Tereq, maq olõ Päiv!

Saamiq tutvas, maq olõ Päiv. Päiv sai mu nimes tuuperäst, et minnu tetti sis, ku väläh oll' jo kevväi ja päiv paistu kõik aig, ja tuuperäst ka, et ma olõ ilosat kõllast värvi. Nigu päiv iks om.

Saame tuttavaks, mina olen Päiv. Päiv, mis on võro keeles päike, sai mu nimeks sellepärast, et mind tehti siis, kui väljas oli ilus kevad ja päike paistis kogu aeg, ja ka seepärast, et ma olen ilusat kollast värvi, nagu päiksele kohane on.

Olku no pääleki, et mu lats om jo 5-aastaganõ, maq olõ-i seenimaani üttegi mänguasja tennüq. Olõ näide tsillukõisi juppõ kudamist/heegeldämist ja kokkoumblõmist esiki pelänüq. Noq tull' sääne mõtõq, et olõssiq iks illos, ku mu latsõl mõni mu hindä tett mänguasi ka olnuq. Ja ku ma näi, ku rõõmsa mu lats taa kassikõsõ üle om, saa-i kuiki arvo, mille ma külh varrampa tälle üttegi tennü ei olõq.

Kuigi mu laps on juba 5aastane, pole ma siiani ühtki mänguasja teinud. Olen nende pisikeste juppide heegeldamist/kudumist ja kokkuõmblemist isegi kartnud. Aga nüüd tuli küll mõte, et mu lapsel siiski võiks olla ka mõni minu tehtud mänguasi. Ja kui ma nägin, kui rõõmus mu laps selle kassikese üle on, on veidi kahjugi, et ma varem talle ühtki lelu teinud pole.

Seo kassikõnõ paistus sääne veidi krants tegeläne ollõv. Õkvalt latsõlõ paras sõpr. Suurusõ poolõst passis kah häste - pikkust om täl 28 cm.

See kass on igati vahva tegelane, tundub selline krutskeid täis sõbrake olevat. Lapsele just paras kaaslane. Pikkust on tal ka sobivalt - 28 cm.

Heegeldät om Päiv Miya langast seo oppusõ perrä.
Heegeldatud on Päiv Miya lõngast selle õpetuse järgi. 

Paabusall

Taa sali man saivaq kokko kats ammust plaani. Kõgõpäält mustrõ, minkäle olli jo tükk aigu tagasi silmä pääle pandnu, ja sis lang, minkä lillakasroosa vai roosakaslilla värv naas' mullõ nii väega miildümä, et saa-s kuiki taad puuti jättäq. 

Selle räti juures said kokku kaks ammust plaani. Kõigepealt muster, mis oli mulle juba ammu silma jäänud ja mille kohta teadsin, et kunagi selle ka koon, ja siis lõng, mille lillakasroosa või roosakaslilla värv hakkas mulle nii väga meeldima, et ei saanud seda kuidagi poodi jätta.

Kuiki inämbäste jääväq säändseq lainelidsõq mustrõq ilosambaq pikä joosuga kiriväst langast, tiidse, et taha taad kutaq ütevärvilidsõst ja õrna värviga langast. Peris häste passissõq kokko mu arvatõh.

Kuigi tavaliselt jäävad sellised lainelised mustrid efektsed pika jooksuga kirjust lõngast, teadsin, et seda mustrit tahan kududa ühevärvilisest ja lisaks veel õrna värviga lõngast. Saigi päris hea mu meelest.

Kuatuq om sali Monika Kullaranna mustrõ perrä 4 mm vardidõga. Langas oll' Võrolt Hõbõnöpsist ostõt Leedu villanõ. Langa oll' mul 200 grammi, aq peris mustrõ lõpuni taaga kutaq saa-as, lõpust jäi peris pall'o ritu kudamaldaq. Tuust huulmaldaq om sali hää piikusõga.

Kootud on rätt  Monika Kullaranna mustri järgi 4 mm varrastega. Lõngaks on Võrust Hõbõnöpsist ostetud Leedu villane. Lõnga oli mul 200 g ja kuigi õpetuse järgi oleks pidanud sellest jätkuma, ei saanud ma siiski sellega mustrit lõpuni kududa, vaid lõpust jäi päris palju ridu kudumata. Sellest hoolimata on rätt hea pikkusega. Oleks lõnga kogu mustri pikkuseks jätkunud, olekski rätt vast liiga pikk saanud.

Timahavva võta ossa katõst häädtegemisest. Sali om kuat näist üte jaos.
Võtan sel aastal osa kahest heategevusprojektist, rätt on kootud neist ühe jaoks.

Hip-hip-hurraa!

Hip-hip-hurraa! Sutaq-i esi kah uskõq, aq valmis saivaq!  Jo põimukuuh kirodi, et naksi näid kindit kudama ja et piinüide vardidõga kudamine võtt umbõlõ aigu. Nojah, ku mä edimält arvassi, et kua sõrmkindaq, sis vaihõpääl naksi vägüse paistuma, et mul olõssi väega säändsit randmidõ lämmistäjit vajja. Aq anna-s taalõ tundõlõ perrä ja koi hoopis rusikkindaq. Sõrmkindaq jäiväq  ärq tuuperäst, et pelässi,et sõrmõq tulnuq pall'o kitsaq. 

Hip-hip hurraa! Ei suuda ka ise uskuda, aga valmis said! Juba augustis kirjutasin, et hakkasin neid kindaid kuduma ja et peenikeste varrastega kudumine võtab ikka meeletult aega. Nojah, kui ma alguses arvasin, et koon sõrmikud, siis vahepeal hakkas mulle vägisi tunduma, et mulle oleks hirmsasti selliseid randmesoojendajaid vaja. Õnneks ei andnud ma sellele tundele järele ja kudusin hoopis labakud. Sõrmikud jäid kudumata seepärast, et kartsin sõrmed liiga kitsad tulevat.

Tegelikult ei ole näih kindih kirikindide jaos sukugi pall'o silmi üte tsõõri pääl: 90. Õnnõs ommaq mul küländ peenükeseq käeq ja naaq kindaq mahussõq mullõ iks ilosahõ kätte. Ja külh ommaq lämmäq. Nakka vai vahtsõst talvõ uutma.

Tegelikult ei ole nendel kinnastel kirikinnaste kohta üldse palju silmi ringil: 90. Õnneks on mul küllaltki peenikesed käed ja nii mahuvad kindad mulle ikka ilusti kätte. Ja küll need on soojad! Hakka või uuesti talve ootama.

Pässäkirja olõ-s raamatuh nätäq ja nii mõtli taa esi vällä. Peris hää sai mu meelest.
Pöidlakirja ei olnud raamatus näha ja nii mõtlesin selle ise välja. Päris hea sai, vähemalt mu enda meelest.

Kirä võti Maruta Grasmane raamatust "Latvieša cimdi". Taa om Vidzeme kiri. Nii et mu edimädseq täüskasunuide kirikindaq ommaq hoopis Läti kiräga. 

Kiri on leitud  Maruta Grasmane raamatust "Latvieša cimdi". Tegemist on Vidzeme kirjaga. Nii et mu esimesed täiskasvanute kirikindad on hoopis Läti kirjaga. 

Koi 1 mm vardidõga. Olõ-s kõgõ parõmbaq vardaq ja paendu väega lihtsähe kõvõras. Pildilt omgi nätäq, määndseh kõrrah vardaq olliq, ku kudamisõ lõpõdi. Ja ausahõ, näid sai iks ka kudamise aigu õgvõmbas tagasi aetus.

Kudusin 1 mm varrastega. Paraku ei sattunud mulle kätte kõige paremad vardad, vaid sellised, mis läksid ikka väga kergelt kõveraks. Pildilt on näha, mis konditsioonis olid vardad, kui kudumise lõpetasin. Ja ausõna, ikka päris tihti ajasin neid sirgemaks tagasi.

Kindaq saivaq veidükene pall'o kangõq. Taa om vist külh perämäne kõrd, ku 1 mm vardidõga kolmõ langaga kua. A säändsit kindit saa-s ju kuiki üles tõmmadaq.

Kindad said veidi liiga kanged, see on vist küll viimane kord, kui 1 mm varrastega kolme lõngaga koon. Aga paraku ei olnud minul sellist iseloomu, et need kindad üles harutada ja veidi jämedamad vardad võtta.

Kevad ja talv käsikäes

Ku ilmaq lämmämbäs lätsiq, tull' vällä, et latsõlõ ommaq kõik keväjämütsüq väiküs jäänüq. Niimuudu tull' sis kipeste vardaq võttaq ja latsõlõ vahtsõnõ müts kutaq. Kaimiq  üteh netist mütse ni tä arvas', et taht midägi säänest. Otsõ sis langajääke korvist puuvillast langa ja koi juunilidsõ ja pikä mütsü. Latsõ meelest oll' muiduki kõgõ tähtsämb taa, et tutt ka iks olõssiq.

Kui ilmad soojemaks läksid, selgus, et lapsele on kõik kevadised mütsid väikseks jäänud. Nii tuligi vardad haarata ja kiiresti uus peakate kududa. Vaatasime koos netist mütse ja ta ütles, et tahaks midagi sellist. Leidsin lõngajääkide korvist puuvillast lõnga ja kudusin triibulise ja pika mütsi. Lapse meelest oli muidugi tähtsaimaks tutt.

Müts om kuat Miya langast, miä jäi üle seost pluusõkõsõst.
Müts on kootud Miya lõngast, mis jäi üle  sellest pluusikesest.

Imä tahtsõ jo minevä aastaga hindäle valgõt ja ümärigu kujoga talvõmütsü. Ku imä sünnüpäiv lähkümbähe naas tulõma, tull' taa tahtminõ mullõ miilde.

Ema tahtis juba möödunud talvel valget ja ümara kujuga talvemütsi. Kui tema selleaastane sünnipäev lähenema hakkas, tuli mulle see soov meelde. 

Müts om kuat siist peri oppusõ perrä Garnstudio langast Alpaca Classic, midä inämb ei tetäq, aq midä mä olli varadsõmbast aost 2 tokki kindide jaos hoitnuq. Naaq kats tokki lätsiq piä ärq kah. Taa Alpaca Classic lang om iks umbõ hää - pehmeq ja lämmi. Saa-i arvo, mille taad inämb ei tetäq.

Müts on kootud  siit pärit oleva õpetuse järgi Garnstudio langast Alpaca Classic, mida enam kahjuks ei toodeta, kuid mida ma olin varasemast ajast kinnaste kudumiseks 2 tokki hoidnud. Need kaks tokki saidki nüüd mütsiks, õige veidi jäi üle ka. Seda lõnga saab küll ainult kiita - pehme ja soe. Mitte ei saa aru, miks seda lõnga enam ei toodeta.

Kats salli

Nii puul aastakka tagasi käve Wool & Woolleni langapoodih. Otsõ ütte kimmäst värvi sallilanga, aq tuud sääl es olõq. No kai sis muid langu ka, kooni näi tuhmkõllast Elegance'i. Värv naas' mullõ nii väega miildümä, et ostigi taad 131 g, kuiki olõ-s kõgõ vähembätki tiidmist, midä taast kutaq. Noq jo Turuh ollõh lapassi üte õdagu üteh võetuid kudamisraamatit ja niku raamatust "Knitted Lace of Estonia" näi Madli salit, tiidse, et taa omgi taa, midä Elegance om uutnu.
Umbes pool aastat tagasi käisin Wool & Woolleni lõngapoes. Otsisin üht kindlat värvi sallilõnga, mida paraku ei leidnud. Küll aga võlus mind oma värviga tuhmkollane Elegance, mida 131 g ostsingi, kuigi mul polnud õrna aimugi, mida sellest lõngast koon. Nüüd juba Turus olles lappasin ühel õhtul kaasa võetud kudumisraamatuid. Nii kui raamatust "Knitted Lace of Estonia" Madli salli nägin, teadsin, et see ongi see, mida Elegance on oodanud.

Langa koostises om 43% viskoosi, 30% polüamiidi, 15% puuvilla, 10% angoorat ja 2% kašmiiri. Pelgsi veidükene, kuimuudu sääne lang päält vinütämist püsümä jääs, aq seenimaani om häste hoitnuq. Ja angoora ja veidükene kašmiiri tegeväq langa iks nii hääs pehmes.

Lõnga koostiseks on 43% viskoosi, 30% polüamiidi, 15% puuvilla, 10% angoorat ja 2% kašmiiri. Kartsin veidike, kas sellise koostisega lõng ikka jääb oma venitatud kuju hoidma, aga siiani on küll ilusti püsima jäänud. Ja angoora ja seesama veidike kašmiiri muudavad selle lõnga ikka mõnusalt pehmeks. 

Koi 3,5 mm vardidõga. Langa läts õkvalt 100 g, nii et ülejäänüst 31 grammist tulõ kunagi midägi muud.

Kudusin 3,5 mm varrastega. Lõnga kulus täpselt 100 g, nii et ülejäänud 31 g tuleb kunagi midagi muud.

Võti ossa ka Mustrimaailma foorumih kõrraldadust salakudamisõst. Anti ette, ku pall'o ja määndse jämmüsega langa vajja om, ni naati veidükese viisi mustrõt andma. Nii koi tiidmäldä, miä säält lõpus vällä tulõ. Tull' väikükene sallikõnõ.

Võtsin osa ka Mustrimaailma foorumis korraldatud salakudumisest. Anti ette, kui palju teatud jämedusega lõnga vaja läheb, ja siis hakati andma veidikese kaupa mustrit. Nii et kudusimegi teadmata, mis lõpuks välja tuleb. Tuli väike sall.

Kuatu om Raasiku isitüst langast 2,25 mm vardidõga.
Kootud on sall Raasiku kahekordsest lõngast 2,25 mm varrastega.

Pildiq tekk' seokõrd mu 5-aastaganõ lats.

Pildid tegi sel korral mu 5-aastane tütar.

Paar tsillukõst as'akõist

Tiiä-i, kohe viimädsel aol tuu aig kaos. Esiki ku vardidõni saa, sis viimistlemiseni, pilte pääle ja blogihte taha-i midägiq jõudaq. Täämbä siski panõ siiäq paar tsillukõst as'akõist.

Ei tea, kuhu viimasel ajal aeg kaob. Isegi kui varrastega veel aeg-ajalt kohtun, siis viimistlemiseni, pildi peale ja blogisse ei taha enam millegipärast miski jõuda. Täna lisan siia siiski paar pisikest asjakest.

Latsõlõ minevä aastaga kuatuq lämmäq kindaq olliq väiküs jäänüq ni lats tahtsõ vahtsit. Valõmiq ütehkuuh mustrõ ni timä otsõ esi minu langakorvist hindäle langaq. Pruuvsõ külh tälle sellädäq, et nii hele lang jää-i kõrraligult nätäq valgõ päält, aq saa-istimmä kuiki verevät langa valima. Lats oll' uma otsussõ tennüq.

Lapsele möödunud aastal kootud soojad kindad olid selleks aastaks väikseks jäänud ja ta tahtis uusi. Valisime koos mustri ja ta sai ise minu lõnhgakorvist sobivad lõngad otsida. Proovisin küll talle seletada, et nii heleda lõngaga kootud pilt ei jää näha, aga vaarikapunast lõnga ma teda valima ei saanud. Laps oli otsustanud.

Langas om Dropsi Alpaca, vardaq olliq vast 2,5 mm ni kiri om peri siist. Peopesäh ommaq kindaq lihtsähe säbrülidseq.

Lõngaks on Dropsi Alpaca, vardad olid vast 2,5 mm ja muster on pärit siit. Peopesas kassi ei ole, seal on lihtsalt säbruline pind.

Tõõnõ tsillukõnõ asi om üte tsillukõsõ tütrigu kamps. Kamps om parlaq viil veidükene suur, aq külh taa pia parajas saa. Langas om Dropsi Merino Extra Fine. Taa om latsile väega hää pehme lang, aq täüskasunulõ ma külh julgunu-s taast midägi kutaq, selle et mõsuh vinüs taa lang hirmsähe. Aq et latsõq vinüse esi kah, sis näile om taa õkvalt hää. Oppus om peri siist, aq muutsõ taad veidükese.

Teine väike asi on ühe pisikese tüdruku kampsun. Kampsun on praegu veel veidi suur, kuid küll see üsna ruttu parajaks saab. Lõngaks on Dropsi Merino Extra Fine. See on lastekudumiteks väga hea pehme lõng, kuid täiskasvanule ei julgeks ma vist küll sellest midagi teha, sest see lõng venib pesus hirmsat moodi. Aga et lapsed venivad ka (mitte küll pesus), siis neile sobib see lõng just hästi. Õpetus on pärit Garnstudio lehelt, kuid muutsin seda veidi.

Daybreak. Moevool viis kaasa. Vol 2

Lats sai tõõrikujolidsõ kampsi. Et maq saa-i jo kuiki kehvemb ollaq, koi hindäle ka. Või tegelikult, plaan hindäle sääne kamps kutaq, oll' mul jo suvõl ja langkiq sai tuusjaos är ostõt, aq jovva-s kuiki varrampa kudamiseni.

Laps sai endale ringikujulise kampsuni. Et ma ei saa ju kehvem olla, kudusin endale ka. Tegelikult oli mul selle kampsuni kudumise plaan juba suvel ja lõngki sai juba tükk aega tagasi ostetud, aga kudumiseni ei jõudnud enne kui nüüd.

Mul om peris hää miil, et taa suvõl valmis es saa, selle et suvidsõst kampsist om asi iks peris kavvõndal. Vai ku suvinõ, sis peris kehvä ja jahhõ suvõ jaos. 

Mul on päris hea meel, et kampsun suveks valmis ei saanud, sest suvise kampsuniga selle puhul küll tegemist ei ole. Või kui on, siis ikka päris kehva ja jaheda suve omaga.

Tiiä-i, kas nakka vanas jäämä vai mis, aq huulmalda tuuust, et mullõ ei olõq ilmangi hall ega pruun värm miildünüq, sai kampsis valit jälq hall lang. No kai ja kai naid langu, edimält tahtsõ midägi rohilist, olõ-s joht tuud õigõt, sis kõllakat, jälki saa-s. Valimisõs jäiväq lõpus hall ja mitmõq roosaq, aq no nii vana, et hindäle roosat kampsi tetäq, ma viil ei olõq. Nii et hall. Looda, et pruun mu rõividõ hulka iks tiid ei lövvä.

Ei tea, kas hakkan vanaks jääma või mis, aga kuigi mulle pole kunagi hall ega pruun värv meeldinud, sai välja valitud hall lõng. Tegelikult tahtsin mingit rohekat, no ei olnud just seda õiget, siis kollast, jälle polnud. Lõpuks jäi valida mitmete roosade ja halli vahel, aga nii vana, et endale roosat kampsunit kududa, ma veel igatahes ei ole, nii et sõelale jäi hall.

Iist on taa sääne lohva, noq jää-i midägi muud üle, ku tulõ iks salinõgõl ostaq, ku ma ei tahaq, et mu kotsile saa kõik aig üldä, et läts lehvivi hõlmu.

Eest on kampsun lohvakas. Pean endale ikka sallinõela muretsema, kui ma ei taha, et mu kohta hakkaks pidevalt kehtima eesti keelt õppinutele äärmiselt tuttav viisikäände näide lehvivi hõlmu.

Jälq kõrd om tegemist Dropsi oppusõga, mustrõ nimes om Daybreak, kuiki jah, pildiq ommaq tett sis, ku päiv jumalihe minemä naas, mitte päävänõsõngu aigu. Langa muutsõ veidükene, Dropsi Alpacale panni kõrvalõ Alpaca Silki. Tullõm om perädü lämmi, pehmeq ni kerge. Ku kudaminõ üsäh oll', sis naas peris-peris lämmi, noq saa ma taa lämmüse hindäle ümbre tõmmadaq. Koi 6 mm vardidõga.

Jälle on tegemist Dropsi õpetusega, mustri nimeks on Daybreak, kuigi jah, pildid on tehtud päikeseloojandu alguses, mitte aga koidiku ajal. Lõnga muutsin veidi, soovitatud Kid-Silki asemel panin Dropsi Alpacale kõrvale Alpaca Silki. Tulemus on lõputult soe, pehme ja kerge. Kui poolik kudum süles oli, levis selle antud mõnus soojus üle kogu kere. Nüüd saan aga selle endale lihtsalt ümber tõmmata. Kudusin 6 mm varrastega.

Pidoca. Moevool viis kaasa

Kõrrast inämb tetäs kampsõ, midä naatas kudama sälä keskelt ni minkäl om sälä pääl illos lilli- vai muu mustrõ. Ku sääne kamps lakja laotaq, om taa käüssidega tsõõr. Tahtsõ ka säänest kutaq. Pei külh hindäle kudamisõ plaani, aq ku Ravelryh näi seod latsi kampsi, otsusti kõgõpäält latsõlõ säänse kutaq. No nii proovis.

Järjest rohkem kootakse kampsuneid, mida alustatakse selja keskelt ja mida kootakse siis ringselt, nii et kui valmis kampsun laiali laotada, on tegemist varrukatega ringiga. Seljal on sellistel kampsunitel tavaliselt mõni kaunis lille- või mõni muu muster. Pidasin küll endale sellise kampsuni kudumise plaani, aga kui juhtusin Ravelry's nägema seda laste kampsunit, siis otsustasin kõigepealt lapse kampsuni prooviks kududa. 

Käüssit muutsõ tsipakõsõ, niimuudu miildüs mullõ inämb. Kampsi kogo ilodus tulõ muiduki vällä sälä päält.

Varrukaid muutsin veidi, nii meeldib mulle lihtsalt rohkem. Kampsuni ilu selgub tegelikult siis, kui pilk selja taha heita.

Et ma tahtsõ kutaq kampsi, midä raatsinuq latsõlõ ka laitsiaida sälgä pandaq, om taa kuat Dropsi Karismast. Vardaq olliq 4 mm, heegelnõgõl vast 4,5 mm.

Et tahtsin kududa kampsunit, mida raatsiksin lapsele ka igapäevaselt selga panna, on see kootud Dropsi Karismast. Vardad olid 4 mm jämedused, heegelnõel oli vist 4,5.

Tali ei jää taevasse

Päiv om nakanuq jälq korgõmbast käümä, aq tuust huulmaldaq olõki-i viil õigõt talvõ nätäq olnuq. Aq et tali jää-i taivahõ, koi hindäle lämmäq sukaq miihi kampsist üle jäänüst langast. 

Kuigi päike on hakanud jälle kõrgemalt käima, ei ole õiget talve veel olnudki. Aga et tali ei jää taevasse, otsustasin meestekampsunist üle jäänud lõngast endale soojad sokid kududa. 

Sukaq saivaq peris ausaq külmä talvõ sukaq. Õkvalt säändseq, minkaga om hää tarõh kossõrdaq, ku väläh ommaq uarmõq üle aiasaibidõ ni lummõ satas viil manogi. 

Välja tulid tõesti mõnusad külma talve sokid. Just sobivad sellisteks puhkudeks, kui väljas paugub pakane ja lumehanged katavad aiateibaid.

Langas om Dropsi Alaska, midä koi 4 mm vardidõga. Seerekiri om võet siist, ülejäänü tei umast pääst.

Lõngaks on Dropsi Alaska, mida kudusin 4 mm varrastega. Sääremuster on võetud siit, ülejäänu tegin oma peast.

Aastak koolitüü tähe all

Timahavvanõ aastak om lännüq päämädselt koolitüü tähe all. Kudamisõs ei olõq jäänüq kuiki pall'o aigu, nigu tast blogist ka nätäq või. Tuu asõmal olõ hoobis hoolõga kirotanuq ja tennü pikki tüüpäivi. Ja ildaaigu kaitsi uma kraadi. A tah blogih kiroda ma taast as'ast hoobis tuuperäst, et nii mu juhõndaja ku ka oponent saivaq mult kuat kingi. Kah'os om kõik aig nii pümme, et kingiq jäiväq inne üleandmist pildistämäldäq. Ja olkõq ausaq, eks läts iks kipõs kah inne kinke üleandmist :) Juhendaja kampsist saaki-s säänest pilti, midä saanuq blogihtõ pandaq, aq oponendi salist sai külh. 

See aasta on möödunud koolitöö tähe all. Kudumiseks ei ole kuigi palju aega jäänud, nagu siit blogist paraku ka näha on. Kudumise asemel olen hoopis kirjutanud ja teinud üsna pikki tööpäevi. Vaev on ennast ära tasunud ja hiljuti kaitsesin kraadi. Aga siin kirjutan sellest hoopis seepärast, et nii mu juhendaja kui ka oponent said mult kootud kingi. Kahjuks on nii pime aeg, et kingid jäid enne üleandmist pildistamata. Juhendaja kampsunist ei saanudki sellist pilti, mida saaks siia panna, kuid oponendi salli saab ühelt pildilt piiluda küll.

Tegemist om kuningaimändä Sofia kiräga. Kuat om sali Haapsalu sali langast vardidõga 2,75, veerepits vardidõga 3,5. 

Tegemist on kuninganna Sofia kirjaga. Sall on kootud varrastega 2,75, äärepits 3,5 mm varrastega.

Aitüma kõigilõ, kiä ommaq mu kõrval saisnuq!
Tänan kõiki, kes on mulle toeks olnud!