Kahrumüts

Timahavva lätsi latsõ talvõmütsü ostmisõga alt. No saa-s hää. Olõki-is sis midägi muud tetäq, ku otsusti esi tälle kutaq mütsü, miä jätä-i kaala takast pall'as. Ku näi Ene-Ly blogih tuukrimütsü oppust, sis mõtlõ-s inämb tõist kõrda, määndse mütsü mu lats saa.

Sel aastal läksin lapse talvemütsi ostmisega alt. Otsustasingi siis ise kududa mütsi, mis ei jäta lapse kaela tagant paljaks. Kui nägin Ene-Ly blogis tuukrimütsi õpetust, siis ei pidanudki enam rohkem mõtlema, millise mütsi täpselt koon.

Müts om kuat katõst langast (Dropsi Fabelist ni Alpacast) ütehkuuh ni sai umbõ lämmi. Et mütsü põhimäne värv om pruun, sai müts hindäle külge kahrukõrvaq. Latsõlõ nuuq kõrvaq väega miildüse, mugu käü õnnõ näid piiglest kaemah ni pruuv, kas naaq lipõrdõ-lopõrdõ ka tegeväq. 

Müts on kootud nii, et panin kokku Dropsi Fabeli ja Alpaca. Tulemus on väga soe. Et põhivärviks on pruun, sai müts külge karukõrvad. Lapsele kõrvad väga meeldivad, muudkui käib neid peeglist vaatamas ning proovib, kas need lippadi-loppadi ka teevad. 

A mullõ miildüs taa mütsü man esieränis tuu kukla takah ollõv sooniguriba, miä lasõ-i mütsül kotitama naadaq.

Aga mulle meeldib selle mütsi juures eriti kukla taga olev soonikuriba, mis ei lase mütsil kotti hoidma jääda, vaid tõmbab selle ilusti kuklale ligi.

Ilosit pühhi teile!