reede, 30. detsember 2016

Kaua tehtud kaunikene

Pääväl sai külh tsõõr pääle tettüs ni vahtsõnõ pääväaastak om pääle nakanu, aq mul om iks viil näütämäldä midägi, miä varrampa valmis saanuq.
Päikesel on ring peale tehtud ja uus päikeseaasta alanud, kuid mul on veel näitamata midagi, mis mõni aeg tagasi valmis sai.
2014. aastaga sügüse lätsi tüüasju peräst Hispaaniahe ni tiidse, et katõ lindämise vaihõl tulõ mul kavva istuq. Nii et üteh oll' vajja kudamist, miä om küländ väiku, kerge ni saa-i reismise aigu valmis. No kõgõ parõmbahõ sobis säändses mu meelest Haapsalu sali. Alostigi sali ärq ni reisi aigu oll' taad väega hää kutaq. Päält reisi jäi sali pia aastagas aos saisma, mõnikõrd harva koi ria vai kats. Kooni 2015. aastaga sügüse oll' jälq resimine iih. Sis sai jälqkina sali üteh pakitus ja peris hulga edesi ka kuatus, iks kats 8tunnist lindämist. Päält reisi saigi keskmäne jago valmis kuatus. A veerepitsi alostaminõ võtsõ jälq paar kuud (no silmussidõ rehkendämine om lihtsähe nii vaivaja ni ikäv mu jaos), kudaminõ läts kipõstõ, aq sis läts jälq paar kuud, kooniq sali sai veerepitsi külge, ni viil paar kuud, kooniq taa ka vinütedüs sai. Häbü peris hindä peräst. Aq noq om valmis ja miildüs kah.
2014. aasta sügisel pidin tööasjade pärast Hispaaniasse sõitma ja teadsin, et mul tuleb kahe lennu vahel päris kaua lennujaamas istuda. Nii et kaasa oli vaja kudumist, mis oleks küllalt kerge, väike ja ei saaks reisi ajal valmis. No parim on sellisteks puhkudeks Haapsalu sall. Alustasingi salli ära ja reisi ajal kudusin ka, kuid pärast Hispaanias käimist jäi see umbes aastaks seisma, vaid vahepeal harva kudusin rea-paar. Aga 2015. aasta sügisel oli jälle pikemale reisile minek ja jälle vaja kudumit kaasa. No kahe 8tunnise lennuga sai sall päris suure jupi juurde ja pärast seda reisi kudusingi keskosa valmis. Kuid siis hakkas jälle venima - äärepitsi alustamine võttis paar kuud (silmuste arvutamine on minu jaoks lihtsalt nii kohutavalt tüütu), äärepitsi salli külge saamine veel paar kuud ja siis läks veel sama kaua, kuni sall venitatud sai. Päris piinlik kohe. Aga nüüd on ta valmis ja olen väga rahul. 
Et ma tahtsõ küländ suurt salit, sis olõki-i taa tavaperädse mõõdi perrä, aq om suurõmb.
Et tahtsin küllaltki suurt salli, siis kudusin selle tavapärastest mõõtudest veidi suurema.
Koi helehest ubinarohilidsõst Haapsalu sali langast, kiräs om kuusõga kuubikukiri.
Kudusin heledast õunarohelisest Haapsalu salli lõngast, kirjaks sai valitud kuusega kuubikukiri.

laupäev, 17. detsember 2016

Iälilliq

Parladsõhõ talvõilma, ku kõrralist lummõ ei olõq, aq lumbi pääl iks jääd om, sobis väega häste valgõ Haapsalu sali, miä om ka nigu lumõkuninganna tett iäkiri. Kivvega õnnõlehekiräst saa niimuudu hoobis iälillikiri.
Praeguse talveilmaga, kui korralikku lund ei ole, kuid tiigi peal ikka õrn ja ilus jääkiht on, sobib väga hästi valge Haapsalu sall, mis on ka justkui lumekuninganna tehtud jääkiri. Kividega õnnelehekiri muutub nii hoopis jäälillekirjaks.
Varrampa olõ-i seod kirjä kudanuq, hää om taad kutaq - lää-i igäväs. Uutmaldaq oll' siski taa, et üte ilma nuppõldaq kiräh sali kudaminõ võtt nii pall'o aigu - olõ-s sukugi tsipsti ja valmis. 
Ma ei ole varem selles kirjas salli kudunud, mõnus kudumine oli - ei läinud kogu salli jooksul igavaks. Üllatav oli mulle aga see, et ühe ilma nuppudeta salli kudumine võib nii palju aega võtta, ei saanudki ühe ropsuga valmis.
Et sali peris ilma nuppõlda ei jäässiq, koi naaq veerepitsi sisse. Taa om katõ otsaga asi. Nuppõga pits raamistas tõtõstõ ilosahõ sali ärq, aq murõq om taa as'aga iks kah. Veerepits kuatas ju suurõmbidõ vardidõga ku sali; ku sali keskmädse jao kua ma 2,75 mm, sis veerepitsi 3,5 mm vardidõga. Nonii, ku kiäki annassiq noq mullõ häid knihve, kuimuudu saa 3,5 mm vardidõga kutaq nii piinüst langast ilosit nuppõ (tuu tähendäs niimuudu, et nupi keskeh olõssi-i määnestki mulgukõst nätäq), sis saassiq mul tõtõstõ hää miil. Ma olli taaga peris hädäh, viimäte jääki-s ummi nuppõga peris rahu. Mulkõga nupiq ummaq mu meelest säändseq kehväq plönniq, mitte õigõq nupiq.
Et sall päris ilma nuppudeta ei jääks, kudusin need äärepitsi sisse. See on aga selline kahe poolega mündi juhtum. Tõesti, nuppudega äärepits raamistab salli ilusti ära, kuid mure on sellega ikka ka. Äärepits kootakse ju jämedamate varrastega kui salli keskosa; kui ma keskosa koon 2,75 mm, siis äärepitsi koon 3,5 mm varrastega. Kui nüüd keegi annaks mulle hea nipi, kuidas on võimalik nii jämedate varrastega kududa sedavõrd peenikesest lõngast nuppe nii, et nupu keskele ei jääks mingit koledat auku (augupoegagi ei tahaks seal näha). Ma olin sellega päris hädas, lõpuks ei jäänudki lõpuni rahule. Aukudega nupud pole mingid õiged nupud, vaid ainult haledad plönnid.
Viimädse pildi pääl ommaq lähkümbäst mu murõlatsõq nätäq kah.
Viimase pildi peal on mu murelapsed lähemalt näha kah.

reede, 2. detsember 2016

Lambad on siin ja lambad on seal

Timahavva õnnistu-i kudamiõ ei blogiminõ. Oll' külh plaanih kutaq suuri asju, aq täämbä näütä jälq midägi väikukõist. Ilmaq lätsiq lumõlõ ni tull' vällä, et latsõ villasukaq olliq väikus jäänüq. Pääleki mõistsõ tä üte näist väikuist sukkõst ärq kaotaq. Koi sis vahtsõq.
Sel aastal ei lähe mul ei kudumine ega ka blogimine. Aasta alguses oli küll plaanis suurte asjade aasta, kuid tänagi näitan midagi väikest. Ilmad läksid külmaks ja selgus tõsiasi, et lapse villased sokid olid väikseks jäänud. Pealegi suutis ta ühe neist väikestestki ära kaotada. Nii ei jäänud muud üle kui uued kududa.

Mõistsõ esiki nii väikuid asju niimuudu kutaq, et pidi kats kõrda üles võtma. Edimädsel kõrral koi niipall'o kitsaq (2,5 mm vardidõga), et sukaq taha-s kuiki üle kundsa minnäq. Ni tõsõl kõrral sopõrdi kiräga. Kolmandal sai asi kõrda.
Olin nii "osav", et oskasin isegi nii väikseid asju nii kududa, et pidin kaks korda harutama. Esimesel korral kudusin lihtsalt sokid nii kitsad, et need keeldusid üle kanna minemast. Teisel korral ajasin kirjas midagi täiesti sassi. Kolmandal sai asi õnneks korda.
Koi Leedu villadsõst langast 2,5 ja 3 mm vardidõga (kirä jago 3 mm, muu 2,5 mm). Seerekirä võti siist, muu koi nii, nigu ma iks sukka kua. Latsõlõ umbõ miildüseq ja taa omgina päämäne.
Kudusin Leedu villasest lõngast 2,5 ja 3 mm varrastega (mustri osa 3 mm ja muu 2,5 mm). Sääremustri võtsin siit, muu kudusin nii, nagu ma ikka sokki koon. Lapsele väga meeldivad ja see ongi ju peamine.

reede, 7. oktoober 2016

Kakaokamps

Seo kampsiga ommaq mul väega ütstõõsõ vasta käüväq mõttõq ni tundmisõq. Sõsar tahtsõ sünnüpääväs kampsi ja valõ esi ka mudõli vällä. Mu asi oll' lang ostaq ni kamps ärq kutaq. Tiidse, et sõsaralõ miildüs pruun värv, nii et pruuni ka osti. Et mullõ hindäle sukugi rõividõ man pruun värv miildü-i, sis sai valit sääne kakaopruun vai esiki ärqmõstu verevä veini pleki pruun, miä mullõ hindäle ka iks veidükenegi miildü.
Selle kampsuni suhtes on mul äärmiselt vastakad tunded. Õde tahtis sünnipäevaks kampsunit ja valis ise ka mudeli välja. Minu asi oli lõng osta ja kampsun valmis kududa. Teadsin, et õele meeldib pruun värv, nii et pruuni lõnga ka ostsin. Kuna mulle endale riiete juures üldse pruun ei sümpatiseeri, siis valisin malbema kakaopruuni või pigem isegi sellise läbipestud punase veini pleki pruuni, mis mulle endale ka ikka veidikenegi meeldis. 
Tõnõ, midä pelgsi, oll', et koolõ kudamisõ aigu igävä peräst ärq, suurõq hääpididseq pinnaq jo. Ikäv oll', aq umbõ ikäv olõki-s. Tuu vasta avit', et taadõ ni ette tulliq voldiq ni veereh oll' ka iks määnegi pitsikene ni esiki tuu, et koi hulga peenembä langaga, ku oppusõh ette nättü oll', tuu tähend', et pidi küländ pall'o arvõstama (no et pall'o tsillukõnõ saanuq-s). Kõrra sai iks üles ka võttaq - kamps oll' piaaigu hää mu 7aastadsõlõ latsõlõ. Sõsar om külh väikukene, aq nii väikene siski mitte.
Teine, mida kartsin, oli see, et suren kududes igavuse kätte, seal ju suured parempidised pinnad. Hea küll, igav oli, aga õnneks mitte tapvalt. Igavuse vastu aitas vast see, et nii ette kui ka taha tuli teha voldikesed, ja esitükkide äärtes oli isegi midagi pitsilaadset ja vast ka see, et kudusin palju peenema lõngaga, kui õpetuses ette nähtud oli, nii et oli vaja pidevalt arvestada, et kampsun liiga väike ei tuleks. Korra sain ikka suuruse pärast harutada ka - kampsun oli peaaegu et paras mu seistmeaastasele tütrele. Hea küll, mu õde on väike, aga nii väike siiski mitte.
Midä rohkõmb koi, tuud inämb mullõ paistu, et taast kampsist külh määnesti ilosat asja saa-i. Hindäle sälgäpruuvmisõq muuda-s mu arvamist sukugi. Ku vaihõpääl jo märge, et võta kõik üles ni kua midägi muud, sis lõpus otsusti kas vai prooviski taa sünnüpääväs sõsaralõ üle andaq. Ni paistu, et timä säläh tei kamps metamorfoosi - tälle miildü väega ni imä ütel' ka, et säläh om väega illos. No vast iks om, kuiki saa-i vallalõ tundõst, et kiäki õnnõ taha-i mullõ halvastõ üldäq. Esi olõki-i kampsi periselt sõsara säläh nännü, õnnõ näide pilte päält näi.
Mida rohkem kudusin, seda enam tundus, et sellest kampsunist küll mingit ilusat asja ei saa. Vahepeal püüdsin seda endale selga proovida, kuid see vaid kinnitas mu kehva arvamust. Kui vahepeal juba mõtlesin, et harutan selle täiesti üles ja koon midagi muud, siis lõpuks otsustasin kas või proovimisekski kampsuni õele sünnipäevaks üle anda. Ja paistab, et see kampsun tegi vahepeal läbi metamorfoosi - nagu aru saan, meeldib see omanikule väga ja ka ema ütles, et õeraasu seljas olevat kampsun väga ilus. No vast siis ikka on ka, kuigi ma ei saa lahti tundest, et keegi ei taha lihtsalt mulle halvasti öelda. Ise ma seda seljas näinud polegi, ainult neid pilte olen näinud.
Kamps om kuat Dropsi langast Muskat 4 mm vardidõga.
Kampsun on kootud Dropsi lõngast Muskat 4 mm varrastega.

Pilte iist kumardus Ilmolõ!

teisipäev, 4. oktoober 2016

Teemiq jälq üteh hääd!

Heategevusprojekt -Jalad sooja 2016
Olõ jo mitu aastat kudanuq sügüse häädtegemises sukkõ, timahavva kuamiq naid Haiba latsikodo latsilõ. Tiidse, et timahavva om aigu veidüq, tuuperäst võti hindäle kudamisõs õnnõ üte paari. Taa om noq valmis.
Olen juba mitu aastat kudunud sügisel heategevuseks sokke, sel aastal lähevad need Haiba lastekodu lastele. Teadsin, et sel aastal on aega väga vähe, seepärast võtsin endale kudumiseks vaid ühe paari. See sai nüüd valmis.
Et mul oll' kotoh kirriv lang, naka-s määnestki keerolidsõmbat sukka kudama, aq koi lihtsäkeseq. Seereq tei õnnõ lainidõgaq, et peris ikäv es olnuq.
Et mul oli kodus kirju lõng, ei hakanud keerulisemaid sokke kuduma, vaid kudusin lihtsakesed. Ainult sääred tegin lainelised, et päris igavad ei oleks.
Koi Regia langast (Cotton Surf Color) 2,5 mm vardidõga.
Kudusin Regia lõngast (Cotton Surf Clor) 2,5 mm varrastega.

teisipäev, 27. september 2016

Valgõ mütsü mano valgõq kindaq

No mütsü lats sügüses sai, aq sis tull' miilde, et kindit om ka ju sügüses vajja. Müts sai valgõ, nii et tahtsõ ka valgit kindit kutaq. Latsõ boolõrost oll' tokk langa üle jäänüq, noq tull' hää kotus, kohe taa pruukiq.
No mütsi laps sügiseks sai, aga tuli meelde, et kindaid on ka ju sügiseks vaja. Et müts sai valge, tahtsin teha ka valged kindad. Lapse boolerost oli just sobivasti üks tokk lõnga üle jäänud, nüüd tuli hea koht, kuhu see kasutada.
Määnestki oppust mul iih es olõq, koi, nigu vardist tull'. Ku valmis sai, paistu, et midägi om iks puudus, nii sai taa lipsikene sinnäq manoq pant.
Mingit õpetust mul ees ei olnud, kudusin, nagu varrastelt tuli. Kui valmis sai, oli tunne, et  midagi oleks justkui puudu, nii sai kinnastele lisatud paelast lipsukene. 
Kindaq ommaq kuatuq langast Alize Baby Wool 2,5 mm vardidõga.
Kindad on kootud lõngast Alize Baby Wool 2,5 mm varrastega. 
Latsõlõ kindaq miildüseq, nii et mul olõki-i muud, ku kah rahulõ ollaq.
Lapsele kindad meeldivad, nii et ka mul pole muud kui rahul olla.

reede, 23. september 2016

Süküs (nigu talvgi) tulõ iks uutmalda

Ni kõrraga oll' taa peräl - edimädseq külmäq ni undsõsõq, aq umbõ ilosaq hummoguq. Ku mul õnnistu edimädse säändse hummoguga saiaq uma nõna juuskma ku tikadu kõo ni helü ka kohegi är kaotaq, tull' päähä, et latsõl olõ-i sügüses mütsü. Saa-s muudmuudu, ku lätsi osti langa ni koi.
Ja korraga oli see kohal - esimesed külmad ja udused, aga väga ilusad hommikud. Kui mul õnnestus esimese sellise hommikuga saada oma nina jooksma ku mahlakase ja hääl ka kuhugi maha jätta, siis lõi korraga pähe, et lapsel ei ole sügiseks mütsi. Läksin ostsin siis lõnga ja kudusin talle ühe.
Edimält tahtsõ kutaq säändse nokiga mütsü, aq ku asi jo veere heegeldamisõ man oll', ütel' lats, et tä tahaki-i nokki, et ilma om väega hää, arvada parõmbki ku nokiga. Paistus, et täl oll' õigus, selle et müts miildüs mullõ kah nii pall'o, et mõtlõ kogoni hindäle säändse kudamisõ pääle. Veere heegeldi veidükene lag'õmba, sis püsüseq kõrvaq ka ilosahõ mütsü seeh.
Tahtsin kududa sellise väikese nokaga mütsi, aga kui juba ääre heelgeldamise juures olin, arvas laps, et ta ei tahagi nokka, et ilma on vist paremgi. Ja vägisi paistab, et tal on õigus - müts meeldib mulle ka ja koguni nii palju, et mõtlen endalegi sellise kudumise peale. Ääre heegeldasin veidi laiema, siis püsivad kõrvad ka kenasti sees.
Müts om kuat Morbidone meriinovilladsõst langast 4,5 mm vardidõga. Meriinovill om mütsüs umbõ hää, selle et taa aja-i süütmä. Aq seenimaani om mul tulnuq meriinovillast sääne tiidmine, et taast kuat asi vinüs mõsuh numbrõ jao suurõmbas. Et seo müts läts kõrraga päähä ni läbimõskmisõs aigu jää-s, sis paistus ildampa, kas ma iks piä hindäle mütsü kudama nakkama vai saa lihtsähe latsõ mütsü hindäle.
Müts on kootud Morbidone meriinovillasest lõngast 4,5 mm varrastega. Meriinovill on mütsiks väga hea, sest see ei aja peanahka sügelema. Paraku on mul siiani meriinovillaga selline kogemus, et pärast pesu on kudum numbri võrra suurem. Et see müts läks kohe pähe ja läbipesemiseks aega ei jäänud, siis selgub hiljem, kas ma ikka pean endale mütsi kuduma hakkama või saan lihtsalt lapse mütsi endale.

kolmapäev, 7. september 2016

Latsõ olaq lämmähe

Mi perre latsõl oll' timahavvanõ süküskuu 1. päiv väega tähtsä, sääne, midä täl ei olõ olnu inne ega tulõ ka inämb ilmangi. Timäst sai tuul pääväl koolilats. 1. koolipääväs sai plaanit tummõsinine lühküide käüssidega kleit, aq et mi ilma ilmangi ei tiiä, koi kleidi manoq valgõ boolero. Ni õigõhõ tei, tuud lätski vajja.
Meie pere lapsel oli sel aastal väga tähtis 1. september - selline, mida tal ei ole varem olnud ega tule ka enam kunagi. Temast sai nimelt koolilaps. 1. koolipäevaks sai plaani võetud selga panna tumesinine lühikeste varrukatega kleit, aga et meie ilma kunagi ei tea, siis kudusin kleidi juurde boolero. Ja õigesti tegin, seda läkski vaja.
Mullõ miildü väega uma boolero heegeldet viir, tuuperäst otsusti ka latsõ umalõ säändsesama tetäq. Passis häste mu meelest.
Mulle väga meeldis oma boolero heegeldatud äär, seepärast otsustasin ka lapse omale samasuguse teha. Sobib mu meelest väga hästi.
Ku viir vällä jättäq, sis koi umast pääst. Langas om Alize Baby Wool ni koi 3 mm vardidõga.
Kui Dropsilt võetud ääris välja jätta, siis kudusin boolero oma peast. Lõngaks on Alize Baby Wool ja kudusin 3 mm varrastega.

pühapäev, 14. august 2016

Kujeilleni kätised

Ku minevä aastaga sai mu kallis sõbõr mu käest sünnüpääväs sukaq, sis timahavva tahtsõ tetäq midägi kässile. Otsusti kutaq kätisseq. Edimält tahtsõ tälle kutaq määndsitki kiriväst langast kuatuid tsõõriku mooduga kätissit, aq Kujeilleni umaq olliq nii Kaja muudu, et mõtli ümbre.
Kui möödunud aastal sai mu kallis sõber sünnipäevakingiks sokid, siis sel aastal tahtsin kududa midagi kätele. Otsustasin kätiste kasuks. Alguses oli plaanis kududa talle kirjust lõngast kaarja kujuga kätiseid, aga Kujeilleni kätised olid nii Kaja moodi, et mõtlesin ümber.

Langas om  kõllanõ Regia sukalang, vardaq olliq vast 2,5 mm tsõõrikvardaq. Mullõ nakkas kõrrast inämb miildüma tsõõrikvardidõga kindidõ ni sukkõ kudaminõ. 
Lõngaks on helekollane Regia sokilõng, vardad olid vist 2,5 mm ringvardad. Mulle hakkab järjest rohkem meeldima ringvarrastega kinnaste ja sokkide kudumine.
Pildiq sai Kajalt, aitüma tälle.

pühapäev, 7. august 2016

Akropolis

Saa-s maki kuiki taad boolerot kudamaldaq jättäq. Olõ tegelikult tükk aigu hindäle boolerot tahtnuq, aq kuiki lövvä es säänest, miä mullõ küländ pall'o miildünü. A Garnstudio Arkopolis miildü ja niimuudu ma taa hindäle ka koi.
No ei saanud kuidagi seda boolerot endale kudumata jätta. Olen endale tükk aega boolerot tahtnud, kuid kuidagi ei leidnud sellist, mis mulle piisavalt palju oleks meeldinud. Aga Garnstudio Akropolis meeldis ja nii ma selle endale ka kudusin.
Et mul om sääne nõtsk sälg, oll' mul päämädses hirmus, minkperäst peris mitu boolerot kudamaldaq jäiväq, et boolero jääs sälä päält pall'o lohvka. Aq taa boolero paistu, et hoit ilosahõ ümbre sälä. Ni tõtõstõ hoitki.
Et mul on nõgus selg, oli peamiseks hirmuks, millepärast nii mõnegi boolero välja praakisin, see, et riidetükk jääb selja pealt liiga lai ja hoiab koledasti seljast eemale. Akropolisega ei paistnud seda muret olevat. Ja tõesti hoiab see kenasti vastu selga.
Kudamisõ tihehüst saa-s seokõrd kuiki kätte. Oppusõh oll' ant vardidõ suurusõs 3,5 mm, aq saa-i ma arvo, kuimuudu om võimalik Dropsi Baby Alpaca Silki nii jämmide vardidõga kutaq nii, et ill'os ka jääs. Ja pall'o lag'a tull' tükk ka (nigu arvo saatiq, ma tõtõstõ pruuvõ oppusõh antuidõ vardidõga kutaq). Lõpus võti 3 mm vardaq, näidega tull' lakjus hää, aq pikkust saa-s kuiki kätte, a taad om õnnõs küländ lihtsä säädiq.
Kudumistihedust ei saanud sel korral kuidagi paika. Õpetuses oli antud varraste suuruseks 3,5 mm, aga ma tõesti ei saa aru, kuidas on võimalik Dropsi Baby Alpaca Silki kududa 3,5 mm varrastega nii, et pind ilus ka jääb. Ja nende varrastega tuli seljaosa ka liiga lai (nagu aru saate, ma tõesti proovisin õpetuses antud vardasuurusega kududa). Lõpuks võtsin 3 mm vardad, nendega tuli laius kenasti paras, kuid pikkust jäi ikka kõvasti puudu, aga pikkust on õnneks kerge muuta.
 Pildiq tekk' jälq Aare, aitüma tälle.

esmaspäev, 11. juuli 2016

Petseri kindaq

Minevä aastaga naksi Kristi Jõeste Setomaa kindidõ kudamisõ kursusõ ni näide kindidõ tuulõh kudama järgmädsi Setomaa kindit. Valõ ERMist vällä neoq Petseri kindaq ni otsusti hindäle ka säändseq kutaq. Loi puutrõekraanilõ tulnu pildi päält silmussit nii et silmäq krõllih ni joonisti kirä maaha. Ildampa näi muidoki, et "Suurõh kindaraamatuh", miä mul ilosahõ riiuli pääl sais, om ka taa kiri ant. 
Möödunud aastal hakkasin Kristi Jõeste Setomaa kinnaste kursuse ja nende kinnaste tuules endale kuduma järgmisi Setomaa kindaid. Valisin ERMist välja need Petseri kindad ja otsustasin ka endale sellised kududa. Lugesin arvutiekraanilt silmuseid nii et silmad krõllis ja joonistasin kirja kinnastelt maha. Hiljem muidugi märkasin, et "Suures kindaraamatus", mis mul kenasti riiulis seisab, on ka see kiri antud. 
Peris muuseumikoopjis saa-i siski näid kindit pitäq. Lakjusõlt om silmussidõ arv külh sama ku ERMi ummil, aq koi naaq pikembäs, selle et 1) mullõ miildüseq pikä hannaga kindaq, nii et külm kindahanna ni palituveere vaihõlt manoq ei päseq, ni 2) ku olõs kindaq kudanu õnnõ 4,5 lilli pikäq, sis mahtunu-i kuiki mu sõrmõq sinnä sisse ärq. Muide, nuuq 4,5 kirjä pikäq ERMi kindaq ommaq esiki veidükene pikembäq ku mu 6,5 lilliriaga eksemplariq (no kuimuudu tuu om külh saavutõt?).
Muuseumikoopiateks ei saa mu kindaid siiski pidada. Laiuselt on silmuste arv küll sama kui ERMi omadel, kuid kudusin omad pikemad, sest 1) mulle meeldivad pika varrega kindad, siis ei pääse külm kindavarre ja mantlivarruka vahelt ligi; 2) kui oleksin kudunud ainult 4,5 lillerida pikad kindad, siis ei oleks kuidagi mu sõrmed neisse ära mahtunud. Muide, ERMi kinnastel on umbes kaks rida lilli vähem, kuid sellest hoolimata on need isegi veidi pikemad kui minu 6,5 lillereaga eksemplarid (kuidas pärgli päralt see küll saavutatud on?).
Naaq pidänü olõma hariliguq Setomaa kindaq, näile ommaq umadsõq joonõq, midä löüd ka tõisi Setomaa kindidõ man: selgeq värmiq, suur kiri ni tümp ots.
Need peaksid olema küllaltki tüüpilised Setomaa kindad, sest neile on omased jooned, mida leiab ka teiste selle piirkonna kinnaste juures: selged ja julged värvid, suur kiri ja tömp ots.
Tümbä otsa tei kindilõ 6 silmussõga (kummagi varda pääl), aq vast olnu eski parõmb jättäq veidü inämbki silmussit otsa jaos. Ka pässil om tümp ots. Ni kinda ku pässi lõpõtusõ tei üte tahiga.
Tömbi otsa tegin kummalgi vardal 6 silmusega, aga võib-olla oleks võinud enamgi silmuseid selleks jätta. Tömp ots on ka pöialdel. Nii kinnaste kui ka pöialde lõpetuse kudusin ühetahilise.
Kindaq ommaq kuatuq 1,5 mm vardidõga Raasiku katõkõrdsõst isitust langast.
Kindad on kootud 1,5 mm varrastega Raasiku kahekordsest lõngast. 
Ku minevä aastaga kindaq ärq olliq alostõduq, sis jäiväq naaq minkägiperäst saisma, olõ-s himmo näid edesi kutaq. Timahavva kävemiq jälq Petserimaal ni võti sinnäq poolõlõ kindaq üteh. Külh läts kudaminõ laabsahõ kotussõh, koh säändsit innegi om kuat. Lõpõtusõs üts pilt ka Petseri-tagodõst Setomaast.
Kui olin eelmisel aastal kindad ära alustanud, jäid need seisma ja kohe kuidagi ei olnud isu neid edasi kududa. Nüüd aga käisime jälle Petserimaal ja võtsin sinna poolikud kindad kaasa. Küll läks nende kudumine seal jõudsalt. Lõpetuseks üks pilt ka Petseri-tagusest Setomaast.
 Pildiq (päält viimädse) tekk' Aare. Aiteh!

kolmapäev, 22. juuni 2016

Suvetunne

Kui ma lats olli, sis oll' mul pall'o helesinidsit ja roosasit rõivit. Sai arvo külh, et olõ näost nii plass, et naaq värviq passissõq mullõ häste, aq mul sai näid värve nii viländ, et nii 15 aastakka olõ-s mul üttegi roosat ega helesinist rõivatükkü. Paar aastakka tagasi koi hindäle roosa kleidi ni noq helesinidse. Tiiä-i, kas asi om tuuh, et midä vanõmb eit, tuud roosamb kleit, vai minkahki muuh, aq mullõ miildüs.
Kui ma laps olin, oli mul palju helesiniseid ja roosasid riideid. Sain aru küll, et olen nii kahvatu, et need värvid sobivad mulle hästi, kuid mu oli neist pikaks ajaks nii kõrini (teismelisena rääkisin ma muidugi roosatraumast), et umbes 15 aastat ei olnud mul ühtegi roosat ega helesinist riideeset. Paar aastat tagasi kudusin endale aga roosa kleidi ja nüüd siis helesinise. Ei tea, kas asi on selles, et mida vanem eit, seda roosam kleit, või milleski muus, kuid mulle meeldib.
Taa om arvada Drops Designi viimädside aastide kõgõ kuatumb kleit ni jah, ka mullõ naas taa miildüma. Kleit om sis kuat seo oppusõ perrä Dropsi langast Muskat 4 mm vardidõga.
See on tõenäoliselt Drops Designi viimaste aastate kõige enam kootud kleit ja tõesti, ka mulle hakkas see väga meeldima. Kleit on siis kootud selle õpetuse järgi Dropsi lõngast Muskat 4 mm varrastega.
Koi kleiti pikembäs, ku oppusõh oll'. Noq haiklõ, kas sai vast pall'o pikk. Muidu olõki-i hätä, aq pelgä, et kleidi rasõhusõ peräst vaos viil pikembäs.
Kudusin kleiti pikemaks, kui see õpetuses oli antud.  Nüüd närib hinge kahtlus, kas ei saanud mitte liiga pikk. Praegu on kõik korras, kuid kardan, et lõnga raskus venitab kleiti veel pikemaks.
Sälä pääl om suur illos mustrõ, miä arvada taa kleidi ka nii popis tennüq om.
Selja peal on suur ilus muster, mis arvatavasti ongi selle kleidi nii populaarseks muutnud.
Ülämäne viir oll' mu meelst pall'o laga, mis sis, et om kuat peenembide vardidega ku ülejäänü kleit. Tunnista, et viisi-s sukugi üles tõmbama naada, ai ülämäste viirde hoobis elastikniidi ni taa ajas as'a ärq külh.
Ülaäär hoidis veidi eemale, kuigi oli kootud peenemate varrastega kui ülejäänud kleit. Tunnistan, et lihtsalt ei viitsinud harutama hakata, ajasin ülaäärde hoopis elastikniidi ning vähemalt esialgu toimib see väga hästi.
Kleit om raglaanlõikõga ni mu arvatõh käü mulkõga raglaan seo kleidi manoq ku kulak silmämulku.
Kleit on raglaanlõikeline ja minu meelest sobib selle kleidi juurde aukudega raglaan imehästi.
Aitüma Aarele pilte tegemäst.

pühapäev, 27. märts 2016

Kats üteh

Lää-i kuiki ei käsitüü ega ka miski muu. Sis, ku väläh viil suur talv oll', sai üts müts valmis, nii et mu "suuri asju aastaga" jakkus iks viil, kõgõpäält mänguas'aq ni noq müts. No külh ma ütskõrd ka iks näide suuri asjuni jovva. Ja ku märkmä naadaq, sis näid mütse koi talvõ joosul kats tükkü, nii et naaq kokko ommaq ka iks veidükene suurõmb asi ku õnnõ üts. Tõsõ mütsü kinkse ärq ni pildile taa jovvaki-s.
Ei lähe mul viimasel ajal ei käsitöö ega ka mitte miski muu. Siis, kui väljas oli veel suur talv, sai valmis üks müts, nii et mu "suurte projektide aasta" jätkub täie hooga, kõigepealt mänguasjad ja nüüd müts. Noh, küll ma ükskord ka nende suurte asjadeni jõuan. Kui mõtlema hakata, siis sai neid mütse talve jooksul kaks tükki kootud, nii et kahe peale kokku on need ikka suurem asi kui ainult üks. Teise mütsi kinkisin ära ja pildile see ei jõudnudki.
Tegemist sis katõvärmilidse patentkudamisõga ni lisäs om viil palmik sisse käänet. Hää lihtsä kudaminõ, aq paistus hää ni põnnõv vällä. Seo om mu edimäne katõvärmiline patent, kuat seo oppusõ perrä. Langas om AP Sport Superwash, midä koi 3,5 mm vardidõga.
Tegemist on kahevärvilise patentkoega ning lisaks on ka üks palmik tehtud. Hea lihtne kudumine, kuid välja näeb küllaltki põnev. See on mu esimene kahevärviline patent, kootud sai selle õpetuse järgi. Lõngaks on AP Sport Superwash, mida kudusin 3,5 mm varrastega.
Hää om ka tuu, et seo mütsü sisse om ärq käkit kats veidükene esisugumast mütsü ehk sis mütsü saa päähä pandaq mõlõmbat piteh ni esi poolõq ommaq veidükene esi näko.
Hea on seegi, et ühe mütsiga sain tegelikult kaks tükki, st müts on mõlemat pidi kantav ning kumbki pool on veidi erinev.

laupäev, 30. jaanuar 2016

Nii pall'o sis plaanõst

Aastaga lõpuh ja vahtsõ aastaga alostusõh tetäs jo iks plaanõ. Nii ma kah. Mõtli, et seo aastaga kujonõs suuri töie aastagas. Mul ommaq plaanih kutaq üts Haapsalu sali, üteq kirikindaq (no taa om mu jaos ka suur tüü), kleit, paar kampsi, üts tuunika. No aq vällä tulõ iks nigu alasi - aastakka alosta hoobis tsillukõisi nibinidega, midä saa-i kuiki ka kõgõ parõmba tahtmisõ man suuris asjus pitäq. 
Aasta lõpus ja uue aasta alguses tehakse ju ikka plaane. Nii ka mina. Mõtlesin, et sellest aastast kujuneb suurte tööde aasta. Mul on plaanis kududa üks Haapsalu sall, ühed kirikindad (no vähemalt minu jaoks on see ka suur töö), kleit, paar kampsunit, üks tuunika. No aga välja tuleb ikka nagu alati - alustan aastat hoopis pisijubinatega, mida ei saa mitte mingil juhul suurvormideks pidada.
Jän'o om tett Lilleliisi seo oppusõ perrä. Hää lihtsä tegemine. Ku kiäki taht midägi lihtsät ni väikut nokitsaq, sis taad julgu külh soovitaq. Pääleki om tullõm peris armsa. Lisäs om ka oppus häste ni lihtsähe kirjä pant. Lilli tei umast pääst manoq.
Jänku on tehtud Lilleliisi selle õpetuse järgi. Hea lihtne nokitsemine. Kui keegi tahab teha midagi väikest, lihtsat ja kiiresti valmivat, siis seda julgen küll soovitada. Boonusena on tulemus päris armas. Ja kõigele lisaks on õpetus hästi ja lihtsalt kirja pandud. Lille tegin oma peast juurde.
Et jän'o lätt kinkmises ja lats oll' tuu peräst veidükene õnnõdu, sis lubasi suurõ suuga, et tii tälle midägi parõmbat, tii pupi. Võeh, olõ jõudnuq peris mitu kõrda umma suurt suud vanduq, näide tsillukõisi jupikõisi tegemine om iks peris väsütäv ni näide kokkoumblõmine viil hullõmb ku väsütäv. A valmis sai ja latsõlõ väega miildü.
Et jänku läheb kinkimiseks ja et laps oli sellepärast veidi õnnetu, lubasin talle suure suuga, et teen talle midagi paremat, et teen nuku. Oh, mind ja minu suurt suud! Olen jõudnud end selle nuku suurusega võrreldes ebaproportsionaalselt palju kiruda, sest nende pisitillukeste juppide tegemine on ikka parajalt tüütu. Ja nende juppide kokkuõmblemine on veel rohkem kui tüütu. Aga valmis sain ja lapsele meeldis.
Tei pupõ seo oppusõ perrä. Pupõ om õnnõ 12,5 cm pikk.
Tegin nuku selle õpetuse järgi. Nuku pikkus on 12,5 cm.
Nii et nii häste ma mõistagi sis ummist plaanõst kinniq pitäq.
Nii et nii hästi ma siis oskangi oma plaanide järgi toimetada.