pühapäev, 27. aprill 2014

Tereq, maq olõ Päiv!

Saamiq tutvas, maq olõ Päiv. Päiv sai mu nimes tuuperäst, et minnu tetti sis, ku väläh oll' jo kevväi ja päiv paistu kõik aig, ja tuuperäst ka, et ma olõ ilosat kõllast värvi. Nigu päiv iks om.
Saame tuttavaks, mina olen Päiv. Päiv, mis on võro keeles päike, sai mu nimeks sellepärast, et mind tehti siis, kui väljas oli ilus kevad ja päike paistis kogu aeg, ja ka seepärast, et ma olen ilusat kollast värvi, nagu päiksele kohane on.
Olku no pääleki, et mu lats om jo 5-aastaganõ, maq olõ-i seenimaani üttegi mänguasja tennüq. Olõ näide tsillukõisi juppõ kudamist/heegeldämist ja kokkoumblõmist esiki pelänüq. Noq tull' sääne mõtõq, et olõssiq iks illos, ku mu latsõl mõni mu hindä tett mänguasi ka olnuq. Ja ku ma näi, ku rõõmsa mu lats taa kassikõsõ üle om, saa-i kuiki arvo, mille ma külh varrampa tälle üttegi tennü ei olõq.
Kuigi mu laps on juba 5aastane, pole ma siiani ühtki mänguasja teinud. Olen nende pisikeste juppide heegeldamist/kudumist ja kokkuõmblemist isegi kartnud. Aga nüüd tuli küll mõte, et mu lapsel siiski võiks olla ka mõni minu tehtud mänguasi. Ja kui ma nägin, kui rõõmus mu laps selle kassikese üle on, on veidi kahjugi, et ma varem talle ühtki lelu teinud pole.
Seo kassikõnõ paistus sääne veidi krants tegeläne ollõv. Õkvalt latsõlõ paras sõpr. Suurusõ poolõst passis kah häste - pikkust om täl 28 cm.
See kass on igati vahva tegelane, tundub selline krutskeid täis sõbrake olevat. Lapsele just paras kaaslane. Pikkust on tal ka sobivalt - 28 cm.
Heegeldät om Päiv Miya langast seo oppusõ perrä.
Heegeldatud on Päiv Miya lõngast selle õpetuse järgi. 

laupäev, 19. aprill 2014

Paabusall

Taa sali man saivaq kokko kats ammust plaani. Kõgõpäält mustrõ, minkäle olli jo tükk aigu tagasi silmä pääle pandnu, ja sis lang, minkä lillakasroosa vai roosakaslilla värv naas' mullõ nii väega miildümä, et saa-s kuiki taad puuti jättäq. 
Selle räti juures said kokku kaks ammust plaani. Kõigepealt muster, mis oli mulle juba ammu silma jäänud ja mille kohta teadsin, et kunagi selle ka koon, ja siis lõng, mille lillakasroosa või roosakaslilla värv hakkas mulle nii väga meeldima, et ei saanud seda kuidagi poodi jätta.
Kuiki inämbäste jääväq säändseq lainelidsõq mustrõq ilosambaq pikä joosuga kiriväst langast, tiidse, et taha taad kutaq ütevärvilidsõst ja õrna värviga langast. Peris häste passissõq kokko mu arvatõh.
Kuigi tavaliselt jäävad sellised lainelised mustrid efektsed pika jooksuga kirjust lõngast, teadsin, et seda mustrit tahan kududa ühevärvilisest ja lisaks veel õrna värviga lõngast. Saigi päris hea mu meelest.
Kuatuq om sali Monika Kullaranna mustrõ perrä 4 mm vardidõga. Langas oll' Võrolt Hõbõnöpsist ostõt Leedu villanõ. Langa oll' mul 200 grammi, aq peris mustrõ lõpuni taaga kutaq saa-as, lõpust jäi peris pall'o ritu kudamaldaq. Tuust huulmaldaq om sali hää piikusõga.
Kootud on rätt  Monika Kullaranna mustri järgi 4 mm varrastega. Lõngaks on Võrust Hõbõnöpsist ostetud Leedu villane. Lõnga oli mul 200 g ja kuigi õpetuse järgi oleks pidanud sellest jätkuma, ei saanud ma siiski sellega mustrit lõpuni kududa, vaid lõpust jäi päris palju ridu kudumata. Sellest hoolimata on rätt hea pikkusega. Oleks lõnga kogu mustri pikkuseks jätkunud, olekski rätt vast liiga pikk saanud.
Timahavva võta ossa katõst häädtegemisest. Sali om kuat näist üte jaos.
Võtan sel aastal osa kahest heategevusprojektist, rätt on kootud neist ühe jaoks.

laupäev, 12. aprill 2014

Hip-hip-hurraa!

Hip-hip-hurraa! Sutaq-i esi kah uskõq, aq valmis saivaq!  Jo põimukuuh kirodi, et naksi näid kindit kudama ja et piinüide vardidõga kudamine võtt umbõlõ aigu. Nojah, ku mä edimält arvassi, et kua sõrmkindaq, sis vaihõpääl naksi vägüse paistuma, et mul olõssi väega säändsit randmidõ lämmistäjit vajja. Aq anna-s taalõ tundõlõ perrä ja koi hoopis rusikkindaq. Sõrmkindaq jäiväq  ärq tuuperäst, et pelässi,et sõrmõq tulnuq pall'o kitsaq. 
Hip-hip hurraa! Ei suuda ka ise uskuda, aga valmis said! Juba augustis kirjutasin, et hakkasin neid kindaid kuduma ja et peenikeste varrastega kudumine võtab ikka meeletult aega. Nojah, kui ma alguses arvasin, et koon sõrmikud, siis vahepeal hakkas mulle vägisi tunduma, et mulle oleks hirmsasti selliseid randmesoojendajaid vaja. Õnneks ei andnud ma sellele tundele järele ja kudusin hoopis labakud. Sõrmikud jäid kudumata seepärast, et kartsin sõrmed liiga kitsad tulevat.
Tegelikult ei ole näih kindih kirikindide jaos sukugi pall'o silmi üte tsõõri pääl: 90. Õnnõs ommaq mul küländ peenükeseq käeq ja naaq kindaq mahussõq mullõ iks ilosahõ kätte. Ja külh ommaq lämmäq. Nakka vai vahtsõst talvõ uutma.
Tegelikult ei ole nendel kinnastel kirikinnaste kohta üldse palju silmi ringil: 90. Õnneks on mul küllaltki peenikesed käed ja nii mahuvad kindad mulle ikka ilusti kätte. Ja küll need on soojad! Hakka või uuesti talve ootama.
Pässäkirja olõ-s raamatuh nätäq ja nii mõtli taa esi vällä. Peris hää sai mu meelest.
Pöidlakirja ei olnud raamatus näha ja nii mõtlesin selle ise välja. Päris hea sai, vähemalt mu enda meelest.
Kirä võti Maruta Grasmane raamatust "Latvieša cimdi". Taa om Vidzeme kiri. Nii et mu edimädseq täüskasunuide kirikindaq ommaq hoopis Läti kiräga. 
Kiri on leitud  Maruta Grasmane raamatust "Latvieša cimdi". Tegemist on Vidzeme kirjaga. Nii et mu esimesed täiskasvanute kirikindad on hoopis Läti kirjaga. 
Koi 1 mm vardidõga. Olõ-s kõgõ parõmbaq vardaq ja paendu väega lihtsähe kõvõras. Pildilt omgi nätäq, määndseh kõrrah vardaq olliq, ku kudamisõ lõpõdi. Ja ausahõ, näid sai iks ka kudamise aigu õgvõmbas tagasi aetus.
Kudusin 1 mm varrastega. Paraku ei sattunud mulle kätte kõige paremad vardad, vaid sellised, mis läksid ikka väga kergelt kõveraks. Pildilt on näha, mis konditsioonis olid vardad, kui kudumise lõpetasin. Ja ausõna, ikka päris tihti ajasin neid sirgemaks tagasi.
Kindaq saivaq veidükene pall'o kangõq. Taa om vist külh perämäne kõrd, ku 1 mm vardidõga kolmõ langaga kua. A säändsit kindit saa-s ju kuiki üles tõmmadaq.
Kindad said veidi liiga kanged, see on vist küll viimane kord, kui 1 mm varrastega kolme lõngaga koon. Aga paraku ei olnud minul sellist iseloomu, et need kindad üles harutada ja veidi jämedamad vardad võtta.

neljapäev, 10. aprill 2014

Kevad ja talv käsikäes

Ku ilmaq lämmämbäs lätsiq, tull' vällä, et latsõlõ ommaq kõik keväjämütsüq väiküs jäänüq. Niimuudu tull' sis kipeste vardaq võttaq ja latsõlõ vahtsõnõ müts kutaq. Kaimiq  üteh netist mütse ni tä arvas', et taht midägi säänest. Otsõ sis langajääke korvist puuvillast langa ja koi juunilidsõ ja pikä mütsü. Latsõ meelest oll' muiduki kõgõ tähtsämb taa, et tutt ka iks olõssiq.
Kui ilmad soojemaks läksid, selgus, et lapsele on kõik kevadised mütsid väikseks jäänud. Nii tuligi vardad haarata ja kiiresti uus peakate kududa. Vaatasime koos netist mütse ja ta ütles, et tahaks midagi sellist. Leidsin lõngajääkide korvist puuvillast lõnga ja kudusin triibulise ja pika mütsi. Lapse meelest oli muidugi tähtsaimaks tutt.
Müts om kuat Miya langast, miä jäi üle seost pluusõkõsõst.
Müts on kootud Miya lõngast, mis jäi üle  sellest pluusikesest.
Imä tahtsõ jo minevä aastaga hindäle valgõt ja ümärigu kujoga talvõmütsü. Ku imä sünnüpäiv lähkümbähe naas tulõma, tull' taa tahtminõ mullõ miilde.
Ema tahtis juba möödunud talvel valget ja ümara kujuga talvemütsi. Kui tema selleaastane sünnipäev lähenema hakkas, tuli mulle see soov meelde. 
Müts om kuat siist peri oppusõ perrä Garnstudio langast Alpaca Classic, midä inämb ei tetäq, aq midä mä olli varadsõmbast aost 2 tokki kindide jaos hoitnuq. Naaq kats tokki lätsiq piä ärq kah. Taa Alpaca Classic lang om iks umbõ hää - pehmeq ja lämmi. Saa-i arvo, mille taad inämb ei tetäq.
Müts on kootud  siit pärit oleva õpetuse järgi Garnstudio langast Alpaca Classic, mida enam kahjuks ei toodeta, kuid mida ma olin varasemast ajast kinnaste kudumiseks 2 tokki hoidnud. Need kaks tokki saidki nüüd mütsiks, õige veidi jäi üle ka. Seda lõnga saab küll ainult kiita - pehme ja soe. Mitte ei saa aru, miks seda lõnga enam ei toodeta.