Suvetunne

Kui ma lats olli, sis oll' mul pall'o helesinidsit ja roosasit rõivit. Sai arvo külh, et olõ näost nii plass, et naaq värviq passissõq mullõ häste, aq mul sai näid värve nii viländ, et nii 15 aastakka olõ-s mul üttegi roosat ega helesinist rõivatükkü. Paar aastakka tagasi koi hindäle roosa kleidi ni noq helesinidse. Tiiä-i, kas asi om tuuh, et midä vanõmb eit, tuud roosamb kleit, vai minkahki muuh, aq mullõ miildüs.

Kui ma laps olin, oli mul palju helesiniseid ja roosasid riideid. Sain aru küll, et olen nii kahvatu, et need värvid sobivad mulle hästi, kuid mu oli neist pikaks ajaks nii kõrini (teismelisena rääkisin ma muidugi roosatraumast), et umbes 15 aastat ei olnud mul ühtegi roosat ega helesinist riideeset. Paar aastat tagasi kudusin endale aga roosa kleidi ja nüüd siis helesinise. Ei tea, kas asi on selles, et mida vanem eit, seda roosam kleit, või milleski muus, kuid mulle meeldib.

Taa om arvada Drops Designi viimädside aastide kõgõ kuatumb kleit ni jah, ka mullõ naas taa miildüma. Kleit om sis kuat seo oppusõ perrä Dropsi langast Muskat 4 mm vardidõga.

See on tõenäoliselt Drops Designi viimaste aastate kõige enam kootud kleit ja tõesti, ka mulle hakkas see väga meeldima. Kleit on siis kootud selle õpetuse järgi Dropsi lõngast Muskat 4 mm varrastega.

Koi kleiti pikembäs, ku oppusõh oll'. Noq haiklõ, kas sai vast pall'o pikk. Muidu olõki-i hätä, aq pelgä, et kleidi rasõhusõ peräst vaos viil pikembäs.

Kudusin kleiti pikemaks, kui see õpetuses oli antud.  Nüüd närib hinge kahtlus, kas ei saanud mitte liiga pikk. Praegu on kõik korras, kuid kardan, et lõnga raskus venitab kleiti veel pikemaks.

Sälä pääl om suur illos mustrõ, miä arvada taa kleidi ka nii popis tennüq om.

Selja peal on suur ilus muster, mis arvatavasti ongi selle kleidi nii populaarseks muutnud.

Ülämäne viir oll' mu meelst pall'o laga, mis sis, et om kuat peenembide vardidega ku ülejäänü kleit. Tunnista, et viisi-s sukugi üles tõmbama naada, ai ülämäste viirde hoobis elastikniidi ni taa ajas as'a ärq külh.

Ülaäär hoidis veidi eemale, kuigi oli kootud peenemate varrastega kui ülejäänud kleit. Tunnistan, et lihtsalt ei viitsinud harutama hakata, ajasin ülaäärde hoopis elastikniidi ning vähemalt esialgu toimib see väga hästi.

Kleit om raglaanlõikõga ni mu arvatõh käü mulkõga raglaan seo kleidi manoq ku kulak silmämulku.

Kleit on raglaanlõikeline ja minu meelest sobib selle kleidi juurde aukudega raglaan imehästi.

Aitüma Aarele pilte tegemäst.

Kats üteh

Lää-i kuiki ei käsitüü ega ka miski muu. Sis, ku väläh viil suur talv oll', sai üts müts valmis, nii et mu "suuri asju aastaga" jakkus iks viil, kõgõpäält mänguas'aq ni noq müts. No külh ma ütskõrd ka iks näide suuri asjuni jovva. Ja ku märkmä naadaq, sis näid mütse koi talvõ joosul kats tükkü, nii et naaq kokko ommaq ka iks veidükene suurõmb asi ku õnnõ üts. Tõsõ mütsü kinkse ärq ni pildile taa jovvaki-s.

Ei lähe mul viimasel ajal ei käsitöö ega ka mitte miski muu. Siis, kui väljas oli veel suur talv, sai valmis üks müts, nii et mu "suurte projektide aasta" jätkub täie hooga, kõigepealt mänguasjad ja nüüd müts. Noh, küll ma ükskord ka nende suurte asjadeni jõuan. Kui mõtlema hakata, siis sai neid mütse talve jooksul kaks tükki kootud, nii et kahe peale kokku on need ikka suurem asi kui ainult üks. Teise mütsi kinkisin ära ja pildile see ei jõudnudki.

Tegemist sis katõvärmilidse patentkudamisõga ni lisäs om viil palmik sisse käänet. Hää lihtsä kudaminõ, aq paistus hää ni põnnõv vällä. Seo om mu edimäne katõvärmiline patent, kuat seo oppusõ perrä. Langas om AP Sport Superwash, midä koi 3,5 mm vardidõga.

Tegemist on kahevärvilise patentkoega ning lisaks on ka üks palmik tehtud. Hea lihtne kudumine, kuid välja näeb küllaltki põnev. See on mu esimene kahevärviline patent, kootud sai selle õpetuse järgi. Lõngaks on AP Sport Superwash, mida kudusin 3,5 mm varrastega.

Hää om ka tuu, et seo mütsü sisse om ärq käkit kats veidükene esisugumast mütsü ehk sis mütsü saa päähä pandaq mõlõmbat piteh ni esi poolõq ommaq veidükene esi näko.

Hea on seegi, et ühe mütsiga sain tegelikult kaks tükki, st müts on mõlemat pidi kantav ning kumbki pool on veidi erinev.

Nii pall'o sis plaanõst

Aastaga lõpuh ja vahtsõ aastaga alostusõh tetäs jo iks plaanõ. Nii ma kah. Mõtli, et seo aastaga kujonõs suuri töie aastagas. Mul ommaq plaanih kutaq üts Haapsalu sali, üteq kirikindaq (no taa om mu jaos ka suur tüü), kleit, paar kampsi, üts tuunika. No aq vällä tulõ iks nigu alasi - aastakka alosta hoobis tsillukõisi nibinidega, midä saa-i kuiki ka kõgõ parõmba tahtmisõ man suuris asjus pitäq. 

Aasta lõpus ja uue aasta alguses tehakse ju ikka plaane. Nii ka mina. Mõtlesin, et sellest aastast kujuneb suurte tööde aasta. Mul on plaanis kududa üks Haapsalu sall, ühed kirikindad (no vähemalt minu jaoks on see ka suur töö), kleit, paar kampsunit, üks tuunika. No aga välja tuleb ikka nagu alati - alustan aastat hoopis pisijubinatega, mida ei saa mitte mingil juhul suurvormideks pidada.

Jän'o om tett Lilleliisi seo oppusõ perrä. Hää lihtsä tegemine. Ku kiäki taht midägi lihtsät ni väikut nokitsaq, sis taad julgu külh soovitaq. Pääleki om tullõm peris armsa. Lisäs om ka oppus häste ni lihtsähe kirjä pant. Lilli tei umast pääst manoq.

Jänku on tehtud Lilleliisi selle õpetuse järgi. Hea lihtne nokitsemine. Kui keegi tahab teha midagi väikest, lihtsat ja kiiresti valmivat, siis seda julgen küll soovitada. Boonusena on tulemus päris armas. Ja kõigele lisaks on õpetus hästi ja lihtsalt kirja pandud. Lille tegin oma peast juurde.

Et jän'o lätt kinkmises ja lats oll' tuu peräst veidükene õnnõdu, sis lubasi suurõ suuga, et tii tälle midägi parõmbat, tii pupi. Võeh, olõ jõudnuq peris mitu kõrda umma suurt suud vanduq, näide tsillukõisi jupikõisi tegemine om iks peris väsütäv ni näide kokkoumblõmine viil hullõmb ku väsütäv. A valmis sai ja latsõlõ väega miildü.

Et jänku läheb kinkimiseks ja et laps oli sellepärast veidi õnnetu, lubasin talle suure suuga, et teen talle midagi paremat, et teen nuku. Oh, mind ja minu suurt suud! Olen jõudnud end selle nuku suurusega võrreldes ebaproportsionaalselt palju kiruda, sest nende pisitillukeste juppide tegemine on ikka parajalt tüütu. Ja nende juppide kokkuõmblemine on veel rohkem kui tüütu. Aga valmis sain ja lapsele meeldis.

Tei pupõ seo oppusõ perrä. Pupõ om õnnõ 12,5 cm pikk.
Tegin nuku selle õpetuse järgi. Nuku pikkus on 12,5 cm.

Nii et nii häste ma mõistagi sis ummist plaanõst kinniq pitäq.
Nii et nii hästi ma siis oskangi oma plaanide järgi toimetada.

Langaperäq sukkõs

Mu hää sõbõr pallõl' umalõ kolmõlõ latsõlõ sukaq kutaq. Et timä kolmõst latsõst saa kõgõ vanõmb pia ütessä aastat vanas ni kõgõ noorõmb olõ-i viil kolmõ kuudki, sis mõtli, et taa oma hää võimalus langaperrit veidembäs kutaq (tuu tähendäs võimalus, minkäst saa-i kuiki ärq üldäq). Selle sukaq nii kiriväq saivaqki.

Mu hea sõber palus oma kolmele lapsele villased sokid kududa. Et ta kõige vanem laps saab varsti üheksa-aastaseks ja kõige noorem pole veel kolme kuudki, siis mõtlesin, et see on võimalus kududa ära vähemalt osagi lõngajääkidest (st võimalus, mida ei saa kasutamata jätta). Et jääkidest, said sokid üsna kirjud.

Kõgõ noorõmb sai hindäle ketse muudu sukakõsõq, miä sobissõgi inne säändsile latsilõ, kinkäl olõ-i vajja viil saapit jalga toppiq. Pilditegemise aos panni sukkõ sisse umaq kindaq, et sukaq olõssiq parõmbah vormih, aq noq kae pildi päält, et naaq olõssi ku miiq kass talvõl - punnitaseq mõnõ kotussõ päält.

Kõige noorem sai endale ketsilaadsed sokid, mis tegelikult sobivadki vaid sellistele lastele, kellele veel saapaid vaja pole. Pildistamise ajaks toppisin neisse oma kindad, et sokikesed paremini vormi hoiaksid, aga nüüd vaatan pildi pealt, et need on nagu meie kass talvel - punnitavad ebaloomulikult mõne koha pealt.

Sukaq ommaq külh tsillukõsõq, aq jummal sundku, koh oll' sääl otsi käkkiq! (As'a tekk hullõmbas taa, et pidi vaihõpääl ka langu jatkama, selle et üte langa perä sai peris otsa). Sukkõ oppus om saiaq Raverlyst - kaeq siist. Langas tiidmäldäq langu peräq ja koi näid 3,5 mm vardidõga.

Papud on küll väikesed, aga püha müristus, kus oli alles otsi peita! (Oma panuse otste rohkusele andis muidugi ka see, et vahepeal pidin lõngu jätkama, sest mõni jääk sai ju poole töö pealt otsa). Õpetuse võib leida Ravelryst - vt siit. Lõngad on teadmata lõngade jäägid, kudusin neid 3,5 mm varrastega.

Keskmädse latsõ lemmikvärv om roosa. Et roosat langa olõ-s mul küländ pall'o tuusjaos, et mõlõmbaq sukaq roosaq kutaq, sis tull' löüdäq muu variants. Otsusti tetäq kõlladse põh'a pääle roosaq täheq. Ja seereq kutaq hoobis kiriväst langast, koh om nii roosat ku kõllast. Mu umalõ latsõlõ miildüq naaq sukaq väega, tä tahtsõ hindäle ka säändsit saiaq. Kõllast langa om külh viil küländ hulga, aq tõisi olõ-i inämb kuiki pall'o jäänüq. Nii et tulõ veidi muid perri mano säädiq. Kua-s määndsegi oppusõ perrä, tei, nigu tull'; pruuksõ 2 mm vardit. Kiriväs ni roosas langas om Dropsi Fabel, kõllanõ om Regia sukalang.

Keskmise lapse lemmikvärviks on roosa. Et roosat lõnga polnud mul piisavalt palju, et ta üleni roosad sokid oleks võinud saada, siis tuli leida muu lahendus. Otsustasin kududa kollase põhja peale roosad tähnid; ja säär kududa hoopis kirjust lõngast, kus on nii roosat kui ka kollast. Mu oma lapsele meeldisid need sokid nii väga, et ta tahtis nüüd endale ka selliseid. Kollast lõnga on küll veel küllaltki viisakas kogus järel, kuid teisi pole enam kuigi palju. Nii et tuleb muid jääke ka juurde sättida. Õpetust ees ei olnud, kudusin, nagu tuli; kasutasin 2 mm vardaid. Kirjuks ja roosaks lõngaks on Dropsi Fabel, kollane on Regia sokilõng.

Kõgõ vanõmba latsõ sukkõga arvõsti veidükene võlssi. Olli kimmäs, et musta langa haarus, aq haaru-s. Jää-s muud üle, ku koi otsaq valgõ langaga. Hindäl saa-s süä tsalka, aq musta langa mano ostma ka lää-s. Koi 3,5 mm vardidõga, pruunis langas om Dropsi Karisma, aq tõisi langu tiiä-i. 

Vanima lapse sokkide puhul panin arvestusega täiesti puusse. Olin üsna kindel, et musta lõnga jätkub, aga tegelikult jäi päris palju puudu. Muud ei jäänud üle, kudusin otsad valgega. Ma ei ole selle lahendusega küll kuigi rahul, aga musta lõnga juurde ostma ka ei lähe. Kudusin 3,5 mm varrastega, pruuniks lõngaks on Dropsi Karisma, teisi lõngu ei tea.

Ilosit pühhi! Hummõn' omgi jo tuumapäiv, miä om ka jõuluao alostusõs.

Ilusat pühadeaega! Homme ongi ju juba toomapäev, mis on ühtlasi ka jõuluaja alguseks.

Jõulupeo viktoriini auhinnaks

Meil oll' instituudi joulupido ni pido ütes osas oll' viktoriin. Hää kolleeg, kiä oll' üts pido kõrraldajist, pallõl' mul viktoriini avvuhinnas midägi kutaq. Minevä aastaga oll' avvuhind olnuq midägi esi küdsätüt ni seokõrd taheti avvuhinnas käsitüüd. Kolleeg pallõl' tetäq midägi väikut, ütehkuuh jõudsemiq kinda-võtmõhoitjiteniq, midä olõ ka varrampa tennüq (kaeq siist). Tei näid sis kats tükkü. Koi maavilladsõst langast 1,5 mm vardidõga.

Meil oli instituudi jõulupidu ja selle üheks osaks oli viktoriin. Hea kolleeg, kes oli ka üks peo korraldajatest, palus mul auhinnaks midagi kududa. Möödunud aastal olid auhinnad olnud kokakunsti vallast ja sel aastal sooviti käsitööd. Kolleeg palus mul teha midagi väikest ning koos jõudsime kinnasvõtmehoidjateni, mida olen ka varem kudunud (vt siit). Tegin neid siis kaks tükki. Kudusin maavillasest lõngast 1,5 mm varrastega.

Viktoriin esi oll' väega lustilinõ, nigu ka muu pido. Muu siäh küsti, mille kirotadas eesti-võro sõnaraamatuh võro kiilt katõ värmiga. Ja ka tuud, midä om vanah eesti keeleh tähendänüq umahussõna endas vai määne eesti sõna om tulnuq alamsaksa keele sõnast pöldīk (nii ö ku i piässiq olõma pikäq) vai spelt, minkäst edimäne om tähendänüq 'roiskveetiik, -auk, roojatiik, -auk' ni tõnõ 'agan'. Nooh, kiä tiid?

Viktoriin ise oli väga meeleolukas, nagu ka muu pidu. Muu hulgas küsiti, miks kirjutatakse eesti-võro sõnaraamatus võro keelt kahe värviga. Ja veel näiteks, mida on vanas eesti keeles tähendanud omadussõna endas või milline eesti sõna on pärit alamsaksa keele sõnast pöldīk (nii ö ku i peaksid olõma pikad) vai spelt, millest esimene on tähendanud 'roiskveetiik, -auk, roojatiik, -auk' ja teine 'agan'. Nooh, kes teab?

Ku viktoriini rasõhusõ pääle märkiq, sis om mul hää miil, et otsusti lisas võtmõhoitjilõ kutaq ka paari sukkõ. Seerejao koi seo oppusõ kirä perrä, aq edesi lätsi jo nii, nigu iks sukkõ kua. Koi Dropsi Karisma langast 3,5 mm vardidõga. Valgõ lang om miski muu, minkä umast langaperrikorvist löüdse. Tah ka seerekiri lähkümbäst.

Kui viktoriini raskuse peale mõelda, siis on mul hea meel, et otsustasin lisaks võtmehoidjatele kududa ka paari sokke. Sääreosa kudusin selle õpetuse kirja järgi, aga edasi lasin juba nii, nagu ikka sokke koon. Kudusin Dropsi Karisma lõngast 3,5 mm varrastega. Valge lõnga võtsin oma jääkide korvist. siin ka säärekiri lähemalt.

Päält mino kuatuidõ sukkõ sai viktoriini pääavvuhinnas kolleegi heegeldet Minion. Ku oll' viktoriinipaarõ moodustaminõ, sis võtimiq tuu kolleegiga paari, selle et ollimiq samah saisuh. Võitiq esi arvadaq, kiä viktoriini võitsõq.

Lisaks minu kootud sokkidele sai viktoriini peaauhinnaks kolleegi heegeldatud Minion. Kui oli viktoriinipaaride kokkuseadmine, võtsime selle kolleegiga paari, sest olime samas seisus. Võite ise arvata, kes viktoriini võitsid. 

Ei teagi, kas kanda raatsin

Eeläq oll' meil Obinitsah taa oppusõ kolmas päiv. Plaanih oll' oppiq kindihe kuat motiivi kudamist ni kindalõ narmidõ umblõmist. Obinitsah oll' hää krõbõ süküsilm, nii hää oll' istuq elävä tulõga lämmäh muuseumitarõh ni kutaq.

Eile oli meil selle koolituse kolmas päev. Plaanis oli õppida kinnastesse kootud motiivi kudumist ja kinnastele narmaste õmblemist. Obinitsas oli mõnus krõbe sügisilm, nii hea oli istuda elava tulega soojas muuseumitoas ja kududa. 

Narmit naksimiq külge umblõmma kindile, midä mineva kõrra alostimiq. Esi ka ei usu, et kindäq eelädses valmis saivaq, selle et päält piä ekä rita oll' vajja prooviq ni kaiaq, ku ilosaq naaq iks ommaq. Ja tõsõ kindä silmussidõ ülesluumisõl sai selges, et mä mälehtä-i, kuimuudu pässä takast ülesluuminõ käü. Taa om taa, et märkmit ei tii ja mõtlõt, et külh miilde jääs, ku olõt paar kõrda pruuvnuq. Pusserdi hää hulk aigu ja miilde tull'!

Narmaid hakkasime külge õmblema kinnastele, mida eelmisel korral alustasime. Ise ka ei suuda uskuda, et kindad eilseks päris valmis sain, sest pärast pea iga rida oli ju vaja kinnast kätte proovida ja vaadata, kui ilus ikka on. Ja teise kinda silmuste ülesloomisel ilmnes väike takistus: ma nimelt ei mäletanud, kuidas pöidla tagant ülesloomine käib. See on see, kui märkmeid ei tee ja mõtled, et küll meelde jääb, kui juba paar korda oled läbi proovinud. Pusserdasin hoolega ja meelde tuli! 

Algusõh tundu taa narmidõ umblõminõ paras raketitiidüs, aq tegelikult olõ-s midägi keerolist vai rassõt. Ni ku nipp käeh, läts ka peris joudsahõ edesi. Ku eeläq õdagu kodo sai, sis kannahta-s inämb uutaq, umbli ütele kindäle õkvalt narmaq külge ärq. Ni tõsõlõ kindäle umbli hummogult õkvalt päält heränemist, üürõivagi viil säläh. 

Alguses tundus narmaste õmblemine paras raketiteadus, kuid tegelikult ei olnud selles midagi keerulist või rasket. Ja kui nipp oli käes, läks see tegelikult ka päris jõudsalt edasi. Kui õhtul koju sain, ei mallanud oodata, vaid õmblesin ühele kindale kohe narmad külge. Ja teisel õmblesin kohe hommikul, pidžaamagi seljas.

Inne narmidõ umblõmist arvssi, et inämb ilosambas naaq kindäq minnäq saa-i, aq tegelikult tull' vällä, et saivaq külh. Mu miiski arvas', et naaq ommaq käügikindäq ni egäpäävädses pidämises näid külh raatsi-i võttaq.

Enne narmaste õmblemist arvasin, et niikuinii need kindad enam ilusamaks minna ei saa, aga tegelikult tuli välja, et said küll. Ka mu mees arvas, et need on peokindad.

 

Kindaq ommaq kuatuq 8/2 villadsõst langast. Inämbäste pruuksõ 1,25 mm vardit, aq kiräjao koi 1,5 mm vardidõga. Sõrmõq saivaq veidükene lag'aq, aq inämb naka-i üles ka võtma. Opsõ näide kindidõga pall'o: 1,5 tahilist lõpõtamist, kolmõvärmilidsõ käänüpaila tegemist ni narmidõ umblõmist. Ja olõ ummi vahtsidõ kindidega nii rahul (veidükene lag'just sõrmist huulmaldaq).

Kindad on kootud 8/2 villasest lõngast. Enamasti kudusin 1,25 mm varrastega, aga kirjaosas kasutasin 1,5 mm vardaid. Sõrmed said natuke laiad, aga ei hakka harutama ka. Õppisin neide kinnastega palju: 1,5tahilist lõpetust, kolmevärvilise keerupaela tegemist ja narmaste õmblemist. Ja olen oma uute kinnastega väga rahul (veidi laiadest sõrmedest hoolimata).  

Näütäq narmidega alajako lähkümbäst kah.
Näitan narmastega alaosa lähemalt kah.

Aq motiivi kudaminõ oll' külh paras raketitiidüs. Tegelikult olõ-s taagi midägi rassõt, aq väega hoolõga tulõ jälgiq, et kõik õigõhõ saa. Pildi pääl mu provilapp.

Aga motiivi kudumine oli küll paras raketiteadus. Tegelikult ei olnud ka selles midagi ületamatult keerulist, aga väga hoolega tuleb jälgida, et kõik õigesti saaks. Pildil mu proovilapp.

Aitüma Jõeste Kristile, kiä võtsõ meid opadaq, ni Sarvõ Õiõlõ, kiä oppusõ kõrrald'!

Aitäh Kristi Jõestele, kes meid õpetas, ja Õie Sarvele, kes koolituse korraldas! 

Sälg lämmähe

Timähavva om olnuq tõtõstõ kuldnõ süküs, aq taa tähendä-i, et lämmit rõivit vajja es olnuq. Om iks. Koigi latsõlõ pehme ni lämmä vesti. Ja et vestist viil rohkõmb kassu olõssi, koi taalõ ka karmani.

Sel aastal on olnud tõeliselt kuldne sügis, aga see ei tähenda siiski, et sooje riideid vaja ei oleks. Ikka on. Kudusingi lapsele pehme ja sooja vesti. Et vestist veel rohkem kasu oleks, kudusin sellele ka tasku.

Minevä aastaga trehvsimiq latsõga üte netipoodi kinnipandmismüügile. Sääl näi langa, minkä kuustus oll' sääne, et saa-s taad kuiki ostmaldaq jättäq: 50% Peruu villa, 30% alpakat ja 20% siidi. Osti hindä jaos ja lats valõ hindäle kah. A tä suta-s kuiki ütte värmi vällä valliq ni võtt'ki lõpus kolmõ esisugumaist. Nii tull' ka vest joonilinõ. Vest om kuat üteh tüküh üleväst alla.

Möödunud aastal juhtusime lapsega ühe netipoe lõpumüügile. Seal nägin lõnga, mille koostis oli selline, et ei saanud seda kuidagi ostmata jätta: 50% Peruu villa, 30% aplakat ja 20% siidi. Ostsin endale ja laps valis endale ka. Ta ei suutnud kuidagi üht värvi valida ja võttiski lõpuks kolme erinevat. Nii tuli ka vest triibuline. Vest on kootud ülevalt alla ühes tükis.

Vest om küländ lämmi, et lehti seeh möllämises olõki-s täämbä jopit vajja (lõpus sai tälle iks jopi ka pääle).

Vest on piisavalt soe, et ka vaid selle väel lehtede sees möllata (lõpuks soostus ta siiski ka jope peale panema).

Langas om sis Elisabeth Lavoldi Silky Flamme. Koi 6 mm vardidõga. Et lang om kõrd paksõmb, kõrd jälq peenemb, jätt ka vest kotussidõ säändse tundõ, nigu olõssiq kehväste kuatuq. Alostusõh taa mullõ väega miildü-s (kinkäle iks miildüs, et jääs tunnõ, et mõista-i küländ häste kutaq?), aq tegelikult om peris mõnus.

Lõngaks on siis Elisabeth Lavoldi Silky Flamme. Kudusin 6 mm varrastega. Et lõng on kord paksem, kord jälle peenem, jätab koepind kohati mulje, nagu oleks tegu lihtsalt ebaühtlase koega. Alguses see mulle eriti ei meeldi (kellele ikka meeldib, kui kudumist jääb mulje, nagu ei oskaks tegija piisavalt hästi kududa?), aga tegelikult on päris lahe.

Kats jää-i kolmandaldaq

Minevä ja üleminevä aastaga kõrraldõdi Mustrimaailma foorumih häätegemises sukkõ kudamist. Mõlõmbal kõrral om võet mõni ilma vanõmbidõ hoolõldaq jäänüide latsi kodo ni säält ommaq kõik latsõq hindäle paari vai kats sukkõ saanuq. Ma hinda taad ettevõtmist väega. Mi materiaalne pannus om külh küländ väikene, aq vast taa siski näütas näile latsilõ, et kiäki huul näist ka sis, ku nä ummist vanõmbist ilma ommaq jäänüq. Nii et ku timahavva jälq kuulutõdi vällä sukkõ kudaminõ, olõ-s mul määnestki katsildõ mõtlõmist.

Möödunud ja ülemöödunud aastal kooti Mustrimaailma foorumis heategevuseks sokke. Mõlemal korral on võetud üks lastekodu ja sealt on siis kõik lapsed kas paari või kaks sokke saanud. Ma hindan seda ettevõtmist väga kõrgelt. Meie materiaalne panus on küll tõenäoliselt küllaltki väike, kuid loodetavasti näitab see ettevõtmine lastele, et kuigi nad on vanemlikust hoolest ilma jäänud, hoolitakse neist siiski. Nii et kui ka sel aastal kuulutati välja heategevussokkide kudumine, ei mõelnud kaht korda.

Ku mineväl aastaga koi pitsega sukaq ja üleminevä aastaga kirjuga ni põimmistõga sukaq, sis timahavva tei kats paari vöödiliidsi sukkõ. Mullõ hindäle toovaq naaq sukaq minkägiperäst Pikasuka Pipi miilde. Vähämbile sukkilõ tei sakilidsõq seereq.

Kui möödunud aastal kudusin pitsilised sokid ja ülemöödunud aastal kirjatud ja palmikutega sokid, siis sel aastal kudusin kaks paari triibulisi. Mulle endale toovad need sokid millegipärast Pipi Pikksuka meelde. Väiksematele sokkidele tegin sakilised sääred.

Ku mu lats vähämbit sukkõ näkk', tahtsõ tä hindäle ka säändsit. Et tälle niikuinii vahtsõt paari villasukkõ vajja oll', koigi. Õnnõ et sinist värmi langa oll' jo nii veidü, et põhivärmis sai hoobis kirriv.

Kui mu laps väiksemaid sokke nägi, tahtis ta endale ka selliseid. Et talle oli niikuinii vaja uut paari villaseid sokke, siis kudusingi. Ainult et sinist lõnga oli jäänud nii väheks, et põhivärviks võtsin hoopis kirju.

Langas om naist sukkõst üle jäänüq Alize sukalang, koi taad 2,5 mm vardidõga.

Lõngaks on  neist sokkidest üle jäänud Alize sokilõng, mida kudusin 2,5 mm varrastega.

Salla Fylleryd

Mõnda aigu tagasi sai kutsõ doktoritüü kaitsmisõlõ. Säändsehe kotussõhõ iks ilma kingilda lää-i, esieränis ku olõt eräle kutsut. Et aigu oll', otsusti midägi kutaq. Valõ vällä umbõ ilosa sali, midä viil kudanuq es olõq - Fyllerydi. Ku kingi saaja ja mustrõ olliq olõmah, lätsi langa otsma. Tükk aigu mõista-s midägi valliq, aq sis jäi pilk pääle Rowani Fine Lace'i langale (nummõr 925). Taah langah ja värvih olliq kuiki kuuh sama as'aq, miä tulõvadsõh kaitsjahki - lang paistu rahulik ni tasakaaluh, aq mitte iseloomuldaq vai ikäv, veidükene nigu luksuslik, aq mitte ülemäärä pall'o ja muiduki mullõ ekamuudu meeleperi. 

Mõnda aega tagasi sain kutse doktoritöö kaitsmisele. Sellisele sündmusele, eriti kui oled ekstra kutsutud, ikka ilma kingita ei minda. Et aega oli, otsustasin midagi kududa. Valisin välja imeilusa salli, mida veel kudunud ei olnud - Fyllerydi. Kui kingi saaja ja muster olid olemas, läksin lõngaotsinguile. Tükk aega ei osanud midagi valida, kuid siis jäi mu pilk pidama Rowani Fine Lace'i lõnga peale (number 925). Selles lõngas ja värvis paistsid olevat koos samad jooned, mis tulevases kaitsjaski - rahulik ja tasakaalukas, kuid mitte iseloomutu või igav, veidike luksuslikki, aqa mitte üleliia palju ja muidugi mulle meelepärane.

Kuiki minegipääväl valõ Talnah vihma ku pangist, nii et olli esi otsani likõ (nii ullisti, et eski laivah, ku pistü tulli, jäi minost tooli pääle perrä likõ plekk) ni kah'os oll' küländ likõ ka mu kotih ollõv kraam, jäi salikõnõ ummõhtõgi kuivas.

Kuigi Tallinnas sadas minekupäeval eriti tugevat paduvihma, nii et olin ise täiesti läbimärg (isegi laevas, kui püsti tõusin, jäi minust toolile järele märg plekk) ning kahjuks olid küllaltki märjad ka mu kotis olevad asjad, jäi rätt imekombel siiski kuivaks.

Mullõ hindäle säändsest küländ peenükesest langast kuatuq saliq miildüseq, selle et näid saa kandaq nii ümbre olgõ, aq ka kaalah, kas sis jaki/pal'tu all vai pääl, mõlõmbat piteh om hää. Vast lämmistäs taa salikõnõ noq Salla olgõ ni kaala ja lask täl tetäq järgmiisi põnõvit uurmiisi.

Mulle endale meeldivad väga sellisest küllaltki peenest lõngast kootud rätid, sest neid saab kanda nii ümber õlgade kui ka kaelas, kas siis jaki/mantli all või peal, mõlemat moodi on hea. Ehk soojendab see rätt nüüd Salla õlgasid ja kaela ning laseb tal keskenduda järgmistele põnevatele uurimistele.

Ah jaa, olkõ sis ka üldtüq, et sali om kuat 3 mm vardidõga.
Ah ja, olgu siis ka öeldud, et rätt on kootud 3 mm varrastega.

Sukkõ sisse kuat suvi

Om paar asja, midä ma olõ tükk aigu tahtnuq pruuviq. Tõnõ näist om pruuviq, kuimuudu maistussõq söögiq, midä reklaamitas ku tervüsele häste hääq - no gluteeni- ja tiiä-i-viil-minkävabaq. Kah'os tull' vällä, et taa keeks oll' ka maiguvaba. Külh om hää, et meil om terve pere sääne, et saamiq iks maiguga süüki süvväq. A tõnõ, midä olõ pikkä aigu tahtnuq pruuviq, om kutaq näid sukkõ. Naaq tulliq õnnõs parõmbide vällä ku küdsämine. 

On paar asja, mida olen pikka aiga tahtnud proovida. Üks neist on proovida, kuidas maitsevad küpsetised, mida hästi tervislikena reklaamitakse - noh need, mis on gluteeni- ja ei-tea-mille-veel-vabad. Paraku tuli välja, et see keeks oli ka maitsevaba. Küll on hea, et meil on terve pere selline, kes saab ikka maitsega sööki süüa. Aga teine asi, mida olen pikka aega tahtnud proovida, on kududa neid sokke. Need tulid õnneks palju paremini välja kui keeks.

Edimält paistu, et näide sukkõ kudaminõ om hullõmb ku füüsiga vai keemia, aq tegelikult olõ-s sääl midägi rassõt. Õnnõ tõsõ suka man väsüt' veidükene ärq.

Alguses paistis, et nende sokkide kudumine on hästi keeruline, hullem kui füüsika või keemia, aga tegelikult ei olnud seal midagi rasket. Ainult et teise soki juures läks veidi tüütuks.

 

Sukaq lätsiq sünnüpääväkingis ütele mullõ väega kallile inemisele ja mu meelest saiq naaq õkvalt timä muudu. Ja paistu, et tälle ka miildüq naaq (muiduki om ka variants, et tä oll' õnnõ hää viiega).

Sokid läksid kingiks ühele mulle väga armsale inimesele ja minu meelest said need just tema moodi. Paistis, et talle ka meeldisid need (muidugi on ka võimalus, et ta oli lihtsalt viisakas).

  

Tsikk-tsakk lätt edesi ka talla all, olõ-i määnestki petüskaupa.
Sik-sak läheb edasi ka talla all, ei mingit allahindlust.

Langas om Alize sukalang ni koi 2,5 mm vardidõga.

Lõngaks on Alize ja kudusin sokid 2,5 mm varrastega.