Kirriv kott / Kirju kott

Viimädsel aol olõ-i sukugi olnuq aigu kutaq, pääväq ommaq kuiki lännüq nii, et olõ-i saanuq vardidki kätte võttaq. Täämbä sai lõpus ummõhtõgi valmis üts kott.
Viimasel ajal pole olnud sugugi mahti kududa, päevad on läinud nii, et ei ole saanud vardaidki kätte võtta. Aga täna sai lõpuks ometi valmis üks kott.

Koti oppusõ löüd siist. Langas om Garnstudio Muskat Soft. 
Koti õpetuse leiab siit. Lõngaks on Garnstudio Muskat Soft.

Kroonprintsi sall

Urbakuu keskpaigah naksi kudama kroonprintsi kiräga Haapsalu salit. A valmis sai taa viil noq.
Märtsi keskel alustasin kroonprinti kirjaga Haapsalu salli kudumist, kuid lõpetasin selle alles praegu.

Kuat om sali Raasiku iskmädä tumõlillast langast. Ku langa näi, sis võitsõ taa värm õkvalt mu süäme ni oll' tunnõq, et seo õkvalt nõud määnestki piinükest kirjä. Kah'os näi edimäst kõrda Raasiku langa, millega saa-s kuiki rahulõ jäiäq - lang oll' umbõ pinkliganõ ni juntõ täüs, kotussidõ oll' niidijämmüne, sis jälq nii paks, et olõssiq olnuq vajja vähembäste 4,5 mm jämmüisit vardit. Nii et värm oll' külh perädü ill'os, aq lang esi olõ-s piinüt kirjä väärt.

Kiri on peri Haapsalu sali raamatust, ka veerepitsi võti säält (3. pits). 

Kootud on sall Raasiku üheordsest villasest. Kui lõnga nägin, siis olin selle värvi tõttu müüdud. Oli tunne, et see lausa nõuab luksuslikku mustrit. Paraku pidin esimest korda Raasiku lõngas pettuma, värv oli küll seda mustrit väärt, kuid lõng ise mitte - see oli kohutavalt ebaühtlane, kord niidijämedune, siis jälle selline, et oleks olnud vaja vähemalt 4,5 mm vardaid, juba kerimise ajal katkes lõng kolmest kohast.

Mustri võtsin Haapsalu salli raamatust, ka äärepitsi võtsin sealt (3. pits). 

Sali tull' umbõ suur, 85 x 185 cm, kuiki koi 3 mm jämmüiside vardidega, veerepits om kuat 3,5 mm vardidega.

Sall tuli hästi suur - 85 x 185 cm, kuigi kudusin 3 mm jämeduste varrastega, äärepits on kootud 3,5 mm varrastega. 

Tah om viil pilt ka keskmädsest motiivist.

Näitan veel pilti keskmisest motiivist.

 Kah'os saa-s kuiki salist ilosat pilti ni õigõt värmi püvvä-s ka pildile, kõgõ lähkümb omgi viimädse pildi värm.

 Kahjuks ei õnnestunud sallist saada päris ilusat pilti ning ka õiget värvi ei püüdnud pildile, lähim on viimasel pildil olev värv. 

Lõpus tahassi siil tennädä Silvit, kiä minno vällä avit, ku mul lang poolõ veerepitsi pääl otsa sai.
Lõpuks tänan veel  Silvit, kes mind välja aitas, kui mul lõng poole äärepitsi pealt otsa sai.
  

Langaperrist kleit / Lõngajääkidest kleit

Mino suvõpluusist jäi perrä paras ports langa, ekä värmi veidükene, tumõlillat kõgõ inämb - üts tokk. Otsusti näist langaperrist tütrele kutaq suvõs kodo man ni latsiaiah juuskmises-mängmises kleidi. Sääne kirriv taa sai.

Minu suvepluusist jäi üle paras hulk lõnga, kuid iga värvi natuke, kõige enam jäi üle tumelillat (üks terve tokk). Otsustasin neist lõngajääkidest kududa lapsele kodu juures ja lasteaias trööpamiseks suvise kleidi. Kleit sai parajalt värvikirev.

Et ma tiiä-s, ku pall'os mul langa jakkus, naksi edimält kudama keskelt allapoolõ, sis korssi valgõ langaga silmussõ üles ni koi ülemädse jao. Kleidike sai peris lühkene, a latsõlõ juuskmises õkvalt hää.
Et ma ei teadnud, kui pikaks kleidiks mul lõnga jagub, hakkasin kuduma keskelt triipude juurest allapoole, seejärel korjasin valgõ lõngaga silmused üles ja kudusin ülaosa. Kleidike tuli küllaltki lühike, kuid lapsele ringijooksmiseks just mugav.

Lainõlinõ pluusõ / laineline pluus

Koi hindäle suvõpluusõ.
Kudusin endale suvepluusi.

Tett om seo oppusõ perrä. A ku oppusõ perrä olõssi pidänüq kudama vardidõga 4 mm, sis ma koi 3,5ga ni sobis väega häste. Päält tuud tei olapailu pall'o lühkümbäs, mudu püsü-s sukugi olgõ pääl, mugu sattõq õnnõ üle ola maaha.  

Kudusin selle õpetuse järgi, aga kui õpetuses oli öeldud, et kuduma peaks 4 mm varrastega, siis ma võtsin pool millimeetrit väiksemad ning tuli täpselt paras. Ka õlapaelu pidin hulga lühemaks tegema, muidu ei tahtnud kuidagi õlgade peal püsida.  

Sälä takah ommaq nöpsiq, aq tegelikult olõ-i näid sinnäq sukugi vajja.

Selja taga on kaks nööpi, kuid tegelikult ei oleks neid sinna vaja.

Langas om Dropsi Cotton Light.

Lõngaks on Dropsi Cotton Light.  

Tsillukõsõlõ tütrigule kaejadsis / Väikesele tüdrukule katsikuks

Kunagi suvõl saa üts mu sõbranna tütrekese. Küsse  ta käest, kas tä taht kaejadsis titatekki vai kleiti. Esi olli tävveste kimmäs, et tekki, a timä tahtsõ hoobis kleiti. No sääne taa sai.
Kunagi suvel saab mu sõbranna tütre. Küsisin, kas ta tahab katsikuks tekki või kleidikest, kusjuures ise olin täiesti kindel, et ta valib teki. Aga võta näpust, tema tahtis hoopis kleidikest. Selline see siis sai.

Tett om kleit seo oppusõ perrä, Kaisukas oll' nii hää ja pand' taa ümbre ka (kae siist). Langas om Dropsi Paris.
Kleit on tehtud selle õpetuse järgi. Kaisukas oli nii kena ja tõlkis õpetuse eesti keelde (vaata siit).

Et langa jäi üle, tei kleidi manoq ka topadsiq.
Et kleidist jäi lõnga üle, tegin papud ka.

Näide oppus om siist.
Nende õpetus on siit.

Pimpinella sõsaralõ / Pimpinella õele

Sõsaral om täämbä sünnüpäiv. Pakist löüd tä verevä Pimpinella.
Õel on täna sünnipäev. Kingipakist leiab ta tulipunase Pimpinella.

Taa sali tull' tõtõstõ suur. Või-ollaq eski pall'o suur, kuiki suvõõdagu om vast hää hinnäst külmä iist sinnä sisse är käkkiq. Ülemäne viir om 226 cm ni üleväst alla om sali 112 cm.

Sall tuli väga suur. Võib-olla isegi liiga suur, kuigi suveõhtul on vast heagi end jaheduse eest sinna sisse ära peita. Igatahes on salli ülemine külg 226 cm ja ülevalt alla on sall 112 cm.

Sali om tett Raasiku isitüst langast seo oppusõ perrä.
Sall on kootud Raasiku kahekordsest lõngast selle õpetuse järgi.

Ands'ak kott / Kummaline kott

Koi hindäle keväjädse kampsi langaülejääkest koti. Tei külh ilosahõ oppusõ perrä (muutsõ õnnõ olarihma), aq iks tull' kuiki ands'ak. Noq tiiäki-i, midä taaga pääle naadaq. Langas om Drops Ice, vardaq 7 mm.

Kudusin endale kevadisest kampsunist üle jäänud lõngast koti. Tegin küll ilusti õpetuse  järgi (muutsin ainult õlarihma), aga ikka tuli kuidagi kummaline. Nüüd ei teagi, mis sellega peale hakata. Lõngaks on Drops Ice, varda 7 mm.

Filoloogi tuntas pikäst ündrigust / Filoloogi tunneb ära pika seeliku järgi

Maq, kiä sukugi ummõldaq mõista-i, sai mehe imä käest mitu-mitu miitret nõukaaost saisma jäänüt rõivast. Et rõivast oll' tõtõstõ pall'o, otsusti taast tetäq säändse ündrigu, mink perrä huulidsa pääl filoloogi är tunnõt.

Mina, kes sugugi õmmelda ei oska, sain ämma käest nõukaajast kappi seisma jäänud kangast. Et seda oli tõesti palju, otsustasin teha sellise seeliku, mille järgi linnapildis filolooge ära tunda võib.

  

Ütle ausahe, et mul olõ-i kotoh üttegi ummõlusõaokirja, kost lõikit saiaq, aq ku üte õdagu tull' tahtminõ umblõma naadaq, sis saa-s tuud ummõhtõgi käest laskõq. Mõõdi är uma keskkotussõ ni puusa ja tei kuvvõ siilu lõikõq: ette ja taadõ lag'õmbaq ni külgi pääle kitsambaq. Ni lõi rõivalõ kääriq sisse.
Pean ausalt tunnistama, et mul ei ole kodus ühtki õmblusajakirja, kust lõikeid saada. Aga kui ühel õhtul tuli isu õmblema hakata, siis ei saanud seda harva külalist ometi käest lasta, nii mõõtsingi ära oma keskkoha ja puusa ning tegin kuue paani lõiked: ette ja taha laiemad ja külgedele kitsamad.   

Vilsti-pulsti

Olõ jo pikkä aigu tahtnu hindäle vildist vai vanutõdut kotti. Noq tei ärq. Et taa oll' mul eloh edimäne asi vanutaq ni mul olõ-s määnestki tiidmist, ku pall'o asi mõsumassinah vähämbäs jääs, sis tei seo kõrd oppusõ perrä, õnnõ olarihma tei katõ silmussõ jago lag'õmba. Koi Garnstudio Eskimo langast 8 mm vardidõga.

Olen juba kaua tahtnud endale vildist või vanutatud kotti. Aga et mul polnud õrna aimugi, kui palju võib ese pesumasinas vanutates kokku tõmmata, tegin kenasti õpetuse järgi, ainult õlarihma tegin kahe silmuse võrra laiema. Kudusin Garnstudio Eskimo lõngast 8 mm varrastega.

Mõsi 40 kraadi man säändse programmiga, miä võtt' tunni ja 15 minodit viil pääleki. Tah ommaq pildiq inne mõsumassinahe panõkit ni päält säält vällä võtmist. Võrrõlusõs panni A4 paprõq. Nigu nätäq, jäiväq päält massinast tulõkit minu ilosist höörikist nupõst perrä õnnõ tsillukõsõq rombiq. 

Pesin 40 kraadiga 1 tund ja 15 minutit. Siin on pildid enne pesumasinasse panekut ning pärast sealt välja võtmist, võrdluseks on A4 paberid. Nagu näha, jäi minu ilusatest ümaratest nuppudest pärast masinast tulekut alles ainult väikesed rombid.

 

Kats suvõmütsü / Kaks suvemütsi

Tüdi sai täämbä suvõs kats mütsü.
Tütar sai täna suveks kaks mütsi.

Roosa müts om tett kleidi langa jääkest seo oppusõ perrä. Et kleidiga parõmbahe kokko lännüq, kasvati keerdsilmussõ asõmal õhksilmussõga.

Roosa müts on tehtud kleidi lõnga jääkidest selle õpetuse järgi. Et kleidiga veel paremini kokku sobiks, kasvatasin kahe silmuse vahelisest lõngakeerust kasvatamise asemel õhksilmusega.

Kõllanõ müts om tett siist. Langas om helekõllane Capri, midä kulusi üts tokk. 
Kollane müts on tehtud siit. Lõngaks on helekollane Capri, mida kulus täpselt üks tokk.