laupäev, 11. veebruar 2017

Talvel talvine kudum

Väläh om tävveline talvõmuinasjutt, puuq ommaq nii ilosaq ni valgõq, et saaki-i muud ku väläh ollaq vai sis aknõst vällä vahtiq. Ni lõpus ummõhtõgi om ka hää süü paksuq kampsiq kapist vällä otsiq.
Väljas on tõeline talvemuinasjutt, puud on nii ilusad oma valge katte all, et ei saagi muud kui väljas olla või siis aknast välja vaadata. Ja lõpuks ometigi on põhjust kapist ka paksemad kampsunid välja otsida.
Kunagi trehvsi langapuuti ni näi sääl hääd pehmet langa (Silky Flammé), minkä man tiidse õkvalt, et taha taast pikembät tuunika muudu palmikidega vesti. Kudamist touksi kõik aig edesi ja ku noq viimädside jõulõ aigu taa langa vällä kouksi, sis kai inne, et kiä tuu hull küll oll', kiä säänest värvi langa ostsõ. Ni päält kilo ka viil. A et himo oll' iks pikkä vesti saiaq, koi taa valmis. Päält valmis kudamist sekä-i inämb värv kah.
Kunagi sattusin lõngapoodi ja nägin seal head pehmet lõnga (Silky Flammé), mille juures teadsin kohe, et tahan sellest pikemat tuunika moodi palmikutega vesti endale. Kudumist lükkasin aga järjest edasi ja kui nüüd napilt enne jõule lõnga kapist välja otsisin, ei mõistnud kuidagi, kes see hull oli, kes sellist värvi lõnga ostnud on. Ja veel üle kilo! No mis seal ikka, soov pika vesti järele oli alles, nii et kudusin selle valmis ka. Nüüd värv enam ei segagi :)
Tuhlassi netist tükk aigu oppusit, aq lövvä-s midägi, miä miildünü. Saa-s midägi, valõ keskmädse mustrõ vällä, võti vardaq, lõi silmussõq üles ni naksi üleväst alla kudama. No nii umbõs, ilma määndsegi proovilapilda. Vaihõpääl pruuvsõ sälgä ni mugu koi. Üles võttaq olõ-s kõrda kah vajja. Tuud olõ-i viil juhtunu, ku mul om kõrralinõ proovilapp ette kuat.
Otsisin tükk aega mööda netti õpetust, mis piisavalt meeldiks, aga ei leidnud midagi, mis mu ettekujutusega veidigi kokku läheks. Lõpuks valisin kuskilt keskmiseks mustriks ühe palmiku välja, lõin silmused üles ja hakkasin ülevalt alla kuduma. No üsna umbes, ei mingit proovilappi ega midagi. Vahepeal proovisin selga ja kudusin edasi. Lõpuks ei pidanud kordagi harutama, mida pole veel juhtunud, kui olen enne korralikult proovilapi kudunud.
Perämädses viil mi jäätünüide seebimullõ pilt. Talv om iks umbõ hää!
Lõpuks veel jäätunud seebimullide pilt. Talv on suurepärane!
Vestipildiq tekk' Aare, aitüma tälle!

9 kommentaari:

  1. Väga-väga meeldib. :)

    VastaKustuta
  2. Väga õnnestunud tuunika! Värv meeldib mulle väga!

    VastaKustuta
  3. Väga ilus, kindlasti ka soe ja värv on üks minu lemmikutest!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh, Triine! See vest on tõesti väga-väga soe ja pehme. Kartus on aga, et läheb kiiresti topiliseks.

      Kustuta
  4. Väga ilus! Värv ka meeldib... 5+ kudum 😊

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh, Ülle! Talv veel kestab, jõuad endale ka teha :)

      Kustuta
  5. Tuunika on väga kena - eriti meeldib mulle kaeluse lahendus. Muster ja värv on ka super!

    VastaKustuta