Esmaspäev, 29. august 2011

Imä pääväpluusõ / Ema päikesepluus


 
Jo tükk aigu tagasi sai mul valmis kuat imä suvõpluus, aq kuiki lövvä-s taale sobivit nöpse. Noq lõpus ommaq nöpsiq lövvetüq ni pluusõ pildi pääle saaduq.
Juba tükk aega tagasi sai mul valmis kootud ema suvepluus, kuid kuidagi ei suutnud pluusile sobivaid nööpe leida. Nüüd lõpuks on nööbid olemas ja pluus ka pildile püütud.

 
Pluusõ imä säläh kah.
Pluus ema selja ka.














 
Takast ka.
Tagant ka.
















Et pluusõ om kuat soonikuh, hoit taa ilosahõ kehä ümbre. Tett om taa seo oppusõ perrä, õnnõ käüsse tei pikembäq. Langas om Dropsi kõllanõ Safran ni abis olliq 3 mm vardaq.
Et pluus on kootud soonikus, hoiab see ilusti ümber keha. Kootud on pluus selle õpetuse järgi, kuid varrukad tegin pikemad. Lõngaks on Dropsi kollane Safran ja abiks olid 3 mm vardad.

Neljapäev, 25. august 2011

Latsõ villanõ tuunika / Lapse villane tuunika

Sagittaria salist jäi üle nii pall'o langa, et mõtli taast latsõlõ talvõs lämmä vesti tetäq; hää latsiaiah tõisi rõivide pääle pandaq. Naksi kudama üleväst alla raglaanih, selle et sis om häste nätäq, ku pikäs vestis langa jakkus. A langa mugu oll' õnnõ viil ni niimuudu tull'gi vestist hoobis tuunika - omgina hää, latsõ pepu ka ilosahe lämmäh.
Sagittaria sallist jäi üle nii palju lõnga, et otsustasin lapsele sellest talveks sooja vesti teha. Hea lasteaeda teiste riiete peale või siis kombe alla pista. Hakkasin kuduma ülevalt alla raglaanis, sest siis on näha, kui pikaks vestiks lõnga jätkub. Aga lõng ei saanud ega saanud otsa ja nii saigi vestist hoopis tuunika - ongi hea, on lapse selg ja pepu ka kenasti soojas.
Edimält panni ülemäidsist mulkõst keerunööri läbi, aq viimäte tundu, et ilma om iks parõmb. Kaalamulk om meelega nii suur tett, lats taha-i ju sukugi, et villane timmä vasta kuiki putus. Ka trulma om taa meelega kuat.
Esialgu panin ülemistest aukudest keerunööri läbi, kuid tundus, et ilma on ikka parem. Kaelaauk on tehtud meelega nii suur, mu laps on selline veidi hellik ega taha, et villane teda kuskilt kõditaks. Ka rullima on kaelaauk meelega kootud.

Alomadsõ jao kirä võti "Kudumise käsiraamatust" (lk 92), aq mõista-s ma kuiki tuu lühendide jada perrä kutaq. Sis pruuvõ lühendide perrä joonist tetäq, aq ka tuu tulõ-s sukugi vällä. Viimäte võti näütepildi ette ja tei tuu perrä hindäle joonissõ. No sis läts kudaminõ jo kipeste.
Alaosa mustri võtsin "Kudumise käsiraamatust" (lk 92), aga no kuidagi ei saanud selle lühendite jada järgi kootud. Siis proovisin juhendite järgi skeemi joonistada, no tee või tõrva, ei saa hakkama. Lõpuks võtsin ette näitepildi ja joonistasin selle järgi mustri. No edasi läks kudumine juba kiiresti.

Neljapäev, 18. august 2011

Sagittaria

Üts hää sõbõr ni kolleeg tull' Tartohe elämä. Mul om tõtõstõ hää miil ni mõtli kinkiq tälle midägi, midä tah ka vajja lätt. Pei plaani ni löüdse, et kõgõ õigõmb om vast üts hää lämmi olarätt, midä külmäl aol tüü man vai kotoh ümbre olgõ hiitäq. Nigu tel'mise pääle oll' mul ka üts viht õkvalt timä värveh Raasiku isitüt langa. Tull' viil õigõ mustrõ löüdäq. Vilma Vuori Sagittaria võlusi minno uma õhulidsõ keskkotussõga. 
Üks hea sõber ja kolleeg kolis Tartusse. Mul on selle üle tõsiselt hea meel ning mõtlesin talle kinkida midagi, mida tal siin elades ka vaja läheb. Pidasin endaga aru ning leidsin, et kõige õigem oleks vast hea soe õlarätt, mida oleks hea külmal ajal kas töö juures või kodus ümber õlgade tõmmata. Justkui tellimise peale oli mul kodus ka üks viht täpselt tema värvides Raasiku kahekordset lõnga. Nüüd tuli veel ka õige muster leida.  Vilma Vuori Sagittaria võlus mind oma õhulise keskkohaga.
Sali tull' hää suurusõga: üläviir om 184 ja keskkotus üleväst alla 87 cm. Kudamisõ man olliq abis 4,5 mm vardaq.
Sall tuli hea suurusega: ülemine äär on 184 ja keskkoht ülevalt alla 87 cm. Kudumisel olid abiks 4,5 mm vardad.
Lõpus näütä viil mustrit lähkümbäst ka.
Viimaseks näitan veel mustrit lähemalt.
Olõ terve tulõmast, Hanna!
Tere tulemast, Hanna!   

Teisipäev, 16. august 2011

Tütre verrev kamps / Tütre punane kampsun

Mõnda aigu tagasi sai mul latsõlõ sügüses valmis palmikidega kamps. Täämbä oll' liina asja ni sai kõrraga ka nöpsiq ärq ostõtus. Kuiki ilm oll' perädü lämmi, piä-s vasta kiusatusele latsõlõ kamps sälgä pandaq ni pildi pääle püüdäq. Õnnõs olõki-s vajja midägi tetäq, et lats nõuhtõ saiaq.
Mõnda aega tagasi valmis lapsele sügiseks palmikutega kampsun. Täna oli linna asja ja nii sai lõpuks ka nööbid muretsetud ning ette õmmeldud. Kuigi ilm oli täna kampsuniks selgelt liiga soe, ei pidanud vastu kiusatusele kampsun lapsele selga panna ning pildile püüda. Laps oli õnneks rõõmuga nõus.
Kamps om mõnusahe veidükene pikemb ni niimuudu sügüses ja talvõs hää lämmi.
Kampsun on pikemat sorti ning nii just sügiseks ja talveks parajalt soe.
Kamps om kuat seo oppusõ perrä. Langas om Dropsi Merino Extra Fine, midä läts tsipäkene veidemb ku 300 g. Koi 3,5 mm vardidega.
Kampsun on kootud selle õpetuse järgi. Lõngaks on Dropsi Merino Extra Fine, mida kulus õige veidi alla 300 g. Kudusin 3,5 mm varrastega.
 Aitüma tütrele, kiä oll' nõuh kampsi sälgä pandma, ku väläh oll' 28 kraati lämmind.
 Suur-suur aitäh tütrekesele, kes oli nõus kampsunit selga panema, kui väljas oli 28 kraadi sooja.

Ja tõõsõlõ tüüle, minkäle täämbä nöpse otsõ, lövvä-s midägi, nii et taa jääs viil uutma. 
Teisele tööle, millele täna ka nööpe otsisin, ei leidnud siiski midagi sobivat, nii et see jääb veel ootama. 

Esmaspäev, 15. august 2011

Vahtsõnõ abimiis / Uus abiline

Täämbä näütägi-i üttegi valmis tüüd, aq kõnõlõ hoobist tuust, et mul om noq kotoh vahtsõnõ abimiis, kellele, nigu pildilt nätäq, lang väega miildüs. Eks edespiteq olõ nätäq, kumuudu mul timägaq elleh kudamine lätt.
Täna ei olegi mul ühtki valmis tööd näidata. Tahtsin lihtsalt jagada suurt rõõmu selle üle, et mul on nüüd uus abiline, kellele, nagu pildilt näha, lõng väga meeldib. Eks edaspidi ole näha, kuidas mul temaga koos elades kudumine edeneb. 

Kolmapäev, 3. august 2011

Topelt ei kärise. Kats mütsü ja lillikeist

Mul pallõldi ütele tsillukõsõlõ tütrigule valgõ pitsmüts heegeldaq. Mustrit olõ-s vajja kavva märkiq, õkvalt tull' mu silme ette illos suvõmüts, minka  Kata  oll' umalõ latsõlõ tennüq. Tei ka säändse. Et taa tütrigukõnõ eläs tõsõh Eestimaa otsah ni mu umalõ latsõlõ om müts väega tsillukõnõ, tõmbsi taa pildi tegemise aos mahlapurgile päähä.
Mul paluti ühele pisikesele tüdrukule valge pitsmüts heegeldada. Mustri üle polnud vaja pikalt aru pidada, sest pea kohe tuli mul silme ette ilus suvemüts, mille Kata oli oma lapsele teinud. Tegin siis ka samasuguse. Et mütsi omanik elab teises Eesti otsas ning et minu tütrele on müts lootuseltult väike, tõmbasin selle pildistamiseks pähe hoopis mahlapurgile.
Tegelikult om vajja külh tunnistaq, et taa müts tulõ-s mul kõrraga vällä, kõgõpäält tull' müts iks selgehe suur, kuiki pruuvõ hoolõga rehkendäq. Tah ommaq naaq mõlõmbaq.
Tegelikult tuleb öelda, et seemütsike ei tulnudmul sugugi esimese korraga välja. Kõigepealt tuli müts mu hoolikast arvestamisest hoolimata ikka selgelt suur. Siin on kaks mütsi koos.
Suurõmba mütsü heegeldi Steinbach Wolle Maxi ni vähämbä Anchori heegelniididst.
Suurema mütsi heegeldasin Steinbach Wolle Maxi ning väiksema Anchori heegelniididst.

Lisas taheti viil ka katt tsillukõst lillikest. Tõnõ näist om Dropsi 0-732 ni tõnõ Dropsi 0-757.
Lisaks taheti veel ka kaht väikest lille. Need on Dropsi mustrid  0-732 ning 0-757.