse mooduga, et saa kanda nii kaalah ku ka olgõ pääl. Ja valmis saa ka kipeste. Aq kah'os om taa nii ikäv kudamine, et tiiä-i, kas viisi taad viil kunagi kutaq.
Kinkimiseks on Annis just sobiv sall, sest on sellise kujuga, mis lubab salli kanda nii kaelas kui ka õlgadel. Lisaks valmib ka kiiresti. Küll aga oli see parajalt igav kudumine ning seetõttu ei tea, kas on tahtmist seda salli veel kunagi kududa.

Salli oppusõ löüd 2010. aastaga Knittyst. Langas Dropsi Kid-Silk, vardaq 4 ja 5 mm. 
Salli õpetuse leiab 2010. aastaga Knittyst. Lõngaks on Dropsi Kid-Silk, vardad 4 ja 5 mm.

teisipäev, 28. juuni 2011

Kirriv kott / Kirju kott

Viimädsel aol olõ-i sukugi olnuq aigu kutaq, pääväq ommaq kuiki lännüq nii, et olõ-i saanuq vardidki kätte võttaq. Täämbä sai lõpus ummõhtõgi valmis üts kott.
Viimasel ajal pole olnud sugugi mahti kududa, päevad on läinud nii, et ei ole saanud vardaidki kätte võtta. Aga täna sai lõpuks ometi valmis üks kott.
Koti oppusõ löüd siist. Langas om Garnstudio Muskat Soft. 
Koti õpetuse leiab siit. Lõngaks on Garnstudio Muskat Soft.

teisipäev, 14. juuni 2011

Kroonprintsi sall

Urbakuu keskpaigah naksi kudama kroonprintsi kiräga Haapsalu salit. A valmis sai taa viil noq.
Märtsi keskel alustasin kroonprinti kirjaga Haapsalu salli kudumist, kuid lõpetasin selle alles praegu.

Kuat om sali Raasiku iskmädä tumõlillast langast. Ku langa näi, sis võitsõ taa värm õkvalt mu süäme ni oll' tunnõq, et seo õkvalt nõud määnestki piinükest kirjä. Kah'os näi edimäst kõrda Raasiku langa, millega saa-s kuiki rahulõ jäiäq - lang oll' umbõ pinkliganõ ni juntõ täüs, kotussidõ oll' niidijämmüne, sis jälq nii paks, et olõssiq olnuq vajja vähembäste 4,5 mm jämmüisit vardit. Nii et värm oll' külh perädü ill'os, aq lang esi olõ-s piinüt kirjä väärt.
Kiri on peri Haapsalu sali raamatust, ka veerepitsi võti säält (3. pits). 
Kootud on sall Raasiku üheordsest villasest. Kui lõnga nägin, siis olin selle värvi tõttu müüdud. Oli tunne, et see lausa nõuab luksuslikku mustrit. Paraku pidin esimest korda Raasiku lõngas pettuma, värv oli küll seda mustrit väärt, kuid lõng ise mitte - see oli kohutavalt ebaühtlane, kord niidijämedune, siis jälle selline, et oleks olnud vaja vähemalt 4,5 mm vardaid, juba kerimise ajal katkes lõng kolmest kohast.
Mustri võtsin Haapsalu salli raamatust, ka äärepitsi võtsin sealt (3. pits). 

Sali tull' umbõ suur, 85 x 185 cm, kuiki koi 3 mm jämmüiside vardidega, veerepits om kuat 3,5 mm vardidega.
Sall tuli hästi suur - 85 x 185 cm, kuigi kudusin 3 mm jämeduste varrastega, äärepits on kootud 3,5 mm varrastega. 

Tah om viil pilt ka keskmädsest motiivist.
Näitan veel pilti keskmisest motiivist.

 Kah'os saa-s kuiki salist ilosat pilti ni õigõt värmi püvvä-s ka pildile, kõgõ lähkümb omgi viimädse pildi värm.
 Kahjuks ei õnnestunud sallist saada päris ilusat pilti ning ka õiget värvi ei püüdnud pildile, lähim on viimasel pildil olev värv. 

Lõpus tahassi siil tennädä Silvit, kiä minno vällä avit, ku mul lang poolõ veerepitsi pääl otsa sai.
Lõpuks tänan veel  Silvit, kes mind välja aitas, kui mul lõng poole äärepitsi pealt otsa sai.