Filoloogi tuntas pikäst ündrigust / Filoloogi tunneb ära pika seeliku järgi

Maq, kiä sukugi ummõldaq mõista-i, sai mehe imä käest mitu-mitu miitret nõukaaost saisma jäänüt rõivast. Et rõivast oll' tõtõstõ pall'o, otsusti taast tetäq säändse ündrigu, mink perrä huulidsa pääl filoloogi är tunnõt.

Mina, kes sugugi õmmelda ei oska, sain ämma käest nõukaajast kappi seisma jäänud kangast. Et seda oli tõesti palju, otsustasin teha sellise seeliku, mille järgi linnapildis filolooge ära tunda võib.

  

Ütle ausahe, et mul olõ-i kotoh üttegi ummõlusõaokirja, kost lõikit saiaq, aq ku üte õdagu tull' tahtminõ umblõma naadaq, sis saa-s tuud ummõhtõgi käest laskõq. Mõõdi är uma keskkotussõ ni puusa ja tei kuvvõ siilu lõikõq: ette ja taadõ lag'õmbaq ni külgi pääle kitsambaq. Ni lõi rõivalõ kääriq sisse.
Pean ausalt tunnistama, et mul ei ole kodus ühtki õmblusajakirja, kust lõikeid saada. Aga kui ühel õhtul tuli isu õmblema hakata, siis ei saanud seda harva külalist ometi käest lasta, nii mõõtsingi ära oma keskkoha ja puusa ning tegin kuue paani lõiked: ette ja taha laiemad ja külgedele kitsamad.