Heegelniit otsani ärq

Päält imä sünnüpääväkinki tull' tahtminõ kotoh saisva heegelniit otsani ärq heegeldäq. Nii sai viil üte suurõmba liniku...

Pärast ema sünnipäevakinki tuli tahtmine kodus seisev üht tüüpi heegelniit lõpuni ära heegeldada. Nii saigi veel ühe suurema liniku ...

... ni kats tsillukõst linikukõst, miäq lätväq latsõlõ pupimajja. Vähämb lubati lavva pääle pandaq ni arvada, et suurõmbast tulõ põrmandurõivas.

... ning kaks väikest linikukest, mis lähevad lapsele nukumajja. Väiksem lubati laua peale panna ning suuremat tuleb arvatavasti vaip. 

Heegeldatud on Anchori heegelniidist.Suurõmba liniku läbimõõdis om 55 cm. Mustrõ peri koskilt võrgost, a kah'os mälehtä-i, kost.

Heegeldatud on kõik Ancori heegelniidist. Suurema liniku läbimõõt on 55 cm. Mustrid on pärit netiavarustest, aga kahjuks ei mäleta, kust.

Talolatsõkleit

Kats suvvõ tagasi arvssi minkägiperäst, et nakka umblõma. Igatahõs osti latsõlõ linadsõ suvõkleidi jaos rõiva ni pailajupi ka. Ni sis jäi taa rõivakõnõ saisma, üleminevä suvõ tii-s midägi ni minevä suvõ tii-s kah. Timahavva naksi pelgämä, et lats kasus rõivast vällä ni võti eski lõikõq ärq, aq umblõmist touksi iks kõik aig edesi. Nigu arvo saiaq, ei olõ umblõminõ mullõ esieränis meeleperi. Ku lõpus latsõ trennist ülti, et mu lats tands talolast ni tälle olõssi linast kleiti vajja, sis korssi uma olõmaldaq umblõmistiidmiseq kokko ni umbli kleidi ärq kah. Paila pidi külh vahtsõ ostma, selle et tuust oll' lats tõtõstõ vällä kasunuq.

 

Kaks suve tagasi arvasin millegipärast, et hakkan õmblema ning ostsin lapsele linaseks suvekleidiks riide ja paelajupi ka. Aga need jäid seisma, ei ülemöödunud ega möödunud aastal ei teinud midagi. Sel aastal hakkasin kartma, et laps kasvab kleidiriidest välja ja võtsin lõpuks lõiked ära, aga õmblema ei hakanud ikka enne, kui lapse trennist öeldi, et mu tütar tantsib talulast ning tal oleks linast kleiti vaja. Seepeale korjasin siis oma olematud õmblemisoskused kokku ning õmblesin kleidi valmis. Vahepaela pidin küll uue ostma, sest sellest oli laps tõesti välja kasvanud.

Keväjäs

Ku ma nädälivaihtusõ umma liivakastih mängjät last kai, haugat' päähä, et timä timahavvast keväjämütsü olõki-i tah näüdänüq. No tah taa om sis.

Kui ma nädalavahetusel oma liivakastis mängivat last vaatasin, tuli pähe, et tema selleaastast kevadmütsi polegi ma näidanud. No siin see nüüd siis on.

Heegeldi mütsü seo Hello Kitty mütsü perrä. Lats olõssiq muidoki hindäle ka Hello Kitty mütsü tahtnuq, aq maq taha-s sukugi ja seo kõrd jäi maq pääle. A nüüre pikkusõ osah jäi tuuiist jälkiq lats pääle. Ku kunagi viil pidänüq mõnd mütsü heegeldama, sis tennüq tagomasõ veere pikembäs, kukal om kõik aig pal'as.

Heegeldasin mütsi selle Hello Kitty mütsi järgi. Laps oleks muidugi endale ka Hello Kittyt mütsile soovinud, aga mina ei tahtnud seda sugugi ning sel korral jäi minu arvamus siiski peale. Aga mütsipaelade pikkuse osas jäi jällegi laps peale. Kui peaksin kunagi veel sarnast mütsi heegeldama, siis teeksin tagumise külje pikemaks, lapsel on pidevalt kukal paljas.

Naturaalvalgõ lang om Katia Mali, midä läts 70 grammi ümbre, rohilinõ om Dropsi Paris. Heegeldet 4,5 mm nõglaga.

Naturaalvalge lõng on Katia Mali (kulus u 70 g), roheline on Dropsi Paris. Müts on heegeldatud 4,5 mm heegelnõelaga.

Kui kallitel inimestel on sünnipäev

Ku mullõ kallil inemisel om sünnüpäiv, taha iks midägi esi kingis tetäq. A et kalleil inemiisil om sünnüpäiv juhtumiisi egä aastaga, sis om vajja vahtsit mõttit. Timahavva otsusti, et ma ei kuagi imäle sünnüpääväs midäi, aq heegelda ja heegelda seo kõrd hoobis timä kodo jaos. Et asi olõssi viil inämb uutmalda, otsusti heegeldaq linigu ni taa kausis är tärgeldäq. Võti plaani tetäq kats kausikõst: tõsõ vähämbä ni tõsõ suurõmba. 

Kui mulle kallil inimesel on sünnipäev, siis tahan ikka ise kingi valmistada. Aga et kallitel inimestel on sünnipäev juhtumisi igal aastal, siis on vaja uusi mõtteid. Sel korral otsustasin, et üllatan ema sellega, et ei koogi talle midagi, vaid hoopis heegeldan. Ja et heegeldan tema kodu jaoks. Et kink oleks veel ootamatum, otsustasin heegeldada liniku ning selle kausiks tärgeldada. Võtsin plaani teha kaks linikut: ühe väiksema ja ühe suurema.

Mustrõ löüdse koskiltki võrgost, kah'os mälehtä-i inämb, kost. Et ma olli lugõnuq, kuimuudu tsukruga tärgeldet kausikõ mõnõ ao peräst lakja vajju, otsusti võttaq tetäq Craftwerki lehelt lövvet oppusõ perrä. Sääl pruugiti linigu kausis tärgeldämises PVA-liimi (viiga suhtõh 1:1). Kaussi and pruuki ni söögiasju jaos ku ka daami buduaarih. Pildi pääle püüdmise aos panni iks kausi sisse pärliq, selle et taha-s imäle präänikist rasvaplekilist kinki saataq.

Mustri leidsin kuskilt võrguavarustest, kahjuks ei mäleta, kust. Et ma olin lugenud, kuidas suhkruga tärgeldatud kauss mõne aja möödused jälle linikuks laiali vajus, järgisin Craftwerki lehel olevat õpetust, kus soovitati linikut kausiks tärgeldamisel kasutada PVA-liimi (segatuna veega suhtes 1:1). Kaussi saab kasutada nii söödava kraami hoidmiseks kui ka daami buduaaris. Pildistamiseks ei hakanud rasvaplekkide hirmus siiski kaussi küpsistega täitma.

Suurõmba kausiga lää-s nii ilosahõ. Linik sai valmis ni kõik' oll' illos, kooniq oll' selge, et mul ei olõq paraja kujo ni suurusõga kaussi. Käve esiki naabrinaasõ kaussõ sort'mah, aq midä es olõq, tuud es olõq. Nii et imä sai sünnüpääväs katõ kausi asõmal kausi ni linigu.

Suurema kausiga nii ilusti ei läinud. Linik sai valmis ning kõik oli kena hetkeni, kui selgus, et mul ei ole sobiva kuju ja suurusega kaussi. Käisin isegi naabrinaise kausivaru tuulamas, aga mida polnud, seda polnud. Nii et ema sai sünnipäevaks kahe kausi asemel kausi ja liniku.

Linigu mustrõ om võet siist. Läbimõõdis tull' 41 cm.

Liniku muster on võetud siit. Liniku läbimõõduks tuli 41 cm.

Mõlõmbaq as'aq ommaq heegeldedüq Anchori heegelniidist nõglaga nummõr 1.

Mõlemad asjad on heegeldatud Anchori heegelniidist nr 1 heegelnõelaga.

Triibukleit

Vähämbäste kuupäävä perrä om käeh kevväi. Ku ütelt puult tähendäs kevväi tuud, et ilmaq lääväq lämmämbäs, sis tõsõlt puult ka tuud, et kütet võetas veidembäs ni lõpus pandas taa hoobis kinniq ärq. Sis om vajja lämmämbit rõivit, et külm es nakanuq, ku päivä lämmistämäh ei olõq. Nii otsustigi latsõlõ kutaq latsiaiah ni kotoh käümises kleidi.

Vähemalt kuupäeva vaadates võiks arvata, et käes on kevad. Kui kevad tähendab ühelt poolt soojemaid ilmu, siis teiselt poolt tähendab see ka, et kütet võetakse vähemaks, kuni lõpuks lülitatakse see hoopis välja. Ning siis on vaja soojemaid riideid hetkeks, mil päike soojendamas ei ole. Nii otsustasingi lapsele lasteaias ja kodus trööpamiseks kleidi kududa. 

Kleit om kuat üleväst alla Heleni oppusõ perrä ni om ilma ummõluisildaq. Tiiä-i, midä võlssi tii, aq egä kõrd, ku tii kõrralidsõlt proovilapi ni tuu perrä silmussidõ arvu rehkendä, tulõ rõivas umbõ suur. Nii ka seo kõrd, õnnõs sai peris kipõstõ arvo ni võtsõ silmussit küländ kõvva veidembäs. 

Kleit on kootud  Heleni õpetuse järgi ülevalt alla ning on ilma õmblusteta. Ma ei tea, mida valesti teen, aga iga kord, kui koon korralikult proovilapi ja selle järgi vajaliku silmade arvu arvutan, tuleb rõivaese suur. Nii ka seekord, õnneks sain oma tüüpveale ruttu jälile, harutasin pooliku töö üles ning võtsin silmi üsna julgelt vähemaks.

Langas om määnegi mullõ hirmammu kingit akrüüllang, midä koi 4 mm vardidõga. Muusiah tahtsõ noq taa langa otsa kutaq. Ku satsiviir valmis sai, oll' langa viil tsillukõnõ keräkene. Taha-s taad inämb kuiki umma langaperri korvi tagasi pandaq, nii et kleit sai hindäle manoq vill ka lillikese.

Lõngaks on tundmatu mulle kunagi ammu kingitud akrüüllõng, kudusin seda 4 mm varrastega. Muuhulgas kuulus kleiditeo juures minu eesmärkide hulka ka see lõng otsa kududa. Kui laineline äär oli valmis, oli lõnga ikka veel väike kera alles. Et ma ei tahtnud seda kuidagi lõngajääkide korvi tagasi poetada, sai kleit kaunistuseks lille. 

Kehvade piltidega postitus

Olõ taa kandõ kirotamist jo mito kõrda alostanuq, aq sis iks poolõlõ jätnüq. Asi om tuuh, et mul om katõst kudamisõst õnnõ väega kehväq pildiq ni taha-s kuiki naid pilte siiäq üles pandaq, aq arvõpidämise peräst tii tuud iks. Mõlõmbaq as'aq, midä tah näütä, lätsiq käest ärq inne, ku kõrralidsõq pildiq tettüs saivaq.

Olen seda postitust juba mitu korda varemgi alustanud, aga siis pooleli jätnud. Asi on nimelt selles, et mul on siin näidatavatest kudumistest vaid väga halvad pildid ning pole tahtnud neid siin presenteerida, kuid täna otsustasin arvepidamise huvides asja siiski ära teha. Mõlemad näidatavad jõudsid uute omanikeni enne, kui neist korralikumad pildid teha jõudsin.

Kõgõpäält koi kingis olaräti "Gail". Saaja suuv oll' et võinuq ollaq valgõ (aq siski mitte peris lumivalgõ), egäpäävädses käümises ni innembi kaala ümbre ku olgõ pääl pruukmises. Paistu, et saajalõ miildü.

Kõigepealt kudusin kingituseks õlaräti "Gail". Kingisaaja sooviks oli, et rätt võiks olla valge (kuid siiski mitte lumivalge), igapäevaseks käimiseks ning pigem kaela ümber kui õlgade peal kasutamiseks. Paistis, et saajale meeldis. 

Räti koi Midara Baltica langast (läts pia 2,5 tokki) ni vast olliq abis 3,5 mm vardaq. Mustri om Ravleryst ilma iist saiaq.

Räti kudusin Midara Baltica lõngast (kulus pea 2,5 tokki) varrastega 3,5 mm (kui mälu nüüd varraste suuruse osas ei peta). Muster on Ravlerys täiesti tasuta saadaval.

Tõnõ hää inemine tahtsõ kingis lämmit kindit, miäq sobinuq timä tumõlilla salliga. Kõgõpäält sai päämädselt värmi perrä ostõtus lang ni sis viil valitus mustrõ. Ka näide puhul paistu, et kingitüs läts kõrda. 

Teine hea inimene soovis kingiks soojasid kindaid, mis sobiksid tema tumelilla salliga. Kõigepealt valisingi peamiselt värvi järgi lõnga ja siis hakkasin mustrit otsima. Ka selle kingitusega paistis saaja vägagi rahule jäävat.

Langas om Dropsi Lima, midä läts kummagi kinda pääle õigõ tsipakõnõ veidemb ku tokk. Et kindaq iks hääq lämmäq tulõssi, koi näid 3 mm vardidõga (nummõr 4 asõmal, midä langavüü pääl soovitadõs). Mustri löüd siist lehelt.  

Lõngaks on Dropsi Lima, mida kulus kummagi kinda peale õige veidi alla toki. Et kindad ikka hästi soojad tuleksid, kudusin need 3 mm varrastega (4 mm asemel, mida lõngavöö peal soovitatakse). Mustri võib leida siit lehelt. 

Teemiq üteh hääd. Vol 2

Olõ varrampa näüdänüq häätegemise projekti "Jalaq lämmähe" jaos kuatuid sukkõ. Tegeligult lubasi tuusjaos kutaq kats paari sukkõ ni ka tõsõq saivaq noq valmis. Tõnõ paar om kuat nr 26 jalalõ.

Olen varem näidanud heategevusprojektiks "Jalad sooja" kootud  sokke. Lubasin selle projekti jaoks kududa kaks paari sokke, nüüd sai ka teine paar valmis. Need on kootud jalale nr 26.

Sukaq ommaq kuatuq langaperrist, rohiline lang om Dropsi Delight ni must ja roosa ommaq Dropsi Fabel. Abis olliq 2 mm vardaq.

Sokid on kootud lõngajääkidest, roheline lõng on Dropsi Delight, must ja roosa on Dropsi Fabel. Kudumisel olid abiks 2 mm vardad.

Ka taa sukapaariga naksi märkmä, kas näid iks sünnüs saataq. Ommaq naaq ju iks nii langaperrist kuatuq, pääleki lätt tõnõ sukk hallist rohilidsõs, aq tõnõ rohilidsõst hallis. Märgi viil veidükene, inne ku naaq ärq saada.

Nagu teise sokipaariga, hakkasin ka nende sokkide puhul mõtlema, kas neid ikka kõlbab heategevuseks saata - on need ju ikka jääkidest kootud ning lisaks läheb üks sokk hallikast roheliseks, kuna aga teine rohelisest hallikaks. Pean veel aru, enne kui need teele panen. 

Pätikindaq latsõlõ

Suusatamisõ MM, Eesti sünnüpäiv ja hindä mitte väega suur palanik kindlustiq kokko nädälivaihtusõ päämädselt teleka iih. Aq et ma sukugi ei mõista teleka iih istu niimuudu, et käeq üsäh videleseq, sai peris pall'o kuatus. Täämbä näütä siski õnnõ ütte asja: latsõ pätikindit. 

Suusatamise MM, Eesti sünnipäev ja minu mõõdukas palavik kindlustasid nädalavahetuse teleka ees. Aga et ma ei oska teleka ees istuda, käed süles, sai päris palju kootud. Täna näitan siiski vaid üht asja: lapse pätikindaid.

Kunagi jäi perrä pia terve tokk värmilist sukalanga ni taa uutsõ umma aigu perrikorvih. Ku minul tull' pääle himo langaperrit vähämbäs kutaq ni lats' naas tahtma pätikindit (vai sis lapiga kindit, nigu tä esi ütles), sai lang korvist vällä kor'atus.

Kunagi jäi järele pea terve tokk kirjut sokilõnga, mis jäi jääkide korvi oma aega ootama. Kui minul tuli peale tuhin lõngajääke vähemaks kududa ning laps hakkas nuiama pätikindaid (või lapiga kindaid, nagu tema neid nimetab), sai see lõng korvist välja korjatud.

Lats oll' kindide pääle väega rõõmsa, mugu topsõ näid kätte ja pand' klappi pääle ni võtsõ jälq päält ärq. 

Laps oli kinnaste üle väga õnnelik, muudkui pani neid kätte ning tõmbas klappi edasi-tagasi, küll peale, küll pealt ära.

Kindaq ommaq kuatuq Dropsi Fabelist 2 mm vardidõga, kulu oll' veidükene päält poolõ toki.

Kindad on kootud Dropsi Fabelist 2 mm varrastega, lõnga kulus veidikene üle poole toki.

Best West - vest õkvalt mu jaos

Ku ma olli tükk aigu kudanu 2 ni 1,5 mm vardidõga, tull' himo kutaq midägi suurt, pehmet ni pääasi, et suuri vardidõga. Jo tükk aigu tagasi oll' mullõ silmä jäänüq seo vest. Pääleki miildü-iq mullõ hindä säläh traditsioonilidsõq vestiq, aq et sälg hää lämmi ni käeq vabaq olnuq, tuud tahtnuq külh. Tuuperäst tundugi seo vest tävveline. 

Kui ma olin juba tükk aega kudunud suhteliselt väikseid esemeid ning kasutanud selleks peamiselt vardaid 2 ja 1,5 mm, tuli isu kududa midagi suurt, pehmet ning peaasi et jämedate varrastega. Juba tükk aega tagasi oli silma jäänud see vest, mis võlus mind eriti seetõttu, et ma ei ole traditsiooniliste vestide kandja, kuid sooja selga ja vabu käsi tahaks ikkagi. 

Kudaminõ läts' õkvalt nii kipeste, ku nii suuri vardidõga kudamisõlt uutaq või. Veidemb ku nädäliga oll' mu vest pia valmis, aq ka lang oll' otsah, nii et inne ärq lõpõtamist tull' viil langa manoq telliq. Taha-s ka vesti ilma karmanidõldaq jättäq.

Vesti kudumine edenes kiiresti, nagu nii jämedate varrastega kudumiselt ootakski. Vähem kui nädalaga oli vest peaaegu valmis, kuid veidi enne lõpetamist sai lõng otsa. Nii et tuli lõnga juurde tellida. Ei tahtnud vesti sugugi ka ilma taskuteta ja pea olematu kraega jätta.

Olõ uma vahtsõ vestiga umbõ rahul, om iks hää lämmi külh. Pääleki näge taa mu meelest hää vällä kah.

Olen oma uue vestiga väga rahul, sest see on ikka hästi-hästi soe. Pealegi näeb see minu meelest hea välja ka.

Langas om Dropsi Andes, midä läts veidükene alla 1000 grammi. Koi päämädselt 8 mm vardidõga, õnnõ viiri jaos võti 7 mm vardaq. Nöpsiq osti Tartu Lõunakeskusõ Viklist. Sääl ommaq tõtõstõ kinäq nöpsiq!

Lõngaks on Dropsi Andes, mida kulus veidi alla kilo. Kudusin peamiselt 8 mm varrastega, vaid sooniku jaoks kasutasin 7 mm vardaid. Nööbid ostsin Tartu Lõunakeskuse Viklist. Seal on tõesti kenad nööbid müügil.

Teemiq üteh hääd

Võta timahavva ossa häätegemise projektist "Jalaq lämmähe", koh kuatas sukkõ SOS latsikülli latsilõ. Olõ lubanuq kutaq kats paari, üts sai noq valmis. Looda, et mõni lats iks taht nii korgõ seerega sukkõ. 

Osalen sel aastal heategevusprojektis "Jalad sooja", mille käigus kootakse sokke SOS lastekülade lastele. Olen lubanud sügiseks kududa kaks paari, üks sai nüüd valmis. Loodan, et mõni laps ikka tahab nii kõrge säärega sokke.

Sukaq ommaq kuatuq seo oppusõ perrä Dropsi Karismast 3,5 ni 3 mm vardidõga. 

Sokid on kootud selle õpetuse järgi Dropsi Karismast 3,5 ja 3 mm varrastega.