Petseri kindaq

Minevä aastaga naksi Kristi Jõeste Setomaa kindidõ kudamisõ kursusõ ni näide kindidõ tuulõh kudama järgmädsi Setomaa kindit. Valõ ERMist vällä neoq Petseri kindaq ni otsusti hindäle ka säändseq kutaq. Loi puutrõekraanilõ tulnu pildi päält silmussit nii et silmäq krõllih ni joonisti kirä maaha. Ildampa näi muidoki, et "Suurõh kindaraamatuh", miä mul ilosahõ riiuli pääl sais, om ka taa kiri ant. 

Möödunud aastal hakkasin Kristi Jõeste Setomaa kinnaste kursuse ja nende kinnaste tuules endale kuduma järgmisi Setomaa kindaid. Valisin ERMist välja need Petseri kindad ja otsustasin ka endale sellised kududa. Lugesin arvutiekraanilt silmuseid nii et silmad krõllis ja joonistasin kirja kinnastelt maha. Hiljem muidugi märkasin, et "Suures kindaraamatus", mis mul kenasti riiulis seisab, on ka see kiri antud. 

Peris muuseumikoopjis saa-i siski näid kindit pitäq. Lakjusõlt om silmussidõ arv külh sama ku ERMi ummil, aq koi naaq pikembäs, selle et 1) mullõ miildüseq pikä hannaga kindaq, nii et külm kindahanna ni palituveere vaihõlt manoq ei päseq, ni 2) ku olõs kindaq kudanu õnnõ 4,5 lilli pikäq, sis mahtunu-i kuiki mu sõrmõq sinnä sisse ärq. Muide, nuuq 4,5 kirjä pikäq ERMi kindaq ommaq esiki veidükene pikembäq ku mu 6,5 lilliriaga eksemplariq (no kuimuudu tuu om külh saavutõt?).

Muuseumikoopiateks ei saa mu kindaid siiski pidada. Laiuselt on silmuste arv küll sama kui ERMi omadel, kuid kudusin omad pikemad, sest 1) mulle meeldivad pika varrega kindad, siis ei pääse külm kindavarre ja mantlivarruka vahelt ligi; 2) kui oleksin kudunud ainult 4,5 lillerida pikad kindad, siis ei oleks kuidagi mu sõrmed neisse ära mahtunud. Muide, ERMi kinnastel on umbes kaks rida lilli vähem, kuid sellest hoolimata on need isegi veidi pikemad kui minu 6,5 lillereaga eksemplarid (kuidas pärgli päralt see küll saavutatud on?).

Naaq pidänü olõma hariliguq Setomaa kindaq, näile ommaq umadsõq joonõq, midä löüd ka tõisi Setomaa kindidõ man: selgeq värmiq, suur kiri ni tümp ots.

Need peaksid olema küllaltki tüüpilised Setomaa kindad, sest neile on omased jooned, mida leiab ka teiste selle piirkonna kinnaste juures: selged ja julged värvid, suur kiri ja tömp ots.

Tümbä otsa tei kindilõ 6 silmussõga (kummagi varda pääl), aq vast olnu eski parõmb jättäq veidü inämbki silmussit otsa jaos. Ka pässil om tümp ots. Ni kinda ku pässi lõpõtusõ tei üte tahiga.

Tömbi otsa tegin kummalgi vardal 6 silmusega, aga võib-olla oleks võinud enamgi silmuseid selleks jätta. Tömp ots on ka pöialdel. Nii kinnaste kui ka pöialde lõpetuse kudusin ühetahilise.

Kindaq ommaq kuatuq 1,5 mm vardidõga Raasiku katõkõrdsõst isitust langast.
Kindad on kootud 1,5 mm varrastega Raasiku kahekordsest lõngast. 

Ku minevä aastaga kindaq ärq olliq alostõduq, sis jäiväq naaq minkägiperäst saisma, olõ-s himmo näid edesi kutaq. Timahavva kävemiq jälq Petserimaal ni võti sinnäq poolõlõ kindaq üteh. Külh läts kudaminõ laabsahõ kotussõh, koh säändsit innegi om kuat. Lõpõtusõs üts pilt ka Petseri-tagodõst Setomaast.

Kui olin eelmisel aastal kindad ära alustanud, jäid need seisma ja kohe kuidagi ei olnud isu neid edasi kududa. Nüüd aga käisime jälle Petserimaal ja võtsin sinna poolikud kindad kaasa. Küll läks nende kudumine seal jõudsalt. Lõpetuseks üks pilt ka Petseri-tagusest Setomaast.

 Pildiq (päält viimädse) tekk' Aare. Aiteh!