Ei teagi, kas kanda raatsin

Eeläq oll' meil Obinitsah taa oppusõ kolmas päiv. Plaanih oll' oppiq kindihe kuat motiivi kudamist ni kindalõ narmidõ umblõmist. Obinitsah oll' hää krõbõ süküsilm, nii hää oll' istuq elävä tulõga lämmäh muuseumitarõh ni kutaq.

Eile oli meil selle koolituse kolmas päev. Plaanis oli õppida kinnastesse kootud motiivi kudumist ja kinnastele narmaste õmblemist. Obinitsas oli mõnus krõbe sügisilm, nii hea oli istuda elava tulega soojas muuseumitoas ja kududa. 

Narmit naksimiq külge umblõmma kindile, midä mineva kõrra alostimiq. Esi ka ei usu, et kindäq eelädses valmis saivaq, selle et päält piä ekä rita oll' vajja prooviq ni kaiaq, ku ilosaq naaq iks ommaq. Ja tõsõ kindä silmussidõ ülesluumisõl sai selges, et mä mälehtä-i, kuimuudu pässä takast ülesluuminõ käü. Taa om taa, et märkmit ei tii ja mõtlõt, et külh miilde jääs, ku olõt paar kõrda pruuvnuq. Pusserdi hää hulk aigu ja miilde tull'!

Narmaid hakkasime külge õmblema kinnastele, mida eelmisel korral alustasime. Ise ka ei suuda uskuda, et kindad eilseks päris valmis sain, sest pärast pea iga rida oli ju vaja kinnast kätte proovida ja vaadata, kui ilus ikka on. Ja teise kinda silmuste ülesloomisel ilmnes väike takistus: ma nimelt ei mäletanud, kuidas pöidla tagant ülesloomine käib. See on see, kui märkmeid ei tee ja mõtled, et küll meelde jääb, kui juba paar korda oled läbi proovinud. Pusserdasin hoolega ja meelde tuli! 

Algusõh tundu taa narmidõ umblõminõ paras raketitiidüs, aq tegelikult olõ-s midägi keerolist vai rassõt. Ni ku nipp käeh, läts ka peris joudsahõ edesi. Ku eeläq õdagu kodo sai, sis kannahta-s inämb uutaq, umbli ütele kindäle õkvalt narmaq külge ärq. Ni tõsõlõ kindäle umbli hummogult õkvalt päält heränemist, üürõivagi viil säläh. 

Alguses tundus narmaste õmblemine paras raketiteadus, kuid tegelikult ei olnud selles midagi keerulist või rasket. Ja kui nipp oli käes, läks see tegelikult ka päris jõudsalt edasi. Kui õhtul koju sain, ei mallanud oodata, vaid õmblesin ühele kindale kohe narmad külge. Ja teisel õmblesin kohe hommikul, pidžaamagi seljas.

Inne narmidõ umblõmist arvssi, et inämb ilosambas naaq kindäq minnäq saa-i, aq tegelikult tull' vällä, et saivaq külh. Mu miiski arvas', et naaq ommaq käügikindäq ni egäpäävädses pidämises näid külh raatsi-i võttaq.

Enne narmaste õmblemist arvasin, et niikuinii need kindad enam ilusamaks minna ei saa, aga tegelikult tuli välja, et said küll. Ka mu mees arvas, et need on peokindad.

 

Kindaq ommaq kuatuq 8/2 villadsõst langast. Inämbäste pruuksõ 1,25 mm vardit, aq kiräjao koi 1,5 mm vardidõga. Sõrmõq saivaq veidükene lag'aq, aq inämb naka-i üles ka võtma. Opsõ näide kindidõga pall'o: 1,5 tahilist lõpõtamist, kolmõvärmilidsõ käänüpaila tegemist ni narmidõ umblõmist. Ja olõ ummi vahtsidõ kindidega nii rahul (veidükene lag'just sõrmist huulmaldaq).

Kindad on kootud 8/2 villasest lõngast. Enamasti kudusin 1,25 mm varrastega, aga kirjaosas kasutasin 1,5 mm vardaid. Sõrmed said natuke laiad, aga ei hakka harutama ka. Õppisin neide kinnastega palju: 1,5tahilist lõpetust, kolmevärvilise keerupaela tegemist ja narmaste õmblemist. Ja olen oma uute kinnastega väga rahul (veidi laiadest sõrmedest hoolimata).  

Näütäq narmidega alajako lähkümbäst kah.
Näitan narmastega alaosa lähemalt kah.

Aq motiivi kudaminõ oll' külh paras raketitiidüs. Tegelikult olõ-s taagi midägi rassõt, aq väega hoolõga tulõ jälgiq, et kõik õigõhõ saa. Pildi pääl mu provilapp.

Aga motiivi kudumine oli küll paras raketiteadus. Tegelikult ei olnud ka selles midagi ületamatult keerulist, aga väga hoolega tuleb jälgida, et kõik õigesti saaks. Pildil mu proovilapp.

Aitüma Jõeste Kristile, kiä võtsõ meid opadaq, ni Sarvõ Õiõlõ, kiä oppusõ kõrrald'!

Aitäh Kristi Jõestele, kes meid õpetas, ja Õie Sarvele, kes koolituse korraldas!