Triibukleit

Vähämbäste kuupäävä perrä om käeh kevväi. Ku ütelt puult tähendäs kevväi tuud, et ilmaq lääväq lämmämbäs, sis tõsõlt puult ka tuud, et kütet võetas veidembäs ni lõpus pandas taa hoobis kinniq ärq. Sis om vajja lämmämbit rõivit, et külm es nakanuq, ku päivä lämmistämäh ei olõq. Nii otsustigi latsõlõ kutaq latsiaiah ni kotoh käümises kleidi.

Vähemalt kuupäeva vaadates võiks arvata, et käes on kevad. Kui kevad tähendab ühelt poolt soojemaid ilmu, siis teiselt poolt tähendab see ka, et kütet võetakse vähemaks, kuni lõpuks lülitatakse see hoopis välja. Ning siis on vaja soojemaid riideid hetkeks, mil päike soojendamas ei ole. Nii otsustasingi lapsele lasteaias ja kodus trööpamiseks kleidi kududa. 

Kleit om kuat üleväst alla Heleni oppusõ perrä ni om ilma ummõluisildaq. Tiiä-i, midä võlssi tii, aq egä kõrd, ku tii kõrralidsõlt proovilapi ni tuu perrä silmussidõ arvu rehkendä, tulõ rõivas umbõ suur. Nii ka seo kõrd, õnnõs sai peris kipõstõ arvo ni võtsõ silmussit küländ kõvva veidembäs. 

Kleit on kootud  Heleni õpetuse järgi ülevalt alla ning on ilma õmblusteta. Ma ei tea, mida valesti teen, aga iga kord, kui koon korralikult proovilapi ja selle järgi vajaliku silmade arvu arvutan, tuleb rõivaese suur. Nii ka seekord, õnneks sain oma tüüpveale ruttu jälile, harutasin pooliku töö üles ning võtsin silmi üsna julgelt vähemaks.

Langas om määnegi mullõ hirmammu kingit akrüüllang, midä koi 4 mm vardidõga. Muusiah tahtsõ noq taa langa otsa kutaq. Ku satsiviir valmis sai, oll' langa viil tsillukõnõ keräkene. Taha-s taad inämb kuiki umma langaperri korvi tagasi pandaq, nii et kleit sai hindäle manoq vill ka lillikese.

Lõngaks on tundmatu mulle kunagi ammu kingitud akrüüllõng, kudusin seda 4 mm varrastega. Muuhulgas kuulus kleiditeo juures minu eesmärkide hulka ka see lõng otsa kududa. Kui laineline äär oli valmis, oli lõnga ikka veel väike kera alles. Et ma ei tahtnud seda kuidagi lõngajääkide korvi tagasi poetada, sai kleit kaunistuseks lille. 

Kehvade piltidega postitus

Olõ taa kandõ kirotamist jo mito kõrda alostanuq, aq sis iks poolõlõ jätnüq. Asi om tuuh, et mul om katõst kudamisõst õnnõ väega kehväq pildiq ni taha-s kuiki naid pilte siiäq üles pandaq, aq arvõpidämise peräst tii tuud iks. Mõlõmbaq as'aq, midä tah näütä, lätsiq käest ärq inne, ku kõrralidsõq pildiq tettüs saivaq.

Olen seda postitust juba mitu korda varemgi alustanud, aga siis pooleli jätnud. Asi on nimelt selles, et mul on siin näidatavatest kudumistest vaid väga halvad pildid ning pole tahtnud neid siin presenteerida, kuid täna otsustasin arvepidamise huvides asja siiski ära teha. Mõlemad näidatavad jõudsid uute omanikeni enne, kui neist korralikumad pildid teha jõudsin.

Kõgõpäält koi kingis olaräti "Gail". Saaja suuv oll' et võinuq ollaq valgõ (aq siski mitte peris lumivalgõ), egäpäävädses käümises ni innembi kaala ümbre ku olgõ pääl pruukmises. Paistu, et saajalõ miildü.

Kõigepealt kudusin kingituseks õlaräti "Gail". Kingisaaja sooviks oli, et rätt võiks olla valge (kuid siiski mitte lumivalge), igapäevaseks käimiseks ning pigem kaela ümber kui õlgade peal kasutamiseks. Paistis, et saajale meeldis. 

Räti koi Midara Baltica langast (läts pia 2,5 tokki) ni vast olliq abis 3,5 mm vardaq. Mustri om Ravleryst ilma iist saiaq.

Räti kudusin Midara Baltica lõngast (kulus pea 2,5 tokki) varrastega 3,5 mm (kui mälu nüüd varraste suuruse osas ei peta). Muster on Ravlerys täiesti tasuta saadaval.

Tõnõ hää inemine tahtsõ kingis lämmit kindit, miäq sobinuq timä tumõlilla salliga. Kõgõpäält sai päämädselt värmi perrä ostõtus lang ni sis viil valitus mustrõ. Ka näide puhul paistu, et kingitüs läts kõrda. 

Teine hea inimene soovis kingiks soojasid kindaid, mis sobiksid tema tumelilla salliga. Kõigepealt valisingi peamiselt värvi järgi lõnga ja siis hakkasin mustrit otsima. Ka selle kingitusega paistis saaja vägagi rahule jäävat.

Langas om Dropsi Lima, midä läts kummagi kinda pääle õigõ tsipakõnõ veidemb ku tokk. Et kindaq iks hääq lämmäq tulõssi, koi näid 3 mm vardidõga (nummõr 4 asõmal, midä langavüü pääl soovitadõs). Mustri löüd siist lehelt.  

Lõngaks on Dropsi Lima, mida kulus kummagi kinda peale õige veidi alla toki. Et kindad ikka hästi soojad tuleksid, kudusin need 3 mm varrastega (4 mm asemel, mida lõngavöö peal soovitatakse). Mustri võib leida siit lehelt. 

Teemiq üteh hääd. Vol 2

Olõ varrampa näüdänüq häätegemise projekti "Jalaq lämmähe" jaos kuatuid sukkõ. Tegeligult lubasi tuusjaos kutaq kats paari sukkõ ni ka tõsõq saivaq noq valmis. Tõnõ paar om kuat nr 26 jalalõ.

Olen varem näidanud heategevusprojektiks "Jalad sooja" kootud  sokke. Lubasin selle projekti jaoks kududa kaks paari sokke, nüüd sai ka teine paar valmis. Need on kootud jalale nr 26.

Sukaq ommaq kuatuq langaperrist, rohiline lang om Dropsi Delight ni must ja roosa ommaq Dropsi Fabel. Abis olliq 2 mm vardaq.

Sokid on kootud lõngajääkidest, roheline lõng on Dropsi Delight, must ja roosa on Dropsi Fabel. Kudumisel olid abiks 2 mm vardad.

Ka taa sukapaariga naksi märkmä, kas näid iks sünnüs saataq. Ommaq naaq ju iks nii langaperrist kuatuq, pääleki lätt tõnõ sukk hallist rohilidsõs, aq tõnõ rohilidsõst hallis. Märgi viil veidükene, inne ku naaq ärq saada.

Nagu teise sokipaariga, hakkasin ka nende sokkide puhul mõtlema, kas neid ikka kõlbab heategevuseks saata - on need ju ikka jääkidest kootud ning lisaks läheb üks sokk hallikast roheliseks, kuna aga teine rohelisest hallikaks. Pean veel aru, enne kui need teele panen. 

Pätikindaq latsõlõ

Suusatamisõ MM, Eesti sünnüpäiv ja hindä mitte väega suur palanik kindlustiq kokko nädälivaihtusõ päämädselt teleka iih. Aq et ma sukugi ei mõista teleka iih istu niimuudu, et käeq üsäh videleseq, sai peris pall'o kuatus. Täämbä näütä siski õnnõ ütte asja: latsõ pätikindit. 

Suusatamise MM, Eesti sünnipäev ja minu mõõdukas palavik kindlustasid nädalavahetuse teleka ees. Aga et ma ei oska teleka ees istuda, käed süles, sai päris palju kootud. Täna näitan siiski vaid üht asja: lapse pätikindaid.

Kunagi jäi perrä pia terve tokk värmilist sukalanga ni taa uutsõ umma aigu perrikorvih. Ku minul tull' pääle himo langaperrit vähämbäs kutaq ni lats' naas tahtma pätikindit (vai sis lapiga kindit, nigu tä esi ütles), sai lang korvist vällä kor'atus.

Kunagi jäi järele pea terve tokk kirjut sokilõnga, mis jäi jääkide korvi oma aega ootama. Kui minul tuli peale tuhin lõngajääke vähemaks kududa ning laps hakkas nuiama pätikindaid (või lapiga kindaid, nagu tema neid nimetab), sai see lõng korvist välja korjatud.

Lats oll' kindide pääle väega rõõmsa, mugu topsõ näid kätte ja pand' klappi pääle ni võtsõ jälq päält ärq. 

Laps oli kinnaste üle väga õnnelik, muudkui pani neid kätte ning tõmbas klappi edasi-tagasi, küll peale, küll pealt ära.

Kindaq ommaq kuatuq Dropsi Fabelist 2 mm vardidõga, kulu oll' veidükene päält poolõ toki.

Kindad on kootud Dropsi Fabelist 2 mm varrastega, lõnga kulus veidikene üle poole toki.

Best West - vest õkvalt mu jaos

Ku ma olli tükk aigu kudanu 2 ni 1,5 mm vardidõga, tull' himo kutaq midägi suurt, pehmet ni pääasi, et suuri vardidõga. Jo tükk aigu tagasi oll' mullõ silmä jäänüq seo vest. Pääleki miildü-iq mullõ hindä säläh traditsioonilidsõq vestiq, aq et sälg hää lämmi ni käeq vabaq olnuq, tuud tahtnuq külh. Tuuperäst tundugi seo vest tävveline. 

Kui ma olin juba tükk aega kudunud suhteliselt väikseid esemeid ning kasutanud selleks peamiselt vardaid 2 ja 1,5 mm, tuli isu kududa midagi suurt, pehmet ning peaasi et jämedate varrastega. Juba tükk aega tagasi oli silma jäänud see vest, mis võlus mind eriti seetõttu, et ma ei ole traditsiooniliste vestide kandja, kuid sooja selga ja vabu käsi tahaks ikkagi. 

Kudaminõ läts' õkvalt nii kipeste, ku nii suuri vardidõga kudamisõlt uutaq või. Veidemb ku nädäliga oll' mu vest pia valmis, aq ka lang oll' otsah, nii et inne ärq lõpõtamist tull' viil langa manoq telliq. Taha-s ka vesti ilma karmanidõldaq jättäq.

Vesti kudumine edenes kiiresti, nagu nii jämedate varrastega kudumiselt ootakski. Vähem kui nädalaga oli vest peaaegu valmis, kuid veidi enne lõpetamist sai lõng otsa. Nii et tuli lõnga juurde tellida. Ei tahtnud vesti sugugi ka ilma taskuteta ja pea olematu kraega jätta.

Olõ uma vahtsõ vestiga umbõ rahul, om iks hää lämmi külh. Pääleki näge taa mu meelest hää vällä kah.

Olen oma uue vestiga väga rahul, sest see on ikka hästi-hästi soe. Pealegi näeb see minu meelest hea välja ka.

Langas om Dropsi Andes, midä läts veidükene alla 1000 grammi. Koi päämädselt 8 mm vardidõga, õnnõ viiri jaos võti 7 mm vardaq. Nöpsiq osti Tartu Lõunakeskusõ Viklist. Sääl ommaq tõtõstõ kinäq nöpsiq!

Lõngaks on Dropsi Andes, mida kulus veidi alla kilo. Kudusin peamiselt 8 mm varrastega, vaid sooniku jaoks kasutasin 7 mm vardaid. Nööbid ostsin Tartu Lõunakeskuse Viklist. Seal on tõesti kenad nööbid müügil.

Teemiq üteh hääd

Võta timahavva ossa häätegemise projektist "Jalaq lämmähe", koh kuatas sukkõ SOS latsikülli latsilõ. Olõ lubanuq kutaq kats paari, üts sai noq valmis. Looda, et mõni lats iks taht nii korgõ seerega sukkõ. 

Osalen sel aastal heategevusprojektis "Jalad sooja", mille käigus kootakse sokke SOS lastekülade lastele. Olen lubanud sügiseks kududa kaks paari, üks sai nüüd valmis. Loodan, et mõni laps ikka tahab nii kõrge säärega sokke.

Sukaq ommaq kuatuq seo oppusõ perrä Dropsi Karismast 3,5 ni 3 mm vardidõga. 

Sokid on kootud selle õpetuse järgi Dropsi Karismast 3,5 ja 3 mm varrastega.

Palju õnne sünnipäevaks!

Saimiq sünnüpääväkutsõ. Kingisoovis oll' vest. Vähembäste nii meile sünnüpäävälatsõ imä ütel', vast ta oll' iks päätähtsä inemisega kah läbi kõnõlnuq.

Saime sünnipäevakutse. Kingisooviks oli vest. Vähemalt sünnipäevalapse ema nii ütles, loodetavasti oli ta ikka sünnipäevalapse endaga ka läbi rääkinud.

Vesti oppus om peri siist. Umbõ hää kudaminõ. Maq olõ-i väga suur palmikidõ kudaja, aq seokõrd saa-s hinnäst kuiki vardidõ mant kavvõmbahõ, nii hää oll' kaiaq, kumuudu vest mugu kasus.

Vesti õpetus on pärit siit. Väga mõnus kudumine. Ma ei ole just suurem asi palmikute keeraja, kuid seekord oli raske end varrastest kaugemale hoida, muudkui aga lasid ja vaatasid, kuidas vest kasvab.

Vest om kuat Dropsi Karismast 4 mm vardidõga.
Vest on kootud Dropsi Karismast 4 mm varrastega.
Monika, aitüma sullõ piltõ iist! Monika, aitäh piltide eest!

Jõulurõõm

Kuiki pildistamisõs vajja olõjat päävävalgust olõ-i inämb mitu päivä olnuq ni mu tsillukõ kaamõra om iks tävveste hädäh, et määndsidki pilte saiaq, näütä timahavvadsõ jõulukingi iks seo aastaga numbrõ seeh ärq.

Kuigi pildistamiseks vajalikku valgust ei ole ja minu pisike fotoaparaat on täitsa hädas, et enam-vähemgi pilte kätte saada, ei jää ma siiski paremaid valgusolusid ootama, vaid näitan veel selle aastanumbri sees enda tehtud jõulukinki.

Miiq pere olõ-i inämb mitu aastakka jõulukinke tennüq, kokkosaaminõ esi om olnuq nii suur rõõm, et kinke olõki-i vajja olnuq. Aq timahavva otsustimiq tetäq loosipakiq ni leimiq käeq, et paki sisse tulõ pandaq hindä tettü asi. Mul tull' pakk tetäq umalõ mehele. Et mu mehele miildüs väega kalah kävvü ni Juulikese kasvõga värvituidõ langu blogist oll' silmä jäänuq kalluga kiri, olõ-s mul pikkä haiklõmist, midä tetäq. Jo suvõl sai Tuulikeselt eski lupa küsütüs, et ma või timä firmamärgis kujonut kirjä kutaq, aq kudamisõni sai iks viil jõulukuul. Et ma pidi sukkõ kudamist käkmä, sis sai viimädse nädäli hummogidõ jo inne viit üles tuldus, et kink iks õiges aos valmis saiaq. Kõgõlõ lisäs tull' mehe küsümise pääle, mille ma nii varra heräne, tetäq päähä tävveste tavaline nägo ni üldäq, et tiiä-i, uni läts ärq.

Me pere ei ole enam aastaid jõulukinke vahetanud, jõulude ajal kokkusaamine on olnud kõige suurem rõõm. Sel aastal otsustasime teha loosipakid, lisaks leppisime kokku, et paki sisu tuleb ise valmistada. Mul tuli pakk teha oma mehele. Et mu mehele meeldib väga kalal käia ning et Juulikese taimedega värvitud lõnga blogist oli silma jäänud kalakiri, ei mõelnud ma pikalt, mida mu mees kingipakist leiab. Juba suvel sai Tuulikeselt lubagi küsitud, kas võin tema firmamärgiks kujunenud kirja kasutada, aga kudumiseni jõudsin ikka alles detsembris. Ja et ma pidin sokke salaja kuduma, siis sai viimasel nädalal juba enne viit ärgatud, et kink õigeks ajaks valmis saada. Kõigele lisaks tuli mehe küsimisele, miks ma nii vara ärkan, vägagi ükskõikse ja täiesti reipa näoga vastata, et ei tea, uni läks ära.

Langas om Liannist ostõt G-B Wolle Sprint ni koi 2 mm vardidõga. Või noq ummist kogõmuisist üldäq, et ku mehe jalanummõr om 46, sis ei olõq 2 mm vardidõga kirät sukapaar just kõgõ parõmb kingimõtõq juhul, ku kinki om küländ kipõstõ vajja. 

Lõngaks on Liannist ostetud G-B Wolle Sprint, mida kudusin 2 mm varrastega. Nüüd võin oma kogemusest öelda , et kui mehe jalanumber on 46, siis ei ole 2 mm varrastega kirjatud sokipaari kudumine just kõige parem kingiidee juhul, kui kinki on küllaltki kiiresti vaja.

Sukkõlõ lisäs sai pakki tsusatus ka topsik krehvtitside tsukrumandlitega, aq naaq saivaq otsa ammu inne pilte tegemist. Paistu, et mehel oll' uma paki üle väega hää miil. Ja ka mullõ miildü mu pakk väega, või noq uhkõhõ kävvüq uma esä tettü kaalaehtega.

Pakki pistsin ka topsi vürtsikate suhkrumandlitega, kuid need said otsa ammu enne pildile jõudmist. Paistis, et mehele tema pakk meeldis. Ja mulle meeldis minu pakk ka, võin nüüd uhkustada kaelaehtega, mis on veel pealegi mu oma isa tehtud.

Lats hiires

Lats oll' latsiaia jõulunäitemängih hiir ni tälle oll' vaia midägi, mink perrä arvo saiaq, et om hiir. Ma ku nõukaaigne inemine tulõ-s tuu pääleki, et minnäq suurõmbahõ puuti ni ostaq latsõlõ hiirekõrvaq. Tuu asõmal lätsi hoobis kangapuuti ja osti ündrigu ni kõrvu jaos rõivast. Kotoh korssi uma olõmaldaq umõblõmistiidmiseq kokko ni naksi latsõlõ ündrikku ni kõrvu umblõma. 

Laps oli lasteaia jõulunäidendis hiir ning talle oli vaja midagi, mille järgi tema olemust tuvastada. Mina kui nõukaaegne inimene ei tulnud selle pealegi, et minna poodi ning osta lapsele hiirekostüüm. Selle asemel läksin hoopis kangapoodi ja ostsin seeliku ja kõrvade jaoks kangast. Kodus tuli siis oma olematu õmblemisoskus kokku korjata ning valmis kahmatud materjalist midagi hiirelikku valmistada.

Tei taüskloššündrigu. Pido aos umbli ündrigu külge fliisist hanna. Aq et ma kujota-s ette, et mu nelä-aastaganõ nakkaski halli ündriguga käüma, tei taa õkvalt säändse, midä saa mõlõmbat piteh sälga pandaq. Tõnõ puu sai lillegaq.

Tegin rataskloššseeliku. Peoks õmblesin seelikule taha fliisist saba. Aga kuna ma ei kujutanud ette, et mu nelja-aastane halli seelikuga käima hakkaks, tegin seeliku korraga sellise, mida saab mõlemat pidi kanda. Teine pool sai lilleline.

Kõrvu jaos koi päävahru ümbre halli langaga toro, kohe külge umbli hallist ni roosast fliisist kõrvaq. Väega häste jäiväq hoitma.

Kõrvade jaoks kudusin peavõru ümber hallist lõngast toru, kuhu külge õmblesin hallist ja roosast fliisist kõrvad. Väga hästi jäid hoidma.

Peris kindaq

Parladsõl aol tetäs külh perädü häid lämmit kindit, miäq ommaq pääleki viil säändseq, miä lasõ-i kässil likes saiaq, aq mul oll' iks kuiki hallõ miil, et mu latsõl peris kirikindit ei olõq, säändsit, määndsiga maq terve uma latsõiä väläh kelgumäe pääl käve. Lõpus piä-s inämb vasta ni koi latsõlõ PERIS kindaq.

Tänapäeval tehakse küll väga häid sooje kindaid, mis on veel lisaks sellised, mis ei lase kätel märjaks saada, kuid mul oli ikka kuidagi kurb meel, et mu lapsel ei olnud päris kirikindaid, selliseid, mis minu lapsepõlve ilmestasid. Lõpuks ei pidanud enam vastu ning kudusin lapsele PÄRIS kindad.

Raamadu "Kirä' Võromaalt. Kinda'" perrä om tegemist Harglõ kiräga. Taa kihlkunnaga olõ-i mul hindäl külh midägi pistmist, aq kiri oll õkvalt sääne, midä latsõlõ tahtsõ.

Raamatu "Kirä' Võromaalt. Kinda'" järgi on tegemist Hargla kirjaga. Seal kihelkonnas pole mul küll juuri, kuid kiri oli selline, mida lapsele just tahtsin. 

Kindaq ommaq kuatuq Leedu ni Raasiku katõkõrdsõst villadsõst langast 1,5 mm vardidõga.
Kindad on kootud Leedu ja Raasiku kahekordsest villasest lõngast 1,5 mm varrastega.

Kindaq käveväq täämbä ka kelgumäe pääl ärq ni latsõ käeq olliq tarrõ saiõh hääq lämmäq. No ummõhtõgi kuivsivaq päält väläh käümist radika pääl villadsõq kindaq. Nigu umal aol mul ja mu sõsaral.

Kindad käisid täna ka kelgumäel ära, lapse käed olid tuppa saades kenasti soojad. Ja ometigi kuivas meil pärast väljas käimist radika peal mitu paari villaseid kindaid. Nagu omal ajal mul ja mu õel.