No viimädsel aol om nii, et esiki, ku käsitüü kätte võta, lää-i taa kuiki edesi. Katõ nädäliga sai õnnõ üte tsillukõsõ paari kindit kuatus. Om olnuq aig, koh mä olõ katõ nädäliga täüskasunu kampsi kudanu (hää külh, pall'o suurõmbidõ vardidõga).
Viimasel ajal on käsitööga kehvasti. Isegi kui pooliku töö kätte võtan, ei edene see sugugi. Kahe nädalaga sain vaid paari lastekindaid valmis. Ja ometi on olnud aeg, kus ma olen kahe nädalaga kudunud täiskasvanu kampsuni (aususe nimel tuleb öelda, et palju suuremate varrastega).
Latsõ kindaq tei langaperrist. Valgõ lang om Midara Baltika ja rohilinõ om Novita Pikkusisko. Koi 2 mm vardidõga. Mustrõ pannimiq latsõga katõ pääle kokko. Alomadsõ veere jänessit olli ammu tahtnuq kutaq. Näide kirä võti Elo Lutsepa ja Irina Tammise raamatust "Eesti kindakirjad", vöödilidseq sõrmõq olliq latsõ tahtminõ. No lats külh ütel', et naaq jänesseq olõ-i sukugi jänesse muudu, ommaq õnnõ määndseqki plekiq, aq vähembält esi tiiämiq, et ommaq jänesseq.
Lapse kindad tegin lõngajääkidest. Valge lõng on Midara Baltika ja roheline on Novita Pikkusisko. Kudusin 2 mm varrastega. Mustri panime lapsega kahe peale kokku. Alumise ääre jänesed olid minu idee ja nende mustri võtsin Elo Lutsepa ja Irina Tammise raamatust "Eesti kindakirjad", triibulised sõrmed olid lapse soov. Laps ütles küll, et jänesed pole üldse jäneste moodi, on ainult mingid plekid, aga no vähemalt ise teame, et need plekid on jänesed.
Sügüse om rassõ ilosist kirivist lehtist niisama müüdä minnäq. Hindälgi om, mis sis viil latsõst kõnõldaq. No ja ku leheq saivaq jo kodo veetüs, sis meisterdimiq näist ja katõst purgist kündlejalaq. Kurapoolinõ om tett proovis ja hääpoolidsõ teimiq jo nii, et inämb-vähämb tiidsemiq, midä teimiq. Päält tuu mõistsõmiq hääpoolidsõ jaos ka peris tsillukõisi lehti otsi. Taa om õkvalt hää asi üteh latsõga meisterdamises.
Sügisel on raske ilusatest kirjudest lehtedest niisama mööda minna. Endalgi on, mis siis veel lapsest rääkida. Ja kui lehed said juba koju tassitud, siis meisterdasime neist ja kahest tühjast purgist küünlajalad. Vasakpoolne on tehtud prooviks ja parempoolse puhul juba teadsime enam-vähem, mida teeme ja kuidas teeme. Lisaks oskasime selle puhul ka ekstra väiksemaid lehti otsida. Lapsega meisterdamsieks igati sobiv ja mõnus tegemine.
Kui tohib, siis sellised küünlahoidjad meisterdame kohe järele. Nii tore idee! Ja mis kudumisse puutub, siis ... mul seisavad lapse kindad juba üle kuua aja, sest talle enam lihtsalt ei meeldi :)
VastaKustutaTore, Heli, et küünlahoidjad meeldivad! Loomulikult tohid neid ka meisterdada. Kuigi hetkel ühegi õpetuse järgi ei teinud, kahtlustan, et need purgid siiski minu idee ei ole. Arvatavasti olen kunagi netiavarustes taolistest lehtedega kaunistatud purkidest pilti näinud ja nüüd, mil lehed lausa kutsuvad end korjama ja laps mu meisterdamispoodi tiris, kust ka lakki ostsin, tungisid need purgid kuskilt aju hoiuriiulilt esile. Kindlasti soovitan lehed korralikult liimiga purgile kinnitada. Esimese purgi puhul ei kinnitanud ja nüüd on lehed kuivamisega end krimpsu tõmmanud ka lakikihist hoolimata. Teise purgi puhul kasutasime liimi ohtramalt ja ei mingit krimpsumist (vähemalt veel mitte).
VastaKustuta