Ku ma varrampa taha-s sukugi mänguasju tetäq, sis noq olõ maigu suuhtõ saanuq ni vaihõpääl tulõ himo midägi latsõmeelset ni torõdat heegeldäq. Ku mänguas'a valmis saa, sis ommaq n'äpoq tugõvast heelgeldämisest halusaq ni umblõmist om nii umbõ viländ, et mõtlõ, et tükk aigu taha-i midägi säänest jälq tetäq. A halu lätt üle ni mõnõ ao peräst tulõ jälq himo midägi latsõlist heegeldäq.
Kui ma varem ei tahtnud üldse mänguasju teha, siis nüüd olen tunde kätte saanud ja vahepeal tuleb soov midagi lapsemeelset ja toredat heegeldada. Kui mänguasi valmis on, siis on tavaliselt näpud tugevast heegeldamisest valusad ja tükkide õmblemisest on ka nii kõrini, et arvan, et tükk-tükk aega ei võta sellist asja uuesti kätte. Aga valu läheb mööda ja juba mõne aja pärast tuleb jälle isu midagi lapselikku heegeldada.
Seo kõrd sai sis valmis sääne tegeläne. Peris armsa ja rõõmsa tõõnõ. Pikkust om täl 23 cm. Taal tegeläsel om õnnõ üts murõq, tä ots sõpra, kinkaga mängiq. Eks mi latsõga piä veidükene arru, kinkä sõbras taa kahrukõnõ saa.
Sel korral valmis siis selline päris armas ja rõõmus tegelane. Pikkust on talle antud 23 cm. Sel mõmmikul on ainult üks mure: ta otsib sõpra, kellega mängida. Eks me lapsega pea veidikene nõu, kelle sõbraks see karukene saab.
Karu on heegeldatud selle õpetuse järgi Schachenmayri puuvillasest lõngast Catania.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar