Kiisukäpakaeluse lastevariant

Tahtsõ proovi, kas ka mõista pärlit tüü sisse kutaq. Tull' vällä, et mõista külh. Opmisõs valõ Tsiidsokäpä kaalussõ, aq et tahtsõ taa tetäq kotoh olõvast langast, sis tei latsivariandsi umalõ 6-aastagadsõlõ tütrele. Oll'gi jo aig, lats oll' nii rõõmsa, et täl om noq kah preilikaalus, mitte inämb väikulatsi uma.

Tahtsin proovida, kas ma ka oskan pärleid töö sisse kududa. Tuli välja, et oskan küll. Õppimiseks valisin Kiisukäpa kaeluse, aga et tahtsin selle teha kodus olevast lõngast, siis tegin lastevariandi oma 6aastasele tütrele. Oligi juba aeg, laps oli nii rõõmus, et tal on nüüd ka preilikaelus, mitte enam väikelaste oma.

Koi Wool&Woollenist ostõtust langast Elegance, mille võti katõkõrdsõlt. Vardaq olliq 4 mm ja alostusõ ni lõpõtusõ tei 6 mm vardidõga. Kaalussõ oppusõ löüd siist. Oppust muutsõ päält suurusõ muutmisõ ka nii, et katõ mustrõ vaihõlidsi ripsiritu sisse es kua õhksilmussit.

Kudusin Wool&Woollenist ostetud lõngast Elegance, mille võtsin kahekordselt. Vardad olid 4 mm, kuid alustasin ja lõpetasin 6 mm varrastega. Kaeluse õpetuse leiab siit. Lisaks suurusele muutsin mustrit veel niipalju, et kahe mustri vaheliste ripsiridade sisse ei kudunud õhksilmuste rida.

Loomad elutoas ehk kindad keset suve!

Kavvõh inämb tuu suvinõ käänüpäivgi om, aq maq tegele iks viil talvidsidõ asjuga. Ütel mu hääl tutval om täämbä häste tähtsä päiv ni ma koi tälle kingis kindaq. No eski ku parla naid vajja lää-i, sis egas taa talv ka jälq tulõmada jää-i. Ja sis om jo hää käe otsa tsusadaq midägi, miä ommaq õkvalt sino jaos kuatuq.

Kuigi suvine pööripäev pole enam kaugel, tegelen ma ikka veel talviste asjadega. Ühel mu heal tuttaval on täna hästi tähtis päev ja ma kudusin talle kingiks kindad. No isegi kui neid praegu vaja ei lähe, siis ega talvgi jälle tulemata jää. Ja siis on hea pista käe otsa midagi, mis on just sinule mõeldes kootud.

Kindaq ommaq kuatuq niimuudu, et sõrmilt saa klapi päält ärq võtta, eski pässä jaos om tett klapikõnõ.Om iks ju vajja liina pääl telefonist midägi kaiaq vai kas vai saapanüüre kinniq köütäq.

Kindad on kootud niimoodi, et sõrmedelt saab klapi pealt ära võtta, isegi pöialde jaoks on tehtud klapikene. Ikka on ju vaja ka talvel midagi telefonist vaadata või kas või saapapaelu kinni siduda.

Kindidõ oppus om peri Eveli Kauri raamatust "Käsitööpäevik. Mustreid ja meeleolusid". Kuatuq ommaq kindaq katõkõrdsõhe võtõtust maavilladsõst langast 3,5 mm vardidõga. Soonikujao koi 3 mm vardidõga. 

Kinnaste õpetus on pärit Eveli Kauri raamatust "Käsitööpäevik. Mustreid ja meeleolusid". Kootud on kindad kahekordselt võetud maavillasest lõngast 3,5 mm varrastega. Sooniku kudusin 3 mm varrastega.

Palmikupesa

Tahtsõ hindäle küländ lühküt ja küländ ümbre hoitjat põimmistõga kampsi. Ja no kost saiaq õkvalt säänest, nigu tahat. Ega koskilt muialt saagi, ku tulõ esi kutaq. Koi ja saigi õkvalt sääne, ku tahtsõ. Nii et mino käskmisel, mino tahtmisõl ja ka mino tegemisõl...

Tahtsin endale küllaltki lühikest ja ümber hoidvat palmikutega kampsunit. Aga kust saada täpselt sellist, nagu tahad? Ega kuskilt mujalt saagi, kui tuleb ise kududa. Kudusin ja saigi täpselt selline, nagu tahtsin. Nii et minu käsul, minu soovil ja erinevalt muinasjutust ka minu tegemisel...

Ku langa valõ, sis pelgsi, et nii tummõ langa päält paistu-iq põimmisõq häste vällä, aq õnnõs ommaq ilosahõ nätäq!

Kui lõnga valisin, kartsin, et nii tumeda lõnga pealt ei jää palmikud näha, kuid minu suureks rõõmuks jäid küll.

Uhkõq põimmisõq ommaq sälä pääl ka! Taa miildüs mullõ hindäle väega-väega, selle et kampsiq, koh põimmisõq ommaq õnnõ iih ni sälä pääl olõ-i midägi, ommaq mu meelest sääne poolõldõ petukraam.

Rikkalikud palmikud on nii kampsuni ees kui ka taga. See meeldib mulle väga-väga, sest kampsunid, kus ees on uhke palmik ja selja peal pole midagi, on mu meelest pooleldi petukaup.

Käüse pääl ommaq samaq põimmisõq, miäq ommaq ka iih- ni tagatükü külgi pääl.

Varrukal on samad palmikud, mis on ka esi- ja tagatüki külgede peal.

Kaaldanõ om veidükene andsak - korgõ, aq küländ lag'a. Edimält mõtli, et tii taa ümbre, aq sis naksi kaema, et seo kampsi külge sobis sääne väega häste ja tegelikult om taa ka väega praktilinõ - om korgõ, nii et jopi all hää lämmi, aq samal aol nakka-i ilmangi puuma. Ja väega miildüs mullõ taa, et ka kaalasõ pääl lätt põimminõ edesi (nii ede- ku tagatükü pääl).

Kaelus on sellel kampsunil natuke kummaline - kõrge, kuid küllaltki lai. Alguses mõtlesin, et teen ümber, et sellist küll ei jäta, aga siis vaatasin, et selle kampsuni külge sobib tegelikult väga hästi, ja kõigele lisaks on veel praktiline ka - on kõrge, nii et jope all on hea soe, kuid samas ei hakka iialgi pooma. Ja väga meeldib mulle see, et kaeluse peal läheb palmik edasi (ja seda nii ees- kui ka tagapool).

Kamps om kuat Dropsi langast Nepal 5 ni 5,5 mm vardidõga seo mustrõ perrä. Niipall'o iks oppust muutsõ, et kua-s ede- ni tagatükkü eräle, a koi näid tsõõrih; sammamuudu käüsseq kah.

Kampsun on kootud Dropsi lõngast Nepal 5 ja 5,5 millimeetriste varrastega selle mustri järgi. Niipalju muutsin õpetust, et ei kudunud esi- ja tagatükki eraldi, vaid kudusin kehaosa ringselt, samamoodi ka varrukad.

Tõistsugumadsõq sukaq

Mustrimaailma foorumih kõrraldõdi ütehkudaminõ jalalaba päält alustõduilõ sukkõlõ. Võti ka ossa, kuiki olõ varrampagi niimuudu sukkõ kudanuq. Mullõ taa variant miildüs, selle et niimuudu lää-i sukkõ kudaminõ igäväs. Vällä tulliq ilosaq keväjädseq lillisukaq.

Mustrimaailma foorumis korraldati jalalaba pealt alustatud sokkide kooskudumine. Võtsin ka osa, kuigi olen ka varem sel moel sokke kudunud. Mulle meeldib see sokikudumismoodus, sest niimoodi ei jõua igavaks minna. Välja tulid ilusad kevadised lillesokid.

Näide sukkõ kudaminõ lätt umbõ kipõstõ, saaki-i arvo, ku jo sukk ni tõnõgi valmis.

Nende sokkide kudumine läheb hästi hõlpsasti, ei saa arugi, kui sokk ja veel teinegi juba valmis on.

Koi sukaq Regia sukalangast 2 mm vardidõga. Sukkõ oppusõ löüd Ravelryst.
Kudusin sokid Regia sokilõngast 2 mm varrastega. Sokkide kudumise õpetuse võib leida Ravelryst,

Esimene katse svingida...

... ehk sis tegemist om swing knitting'uga. Taa om asi, midä olõ jo kavva tahtnuq pruuviq, aq seenimaani es jovvaq kuiki tegemiseni. Noq oll' taa MMi foorumih kuu teemäs ja nii oll'gi hää hinnäst iks kätte võttaq. Valõ edimädses proovitegemisõs väikuq as'aq - randmidõ lämmistäjäq.

... ehk siis tegemist on swing knitting'uga. See on tehnika, mille proovimiseks olen juba tükk aega hoogu võtnud, kuid siiski muudkui edasi lükanud. Nüüd sai see tehnika MMi foorumi kuuteemaks ja oligi hea põhjus end käsile võtta. Esimeseks katsetuseks valisin midagi väikest - randmesoojendajad.

Otsusti kutaq naaq õnnõ langaperrist. Kõgõpäält oll' mõtõq võttaq valgõ põhivärmis ja tõsõs kontrastvärmis võttaq kirriv (no kolmõ ütevärmilist kokkopasjat langa es olõq), aq et kirivät oll' kõgõ rohkõmb, sai hoobis taa põhilangas. Ja tegelikult om tullõm peris hää, vähämbält mullõ naaq kirivä triibuq rohiliidsi ja valgidõ lapikõisi vaihõl miildüseq.

Otsustasin kududa ainult lõngajääkidest. Kõigepealt oli mõtteks võtta valge põhivärviks ja kirju lõng panna üheks kontrastvärviks (lihtsalt kolme ühevärvilist kokkusobivat jääki polnud), aga et kirjut oli kõige rohkem, sai hoopis see põhivärviks. Ja tegelikult on tulemus päris hea, vähemalt mulle need kirjud triibud valgete ja rohekate laikude vahel meeldivad.

Koi 2,5 ja 3 mm vardidõga seo oppusõ perrä. Tegelikult olõ-i tegemist rassõ tehnikaga, kõik om loogilinõ ja lihtsä, mängitäs lühendedüide rituga.

Kudusin 2,5 ja 3 mm varrastega selle õpetuse järgi. Tegelikult on tegemist lihtsa ja loogilise tehnikada, lihtsalt mängitakse lühendatud ridadega.  

Kävemiq täämbä perrega Rõngu lossipargih hulkmah. Ja uskõq vai ei, aq löüdsemiq säält jo täämbä, urbõkuu 8. pääväl mõnõq häitsväq sineninniq. Pilt om mu mehe tett.

Käisime perega Rõngu lossipargis kondamas. Ja uskuge või mitte, aga leidsime sealt juba täna, 8. märtsil paar õitsvat sinilille. Mees tegi pilti ka. 

Kass Basilio kindaq

Miis om mullõ jo tükk aigu kõnõlnu, et taht hindäle vanutõduid ilma näpootsõldaq ja võimaligult punkõ kindit. Ja ma olõ taa jutu kõik aig tähele pandmada jätnü, selle et sääne kudaminõ nõud ju proovilappi. Kuimuudu muidu teedäq, ku pall'o kindaq võinuq vanumisõ aigu kokko minnäq? Lõpus inämb kõrvalõ hiili es saa ja võtsõ kudamisõ ette. Muiduki proovilappi tegemäldä. Kävemiq täämbä perrega mõtsah väikul tretil ni püüdsemiq kindaq pildile ka.

Mees on mulle tükk aega proovinud selgeks teha, et tal on vaja vanutatud ilma sõrmeotsteta kindaid. Lisasoov oli veel, et kindad oleksid võimalikult pungid. Ja mina olen selle jutu pidevalt tähele panemata jätnud või siis lihtsalt kinnaste kudumisest kõrvale hiilinud, sest selline töö nõuab ju proovilappi. Kuidas muidu teada, kui palju kindad vanumisega kokku tõmbuvad? Lõpuks muutus kõrvale hiilimine liiga piinlikuks ja võtsin kudumise ette. Loomulikult ilma proovilappi tegemata. Käisime täna perega metsas väiksel matkal ja püüdsime kindad pildile ka.

Langas sai valit kats rohilist ja kontrasti saamisõs tummõpruun. Miis tahtsõ, et kindaq olõssiq esisugumadsõq, mitte kats tävveste ütesugust. Peris esisugumaidsi ma iks tetäq es sutaq, aq juuni kokko külh es ajaq, koi niimuudu, ku vardast tull'. Ja vanutamisõga lätsiq värviq kuiki inämb ütelidses, nii et vällä tull' peris hää. Vardaq olliq 2,5 mm jämmeq.

Lõngaks valisime koos kaks rohelist ja kontrastiks tumepruuni. Mees tahtis, et kindad oleksid erinevad. Peab tunnistama, et väga-väga erinevaid ma siiski teha ei suutnud, aga jooni ma küll kokku ei ajanud ja kudusin nii, nagu vardast tuli. Ja kui vanutamisega värvid ühtlasemaks läksid, sai tulemus tegelikult päris hea. Kasutasin 2,5 mm vardaid.

Ku kindaq valmis saiq, paistu, et naaq olõ-i mu mehele, aq hoobis Harry Potteri lukõ Hagridilõ. No perädü suurõq olliq. Ku 40kraadidsõst mõsuprogrammist läbi käveväq, oll' tullõm pia sama, mehele iks väega suurõq ja inämb Hagridilõ. Sis pruuvõ viil kässi vaihõl vanutaq, aq lõpus sai viländ, võti süäme rindu ja visksi kindaq 60kraadidsõ programmiga mõssu. Ja uskõq vai ei, vällä tulliq õkvalt parajaq kindaq. 

Ku kindad valmis said, paistis uskumatu, et need võiksid mu mehele olla. Enam ikka sellised Harry Potteri lugude Hagridile mõeldud käevarjud. No väga-väga suured. Kui 40kraadise pesuprogrammi alt läbi käisid, oli tulemus paraku umbes sama - ikka pigem Hagridile kui mu mehele. No proovisin siis käte vahel vanutada, aga lõpuks sai villand, korjasin oma julguseraasukesed kokku ja viskasin need 60kraadise pesuprogrammiga masinasse. Ja uskuge või mitte, välja tulid mu mehele täpselt parajad kindad. 

Ja suurõmbas tulõmis om taa, et miis naas jälq kõnõlõma vanutõdust kampsist. Oeh!

Aa, tulemusena hakkas mu mees rääkima jälle vanutatud kampsunist. Oeh!

Ega ainult sümmeetrias ei peitu ilu

Ja-jah, ka ebasümmeetriline sali või ollaq illos. Ni mitte õnnõ, et VÕI ollaq, aq omgi. Kae esiq, ku ei usu.

Just-just, ka ebasümmeetriline rätt võib ilus olla. Ja mitte ainult, et VÕIB, vaid ongi. Vaata ise, kui ei usu.

MMih kuati taad salit ütehkuuh. Ja viil pääleki nii, et mi tiiä-s, määne taa lõpus tulõ. A ku valmis kuat ni viil ka venitedüs sai, oll' selge, et taa om õkvalt ku üte mu sõbra jaos tett. Parladsõs omgi sali är kingit.

MMis kooti salli üheskoos ja salakudumisena, st me tegelikult ei teadnud, mida me koome. Aga kui rätt valmis kootud ja veel ka venitatud sai, oli selge, et see on justkui ühe mu sõbra jaoks tehtud. Nüüdseks ongi rätt ära kingitud.

Koi 4 mm vardidõga Läti villadsõst langast, minkä kunagi olli Rõugust ostnu. Mustrõ või löüdäq siist.

Kudusin 4 mm varrastega Läti villasest lõngast, mille kunagi olin Rõugest ostnud. Mustri võib leida  siit.

Mõmmik

Ku ma varrampa taha-s sukugi mänguasju tetäq, sis noq olõ maigu suuhtõ saanuq ni vaihõpääl tulõ himo midägi latsõmeelset ni torõdat heegeldäq. Ku mänguas'a valmis saa, sis ommaq n'äpoq tugõvast heelgeldämisest halusaq ni umblõmist om nii umbõ viländ, et mõtlõ, et tükk aigu taha-i midägi säänest jälq tetäq. A halu lätt üle ni mõnõ ao peräst tulõ jälq himo midägi latsõlist heegeldäq.

Kui ma varem ei tahtnud üldse mänguasju teha, siis nüüd olen tunde kätte saanud ja vahepeal tuleb soov midagi lapsemeelset ja toredat heegeldada. Kui mänguasi valmis on, siis on tavaliselt näpud tugevast heegeldamisest valusad ja tükkide õmblemisest on ka nii kõrini, et arvan, et tükk-tükk aega ei võta sellist asja uuesti kätte. Aga valu läheb mööda ja juba mõne aja pärast tuleb jälle isu midagi lapselikku heegeldada.

Seo kõrd sai sis valmis sääne tegeläne. Peris armsa ja rõõmsa tõõnõ. Pikkust om täl 23 cm. Taal tegeläsel om õnnõ üts murõq, tä ots sõpra, kinkaga mängiq. Eks mi latsõga piä veidükene arru, kinkä sõbras taa kahrukõnõ saa.

Sel korral valmis siis selline päris armas ja rõõmus tegelane. Pikkust on talle antud 23 cm. Sel mõmmikul on ainult üks mure: ta otsib sõpra, kellega mängida. Eks me lapsega pea veidikene nõu, kelle sõbraks see karukene saab.

Heegeldet om kahr seo oppusõ perrä Schachenmayri puuvilladsõst langast Catania.

Karu on heegeldatud selle õpetuse järgi Schachenmayri puuvillasest lõngast Catania.

Lämmäq tegemiseq

Osti kunagi tükk-tükk aigu tagasi kampsi jaos langa, a ku kudama naksi, sis tull' vällä, et lang ja kampsi kiri passi-s kuikimuudu kokko. Olõ taast langast nii ütte ku tõist kudanu, aq iks oll' mul taad viil alalõ. Nii õkvalt vesti jago. Ja Novita lehelt oll' mullõ silmä jäänüq vest, midä olõssi tahtnuq kutaq. Õnnõ et hädä oll' tuuh, et maq esi ei olõq vestikandja, no tunnõ-i hinnäst tavaperädseh vestih häste. A tiiä, et mu imä om vestikandja, nii saigi timä hindäle vahtsõ vesti ja maq sai pikkä aigu saisnust langast vallalõ.

Ostsin kunagi tükk aega tagasi kampsuni jaoks lõnga, aga kui kuduma hakkasin, selgus, et lõng ja kampsuni muster ei sobi sugugi kokku. Olen sellest lõngast nii mõndagi kudunud, kuid ikka oli seda mul veel alles; täpselt nii vesti jagu. Ja Novita lehelt oli mulle silma jäänud vest, mida oleksin tahtnud kududa. Ainuke häda oli selles, et ma ei ole  ise sugugi vestikandja, no ei tunne end traditsioonilises vestis hästi. Aga tean, et mu ema paneb meeleldi vesti selga, nii saigi tema uue vesti. Ja mina sain tükk aega seisnud lõngast lahti.

Vest om kuat Dropsi langast Karisma ja läts taad nii 350 grammi ümbre. Niikavva ku sai, koi tsõõrih üteh tüküh ni ülemädse jao eräle.

Vest on kootud Dropsi lõngast Karisma ja läks seda umbes 350 grammi. Niikaua kui sain, kudusin ringselt ühes tükis ja lõpuosa kudusin eraldi.

Sis näüta viil ütte kingitust, minkä üts mu sõbõr sai jo jõulukuuh. Oodi timält pilte, aq seenimaaniq ei olõq näid tulnuq, nii et panõ siiä kipõ klõpsi, minkä inne ärqpakmist tei.

Siis näitan veel ka üht kootud kingitust, mille mu sõbranna sai juba detsembris. Et ma ei ole temalt senini pilte saanud, panen siia selle kiire klõpsu, mille enne ärapakkimist tegin.

Müts om kuat langast Filzwolle Fine Color seo Garnstudio oppusõ ja sukaq Novita langast 7 Veljestä seo oppusõ perrä. Hää kipõ kudamine, aq tullõm om peris armsa.

Müts on kootud lõngast Filzwolle Fine Color selle Garnstudio õpetuse ja sokid Novita lõngast 7 Veljestä selle õpetuse järgi. Hea kiire kudumine, aga tulemus sai päris armas.    

Talvõlilliq

Mu lats olõ-i tükk aigu vahtsõt kampsi saanu. No oll' aig ja himo tälle jäl midägi kutaq. Säändse sai sis seo kõrd.

Mu laps ei ole päris tükk aega endale uut kampsunit saanud. Nüüd oli jälle aeg ja tahtmine talle midagi kududa. Seekord sai siis sellise.

Tei seo oppusõ perrä. Taa jäi mullõ jo mõnda aigu tagasi silmä ja oll' nii illos, et saa-s kuiki umma last säändsest ilma jättä. 

Kudusin selle õpetuse järgi. See kampsun jäi mulle juba mõnda aega tagasi silma ja oli minu meelest nii ilus, et ei saanud kuidagi oma last sellest ilma jätta.

Kamps om kuat üteh tüküh alt üles 4,5 mm vardidõga, a sooniku 3,5 mm vardidõga ni koi hääq silmussõq käändeh, et soonik ilosamb jäänüq. Kirä jao koi 5 mm vardidõga, selle et muidu olõssi kirät jago muust ahtamb jäänü. Langas om Dropsi Alpaca, minkä võti katõkõrdsõlt.

Kampsun on kootud ühes tükis alt üles 4,5 mm varrastega, aga sooniku 3,5 mm varrastega ning kudusin parempidised silmused keerdislmustena, et soonik ilusam jääks. Kirjatud osa on kootud 5 mm varrastega, sest 4,5 mm varrastega jäi muust pinnast kitsam. Lõngaks on Dropsi Alpaca, mille võtsin kahekordselt.

Valgõh värvih olõssiq taa kamps olnuq muiduki viil ilosamb, a valgõt pidänü pall'o tihtsähe mõskma, ku lasknu latsõl lats ollaq. Lats ja minä olõmiq rahulõ.

Valgena oleks see kampsun muidugi veel ilusam, aga valget peaks kahtlaselt tihti pesema, kui on soov lasta lapsel laps olla. Laps ja mina oleme igathes rahul.