Oppiq olõ-i ilmangi ilda

Käve minevä nädälivaihtusõ Setomaal opmah traditsioonilidsõ seto kinda kudamist. Oppajas oll' Jõeste Kristi. Jah, om inemiisi, kiä tahtvaq villadsit kindit kutaq, ku väläh om 30 kraati lämmind.
Jõudsõmiq katõ oppuspäävä joosul kutaq külh õnnõ kats proovilapikõist, a näide katõ lapiga sai peris pall'o opitus. Kõgõpäält opsõ pässä takast tüü luumist ja katõvärmilist käändmist ja koi edimäst kõrda ka kõrdmaokirja...

Möödunud nädalavahetusel käisin Setomaal traditsioonilise seto kinda koolitusel. Õpetajaks oli Kristi Jõeste. Jah, on inimesi, kes tahavad villaseid kindaid kududa, kui väljas on 30 kraadi sooja. 
Jõudsime kahe päeva jooksul kududa küll vaid kaks proovilappi, aga nende kahe lapi jooksul jõudsin nii mõndagi õppida. Kõigepealt õppisin pöidla tagant loomist ja kahevärvilise keerukorra tegemist ja esimest korda kudusin ka kõrdmaokirja...

 ... üte tahiga kinda kokkovõtmist ni seto kindidele umast tümpä lõpõtamist.
...ühetahilist kokkuvõtmist ja seto kinnastele omast tömpi lõpetamist.

Tõsõ proovilapi man teimiq katõvärmilist tümpä lõpõtamist (taast es olõ inne koolituspäivä kuulnuki, kõnõlõmalda tuust, et olõssi võinuq arvadaq, et maq kunagi midägi säänest ESI tegemä opi)...

Teise proovilapi juures tegime kahevärvilise tömbi lõpetuse (ma polnud enne koolitust kuulnudki, et selline asi olemas on, ja veel vähem oskasin ette kujutada, et ma kunagi midagi nii lahedat ISE kuduma õpin)

  

... katõ ni poolõ tahiga kokkovõtmist ni vikliga soonikut. Proovilapiq ommaq kuatuq 1,25 mm vardidõga 8/2 jämmüsega villadsõst langast.

... 2,5tahist kokkuvõtmist ja vikliga soonikut. Proovilapid on kootud 1,25 mm varrastega 8/2 jämedusega villasest lõngast.

Ja tõsõ päävä lõpuh naksimiq kudama traditsioonilist seto pulmakinnast. Noq lää-i tüü kuiki hõlpsahõ edesi, selle et pia egä varda takast om vajja imehtelläq, ku ill'os taa iks om.

Ja teise päeva lõpus hakkasime traditsioonilist seto pulmakinnast kuduma. Kudumine aga ei lähe kuigi kiiresti edasi, sest pärast iga varda kudumist on vaja ju imetleda, kui ilus see ikkagi on.

Ku kinkälgi om võimalus Jõeste Kristi koolitusõst ossa saiaq, sis kimmähe soovitaq. Nii hää om kaiaq, ku inemine tege tuud, midä tä tõtõstõ häste mõist ja miä tälle miildüs. Ja oppiq saa kah pall'o. Muiduki tennä ka Sarvõ Õiõt, kiä koolitusõ kõrrald'.

Kui kellelgi on võimalus Kristi Jõeste koolitusest osa saada, siis kindlasti soovitan seda teha. Nii hea on vaadata, kui inimene teeb seda, mida ta tõesti hästi oskab ja mis talle meeldib. Ja õppida on seal koolitusel ka palju. Ja loomulikult tänan Õie Sarve, kes koolituse korraldas.

...ja ta koob siiski.. ehk Tiina lilleaed

Olõ iks veidükene kudanu kah, mis tuust, et tah olõ-i pikkä aigu midägi näüdänüq. Timahavva läts tõtõstõ suvinõ puhkus kõik kohegi muialõ ni kutaq sai väegä veidüq. A midägi om iks valmis saanuq ja noq, ilosidõ ilmuga sai ka pildi pääle püütüs.

Olen ikka veidi kudunud ka, kuigi siin pole juba üle kuu aja midagi näidanud. Sel aastal läks tõesti suvine puhkus kuhugi täiesti mujale, kududa sain väga vähe. Aga midagi on ikka valmis ka saanud ja nüüd ilusate ilmadega sai ka pildile püütud.

Mustrimaailma foorumih tetti jälq salahuisi kudaminõ. Teedä oll', et taast tulõ sali, aq midägi muud teedäq es olõ. Ja tull'gina sääne illos salikõnõ. Mustrõ om kokko pandnuq Tiina ni taa löüd timä blogist.

Mustrimaailma foorumis korraldati jälle salakudumine.Teada oli, et kootakse rätti, kuid millist täpselt, seda ei teatud. Ja lõpuks tuli siis välja selline ilus sallikene. Mustri on loonud Tiina ning selle võib leida tema blogist.

Langas om Malabrigo Lace. Taa om umbõ lämmi ja pehmeq ni taad om hää kutaq, aq saa-i ütlemäldäq jättäq, et nii kallist langast uutnuq, et es olnuq üteh 50grammilidsõh vihih kattõ sõlmõ ni et värm olnuq vähä ütelidsemb. Saa arvo külh, et taa piätki olõma veidükene tähtligäne, aq vast võinuq ka tõistmuudu, mitte nii, et kõrraga hüppäs lang pikäs aos tooni jao tummõmbas, nigu olõssi eri partiist langaga kudanu, kuiki tegelikult tulõ lang samast vihist. Sääne oll' siis täämbäne hala- ni kriitiganukk.

Lõngaks on Malabrigo Lace. See on hästi soe ja pehme ning seda on väga hea kududa, kuid ei saa ütlemata jätta, et sellest hinnaklassist lõnga puhul oleks oodanud, et ühes 50grammises vihis ei oleks kaht sõlmekohta ning et värv oleks veidi ühtlasem. Saan aru küll, et see peabki olema veidi tähniline, aga vast siiski võiks teisiti ka, mitte nii, et korraga muutub lõng pikaks ajaks tooni võrra tumedamaks, nagu oleks mingi osa kudunud teisest partiist lõngaga, kuigi tegelikult tuleb lõng samast vihist. Selline oli siis tänane hala- ja kriitikanurk.

Sali tull' sääne vähämb - ülämäne viir om 134 cm ni keskest üleväst alla 63 cm. Talvõl om kimmähe hää palitu ala kaala panda, taa om jo väega lämmi ni pehmeq. Koi 3 mm vardidõga. Langa läts õnnõ 66 grammi, kuiki salil ommaq ka nupiq seeh.

Rätt tuli selline väiksemat sorti - ülaäär on ainult 134 cm ning keskelt on kõrgus 63 cm. Talvel on seda kindlasti hea mantli alla kaela panna, on see ju väga mõnusalt pehme ja soe. Kudusin 3 mm varrastega. Lõnga läks vaid 66 grammi, kuigi rätil on ka nupud sees.

Pildiq tekk' Aare. Aitüma! Tõnõ, kinkäle aitüma taha üldäq, om Meeli, kinkä riiulitühendüsmüügist ma taa perädü ilosa mahhelilla värmiga langa hindäle sai.

Pildid tegi Aare. Aitäh! Teine, kellele aitäh ütlen, on Meeli, kelle riiulitühjendusmüügist ma selle imelise mahelilla värviga lõnga endale sain.

Väljakutse

Kiire ja ringisahmimist täis juulikuine puhkusekuu on möödas ja olen jälle stabiilsemalt arvuti läheduses. Kõigepealt lahendan vanad võlad. Ülle esitas mulle juba pea kuu aega tagasi väljakutse, aga siiani polegi olnud mahti rahulikult arvuti taha istuda ja kirjutada, aga parem hilja kui mitte kunagi. 

1. Parim lapsepõlvemälestus?
Räägi, mis spontaanselt tuleb meelde.

2. Kas sinu lapsepõlvekodus või suguvõsas tehti käsitöid?

3. Kas sinu praeguses kodus on vanemate/vanavanemate valmistatud esemeid? Lisa mõni foto.

Ja minu vastused:

1. Ma olin lapsena täiesti vanaisalaps. Päris väiksena elasime me koos, aga muidu käis asi nii, et niikui suvi saabus, hakkasin ma nuiama, et mind Võrumaale vanaisa juurde trasporditaks. Nii et on täiesti loomulik, et kui parimale lapsepõlvemälestusele mõtlema hakkasin, tuli kohe meelde midagi seoses vanaisaga. Kas see nüüd just parim on, aga igati meeldiv siiski. Mu vanaisal oli säravoranž Moskvitš. Aeg-ajalt mõnel ilusal suvepäeval pakkis vanaisa mind autosse ja nii me selle uhket värvi masinaga mööda Võrumaa käänulisi kruusateid lasime. Sinna juurde käisid lood vanaisa juhtumitest kohalikel teedel (ta oli nimelt olnud höövlijuht ja nii oli tal pea iga teega isiklik suhe). Enamasti sõitsime me küll asja pärast - kas marjule või tädi Ella juurde, aga mõnikord käisime ka niisama Haanjas või Rõuges.

2. Mu suguvõsas on väga palju käsitööd tehtud. Mu Võrumaa vanaema olevat teinud kohe väga-väga palju, tema kohta kuulen lausa muinasjutulisi jutte sellest, mida kõike ta on teinud. Kõigepealt loomulikult kudunud. Vanaisa ikka rääkis, kuidas vanaema oli mõnikord bussi pealt tulnud, ei olnud lubanud endaga rääkida, vaid oli kohe läinud paberi juurde, et kirja panna ilus muster, mida ta bussis kellegi kampsuni peal oli näinud. Kord oli see ilus muster olnud tuttava inimese seljas ja vanaema oli küsinud mustrit, kuid inimene ei olnud andnud. Aga mõne nädala pärast oli mu vanaemal sama mustriga kampsun seljas olnud. Teine jutt, mis vanaema ja kudumisega kohe meelde tuleb, on see, kuidas vanaema olevat lapsena karjas käinud ja vanavanaema oli talle kaasa andnud vardad ja lõnga, et mis seal karjas ikka niisama passida, et koo samal ajal parem sokke, aga koo tugevasti, siis ei tule auk nii kergesti sisse. Ja vanaema oli siis kudunud tugevasti, nagu kästi, aga paraku nii tugevasti, et vardaid ei saanud muidu edasi kui kiviga koputades :) Ja siis oli vanaema veel õmmelnud. Ema on ikka rääkinud, kuidas ta oli nagu väike nukuke, kui vanaema talle enda õmmeldud riided selga pani. Ja loomulikult oli ta heegeldanud ja tikkinud. Ka voodipesu oli olnud kas vanaema enda heegeldatud vahepitsiga või siis tikandiga. Ja vaipu oli ka kudunud. Aga selle asja kurvast poolest räägin järgmise punkti all.

Ka mu teine vanaema - müüvanaema, nagu ma teda kutsusin (no tal olid lehmad) - kudus palju. Tema oli meie põhiline kindatootja. Ja et meil õega käed talvel külmetama ei hakkaks, kudus ta meile kahekordsed kindad. Oi, kuidas ma neid armastasin. 

Ka mu ema teeb ilusat käsitööd. Ta õmbleb väga hästi, mäletan, et lapsena õmbles ta meile isegi joped selga. Ja tema õmmeldud tekikotid ei olnud kunagi nii kõverate õmblustega kui hiljem poest ostetud. Loomulikult oskab ta kududa ka, aga meil on kujunenud tööjaotus - tema õmbleb ja mina koon. Aeg-ajalt mu ema heegeldab ja tikib. 

3. Ja nüüd see kurb asi, mida ma vanaema käsitööst rääkides mainisin - mitte midagi pole säilinud. Mu vanaema oli väga pikalt raskelt haige ja käsitööd enam ei teinud, aga kõik tema tehtud asjad olid pidevalt kasutusel ja kulusid lihtsalt läbi, katkised kampsunid-sokid on aga lõngaks tagasi saanud. Lapsepõlvest mäletan veel tema kootud vaipu ja tema heegeldatud pitsidega padjapüüre, aga neidki pole enam. Tean, et mu õde kannab veel üht tema kootud pluusi. Aga see-eest saan näidata oma ema tikitud piltidega ja loomulikult ka ema õmmeldud padjapüüre, mis meil pidevalt kasutusel on ja mis on minu suured lemmikud.

 

  

Esitan omakorda väljakutse Monikale ja Meelile.

Kiisukäpakaeluse lastevariant

Tahtsõ proovi, kas ka mõista pärlit tüü sisse kutaq. Tull' vällä, et mõista külh. Opmisõs valõ Tsiidsokäpä kaalussõ, aq et tahtsõ taa tetäq kotoh olõvast langast, sis tei latsivariandsi umalõ 6-aastagadsõlõ tütrele. Oll'gi jo aig, lats oll' nii rõõmsa, et täl om noq kah preilikaalus, mitte inämb väikulatsi uma.

Tahtsin proovida, kas ma ka oskan pärleid töö sisse kududa. Tuli välja, et oskan küll. Õppimiseks valisin Kiisukäpa kaeluse, aga et tahtsin selle teha kodus olevast lõngast, siis tegin lastevariandi oma 6aastasele tütrele. Oligi juba aeg, laps oli nii rõõmus, et tal on nüüd ka preilikaelus, mitte enam väikelaste oma.

Koi Wool&Woollenist ostõtust langast Elegance, mille võti katõkõrdsõlt. Vardaq olliq 4 mm ja alostusõ ni lõpõtusõ tei 6 mm vardidõga. Kaalussõ oppusõ löüd siist. Oppust muutsõ päält suurusõ muutmisõ ka nii, et katõ mustrõ vaihõlidsi ripsiritu sisse es kua õhksilmussit.

Kudusin Wool&Woollenist ostetud lõngast Elegance, mille võtsin kahekordselt. Vardad olid 4 mm, kuid alustasin ja lõpetasin 6 mm varrastega. Kaeluse õpetuse leiab siit. Lisaks suurusele muutsin mustrit veel niipalju, et kahe mustri vaheliste ripsiridade sisse ei kudunud õhksilmuste rida.

Loomad elutoas ehk kindad keset suve!

Kavvõh inämb tuu suvinõ käänüpäivgi om, aq maq tegele iks viil talvidsidõ asjuga. Ütel mu hääl tutval om täämbä häste tähtsä päiv ni ma koi tälle kingis kindaq. No eski ku parla naid vajja lää-i, sis egas taa talv ka jälq tulõmada jää-i. Ja sis om jo hää käe otsa tsusadaq midägi, miä ommaq õkvalt sino jaos kuatuq.

Kuigi suvine pööripäev pole enam kaugel, tegelen ma ikka veel talviste asjadega. Ühel mu heal tuttaval on täna hästi tähtis päev ja ma kudusin talle kingiks kindad. No isegi kui neid praegu vaja ei lähe, siis ega talvgi jälle tulemata jää. Ja siis on hea pista käe otsa midagi, mis on just sinule mõeldes kootud.

Kindaq ommaq kuatuq niimuudu, et sõrmilt saa klapi päält ärq võtta, eski pässä jaos om tett klapikõnõ.Om iks ju vajja liina pääl telefonist midägi kaiaq vai kas vai saapanüüre kinniq köütäq.

Kindad on kootud niimoodi, et sõrmedelt saab klapi pealt ära võtta, isegi pöialde jaoks on tehtud klapikene. Ikka on ju vaja ka talvel midagi telefonist vaadata või kas või saapapaelu kinni siduda.

Kindidõ oppus om peri Eveli Kauri raamatust "Käsitööpäevik. Mustreid ja meeleolusid". Kuatuq ommaq kindaq katõkõrdsõhe võtõtust maavilladsõst langast 3,5 mm vardidõga. Soonikujao koi 3 mm vardidõga. 

Kinnaste õpetus on pärit Eveli Kauri raamatust "Käsitööpäevik. Mustreid ja meeleolusid". Kootud on kindad kahekordselt võetud maavillasest lõngast 3,5 mm varrastega. Sooniku kudusin 3 mm varrastega.

Palmikupesa

Tahtsõ hindäle küländ lühküt ja küländ ümbre hoitjat põimmistõga kampsi. Ja no kost saiaq õkvalt säänest, nigu tahat. Ega koskilt muialt saagi, ku tulõ esi kutaq. Koi ja saigi õkvalt sääne, ku tahtsõ. Nii et mino käskmisel, mino tahtmisõl ja ka mino tegemisõl...

Tahtsin endale küllaltki lühikest ja ümber hoidvat palmikutega kampsunit. Aga kust saada täpselt sellist, nagu tahad? Ega kuskilt mujalt saagi, kui tuleb ise kududa. Kudusin ja saigi täpselt selline, nagu tahtsin. Nii et minu käsul, minu soovil ja erinevalt muinasjutust ka minu tegemisel...

Ku langa valõ, sis pelgsi, et nii tummõ langa päält paistu-iq põimmisõq häste vällä, aq õnnõs ommaq ilosahõ nätäq!

Kui lõnga valisin, kartsin, et nii tumeda lõnga pealt ei jää palmikud näha, kuid minu suureks rõõmuks jäid küll.

Uhkõq põimmisõq ommaq sälä pääl ka! Taa miildüs mullõ hindäle väega-väega, selle et kampsiq, koh põimmisõq ommaq õnnõ iih ni sälä pääl olõ-i midägi, ommaq mu meelest sääne poolõldõ petukraam.

Rikkalikud palmikud on nii kampsuni ees kui ka taga. See meeldib mulle väga-väga, sest kampsunid, kus ees on uhke palmik ja selja peal pole midagi, on mu meelest pooleldi petukaup.

Käüse pääl ommaq samaq põimmisõq, miäq ommaq ka iih- ni tagatükü külgi pääl.

Varrukal on samad palmikud, mis on ka esi- ja tagatüki külgede peal.

Kaaldanõ om veidükene andsak - korgõ, aq küländ lag'a. Edimält mõtli, et tii taa ümbre, aq sis naksi kaema, et seo kampsi külge sobis sääne väega häste ja tegelikult om taa ka väega praktilinõ - om korgõ, nii et jopi all hää lämmi, aq samal aol nakka-i ilmangi puuma. Ja väega miildüs mullõ taa, et ka kaalasõ pääl lätt põimminõ edesi (nii ede- ku tagatükü pääl).

Kaelus on sellel kampsunil natuke kummaline - kõrge, kuid küllaltki lai. Alguses mõtlesin, et teen ümber, et sellist küll ei jäta, aga siis vaatasin, et selle kampsuni külge sobib tegelikult väga hästi, ja kõigele lisaks on veel praktiline ka - on kõrge, nii et jope all on hea soe, kuid samas ei hakka iialgi pooma. Ja väga meeldib mulle see, et kaeluse peal läheb palmik edasi (ja seda nii ees- kui ka tagapool).

Kamps om kuat Dropsi langast Nepal 5 ni 5,5 mm vardidõga seo mustrõ perrä. Niipall'o iks oppust muutsõ, et kua-s ede- ni tagatükkü eräle, a koi näid tsõõrih; sammamuudu käüsseq kah.

Kampsun on kootud Dropsi lõngast Nepal 5 ja 5,5 millimeetriste varrastega selle mustri järgi. Niipalju muutsin õpetust, et ei kudunud esi- ja tagatükki eraldi, vaid kudusin kehaosa ringselt, samamoodi ka varrukad.

Tõistsugumadsõq sukaq

Mustrimaailma foorumih kõrraldõdi ütehkudaminõ jalalaba päält alustõduilõ sukkõlõ. Võti ka ossa, kuiki olõ varrampagi niimuudu sukkõ kudanuq. Mullõ taa variant miildüs, selle et niimuudu lää-i sukkõ kudaminõ igäväs. Vällä tulliq ilosaq keväjädseq lillisukaq.

Mustrimaailma foorumis korraldati jalalaba pealt alustatud sokkide kooskudumine. Võtsin ka osa, kuigi olen ka varem sel moel sokke kudunud. Mulle meeldib see sokikudumismoodus, sest niimoodi ei jõua igavaks minna. Välja tulid ilusad kevadised lillesokid.

Näide sukkõ kudaminõ lätt umbõ kipõstõ, saaki-i arvo, ku jo sukk ni tõnõgi valmis.

Nende sokkide kudumine läheb hästi hõlpsasti, ei saa arugi, kui sokk ja veel teinegi juba valmis on.

Koi sukaq Regia sukalangast 2 mm vardidõga. Sukkõ oppusõ löüd Ravelryst.
Kudusin sokid Regia sokilõngast 2 mm varrastega. Sokkide kudumise õpetuse võib leida Ravelryst,

Esimene katse svingida...

... ehk sis tegemist om swing knitting'uga. Taa om asi, midä olõ jo kavva tahtnuq pruuviq, aq seenimaani es jovvaq kuiki tegemiseni. Noq oll' taa MMi foorumih kuu teemäs ja nii oll'gi hää hinnäst iks kätte võttaq. Valõ edimädses proovitegemisõs väikuq as'aq - randmidõ lämmistäjäq.

... ehk siis tegemist on swing knitting'uga. See on tehnika, mille proovimiseks olen juba tükk aega hoogu võtnud, kuid siiski muudkui edasi lükanud. Nüüd sai see tehnika MMi foorumi kuuteemaks ja oligi hea põhjus end käsile võtta. Esimeseks katsetuseks valisin midagi väikest - randmesoojendajad.

Otsusti kutaq naaq õnnõ langaperrist. Kõgõpäält oll' mõtõq võttaq valgõ põhivärmis ja tõsõs kontrastvärmis võttaq kirriv (no kolmõ ütevärmilist kokkopasjat langa es olõq), aq et kirivät oll' kõgõ rohkõmb, sai hoobis taa põhilangas. Ja tegelikult om tullõm peris hää, vähämbält mullõ naaq kirivä triibuq rohiliidsi ja valgidõ lapikõisi vaihõl miildüseq.

Otsustasin kududa ainult lõngajääkidest. Kõigepealt oli mõtteks võtta valge põhivärviks ja kirju lõng panna üheks kontrastvärviks (lihtsalt kolme ühevärvilist kokkusobivat jääki polnud), aga et kirjut oli kõige rohkem, sai hoopis see põhivärviks. Ja tegelikult on tulemus päris hea, vähemalt mulle need kirjud triibud valgete ja rohekate laikude vahel meeldivad.

Koi 2,5 ja 3 mm vardidõga seo oppusõ perrä. Tegelikult olõ-i tegemist rassõ tehnikaga, kõik om loogilinõ ja lihtsä, mängitäs lühendedüide rituga.

Kudusin 2,5 ja 3 mm varrastega selle õpetuse järgi. Tegelikult on tegemist lihtsa ja loogilise tehnikada, lihtsalt mängitakse lühendatud ridadega.  

Kävemiq täämbä perrega Rõngu lossipargih hulkmah. Ja uskõq vai ei, aq löüdsemiq säält jo täämbä, urbõkuu 8. pääväl mõnõq häitsväq sineninniq. Pilt om mu mehe tett.

Käisime perega Rõngu lossipargis kondamas. Ja uskuge või mitte, aga leidsime sealt juba täna, 8. märtsil paar õitsvat sinilille. Mees tegi pilti ka. 

Kass Basilio kindaq

Miis om mullõ jo tükk aigu kõnõlnu, et taht hindäle vanutõduid ilma näpootsõldaq ja võimaligult punkõ kindit. Ja ma olõ taa jutu kõik aig tähele pandmada jätnü, selle et sääne kudaminõ nõud ju proovilappi. Kuimuudu muidu teedäq, ku pall'o kindaq võinuq vanumisõ aigu kokko minnäq? Lõpus inämb kõrvalõ hiili es saa ja võtsõ kudamisõ ette. Muiduki proovilappi tegemäldä. Kävemiq täämbä perrega mõtsah väikul tretil ni püüdsemiq kindaq pildile ka.

Mees on mulle tükk aega proovinud selgeks teha, et tal on vaja vanutatud ilma sõrmeotsteta kindaid. Lisasoov oli veel, et kindad oleksid võimalikult pungid. Ja mina olen selle jutu pidevalt tähele panemata jätnud või siis lihtsalt kinnaste kudumisest kõrvale hiilinud, sest selline töö nõuab ju proovilappi. Kuidas muidu teada, kui palju kindad vanumisega kokku tõmbuvad? Lõpuks muutus kõrvale hiilimine liiga piinlikuks ja võtsin kudumise ette. Loomulikult ilma proovilappi tegemata. Käisime täna perega metsas väiksel matkal ja püüdsime kindad pildile ka.

Langas sai valit kats rohilist ja kontrasti saamisõs tummõpruun. Miis tahtsõ, et kindaq olõssiq esisugumadsõq, mitte kats tävveste ütesugust. Peris esisugumaidsi ma iks tetäq es sutaq, aq juuni kokko külh es ajaq, koi niimuudu, ku vardast tull'. Ja vanutamisõga lätsiq värviq kuiki inämb ütelidses, nii et vällä tull' peris hää. Vardaq olliq 2,5 mm jämmeq.

Lõngaks valisime koos kaks rohelist ja kontrastiks tumepruuni. Mees tahtis, et kindad oleksid erinevad. Peab tunnistama, et väga-väga erinevaid ma siiski teha ei suutnud, aga jooni ma küll kokku ei ajanud ja kudusin nii, nagu vardast tuli. Ja kui vanutamisega värvid ühtlasemaks läksid, sai tulemus tegelikult päris hea. Kasutasin 2,5 mm vardaid.

Ku kindaq valmis saiq, paistu, et naaq olõ-i mu mehele, aq hoobis Harry Potteri lukõ Hagridilõ. No perädü suurõq olliq. Ku 40kraadidsõst mõsuprogrammist läbi käveväq, oll' tullõm pia sama, mehele iks väega suurõq ja inämb Hagridilõ. Sis pruuvõ viil kässi vaihõl vanutaq, aq lõpus sai viländ, võti süäme rindu ja visksi kindaq 60kraadidsõ programmiga mõssu. Ja uskõq vai ei, vällä tulliq õkvalt parajaq kindaq. 

Ku kindad valmis said, paistis uskumatu, et need võiksid mu mehele olla. Enam ikka sellised Harry Potteri lugude Hagridile mõeldud käevarjud. No väga-väga suured. Kui 40kraadise pesuprogrammi alt läbi käisid, oli tulemus paraku umbes sama - ikka pigem Hagridile kui mu mehele. No proovisin siis käte vahel vanutada, aga lõpuks sai villand, korjasin oma julguseraasukesed kokku ja viskasin need 60kraadise pesuprogrammiga masinasse. Ja uskuge või mitte, välja tulid mu mehele täpselt parajad kindad. 

Ja suurõmbas tulõmis om taa, et miis naas jälq kõnõlõma vanutõdust kampsist. Oeh!

Aa, tulemusena hakkas mu mees rääkima jälle vanutatud kampsunist. Oeh!

Ega ainult sümmeetrias ei peitu ilu

Ja-jah, ka ebasümmeetriline sali või ollaq illos. Ni mitte õnnõ, et VÕI ollaq, aq omgi. Kae esiq, ku ei usu.

Just-just, ka ebasümmeetriline rätt võib ilus olla. Ja mitte ainult, et VÕIB, vaid ongi. Vaata ise, kui ei usu.

MMih kuati taad salit ütehkuuh. Ja viil pääleki nii, et mi tiiä-s, määne taa lõpus tulõ. A ku valmis kuat ni viil ka venitedüs sai, oll' selge, et taa om õkvalt ku üte mu sõbra jaos tett. Parladsõs omgi sali är kingit.

MMis kooti salli üheskoos ja salakudumisena, st me tegelikult ei teadnud, mida me koome. Aga kui rätt valmis kootud ja veel ka venitatud sai, oli selge, et see on justkui ühe mu sõbra jaoks tehtud. Nüüdseks ongi rätt ära kingitud.

Koi 4 mm vardidõga Läti villadsõst langast, minkä kunagi olli Rõugust ostnu. Mustrõ või löüdäq siist.

Kudusin 4 mm varrastega Läti villasest lõngast, mille kunagi olin Rõugest ostnud. Mustri võib leida  siit.