neljapäev, 10. juuli 2014

Ilu inetuses

Ku Siiri Reimanni ja Aime Edasi "Haapsalu räti " raamat vällä tull', naas mullõ säält hinge kajagukiräga rätt ja miildü ta mullõ just mustalt, nigu raamatuhki om. Rätt tõi kuiki miilde musta luige. Noq sai ka esihindäle taa räti kuatus ja iks musta langaga. Täämbä kävemiq mehega Tõravere "ilosimbih" kotussih salist pilte tegemäh.
Kui Siiri Reimanni ja Aime Edasi "Haapsalu räti" raamat ilmus, hakkas mulle sealt väga meeldima kajakakirjaga rätt. Ja kujutasin seda ette just mustana, nagu see raamatuski on. Rätt tõi kuidagi meelde musta luige. Nüüd kudusin selle kirjaga räti ka endale ja ikka musta lõngaga. Täna käisime mehega Tõravere "kaunimates" paikades rätti üles pildistamas.
Seokõrd tei õkvalt oppusõ perrä. Ka veere heegeldi vähäkäügiga üle.
Seekord tegin ilusti õpetuse järgi. Ka ülemise ääre heegeldasin vähikäiguga üle, nagu raamatus õpetatud oli.
Alomast jako oll' põnnõv kutaq (ku 485 silmussõ luuminõ vällä arvada), sääl oll' nuppõ ja muudki, miä lasõ-s ikäv naadaq, aq keskmädse jao kudaminõ läts külh lõpus igäväs.
Alumist mustriga osa oli põnev kududa (kui alguses 485 silmuse ülesloomine välja arvata), seal oli ju nuppe ja muudki, kuid keskmise kajakakirja kudumine läks lõpuks küll igavaks.
Rätt uma piinü kirä ni langaga tuu väegagi häste miilde pildi, kuimuudu mõisapreiliq kunagi säändside rättega patseeriq võisõq.
Rätt oma peene kirja ja lõngaga toob vägagi selgelt silme ette kujutluspildi mõisapreilidest, kes kunagi selliste rättidega patseerida võisid.
Umal pildi pääle püüdmise käügil löüdsemiq, et jälleromantika om iks võimsa. Miis nimmäs' järgmäst pilti kuulja luigõ pildis. Ni perän ütel' viil, et sääne piinü ja illos asi tulõ nii jälle tausta pääl iks häste vällä. Mehe sõnnu perrä: "Nigu roos sitaunikuh".
Oma pildistusretkel leidsime, et koleromantika on ikka võimas. Mees nimetas järgmist pilti sureva luige pildiks. Ja ütles hiljem veel, et nii koledal taustal tuleb nii kauni asja ilu veel rohkem esile, ehk tema sõnu kasutades: "Nagu roos sõnnikuhunnikus".
Sali om kuat Dropsi langast Lace 3 mm vardidõga, aq iks tull' taa peris suur. Omgi hää end sinnäq sisse käändäq.
Sall on kootud Dropsi lõngast Lace 3 mm varrastega, aga tuli siiski päris suur. Noh, ongi hea end räti sisse keerata.
Siist pildilt om nätäq, ku ohku taa sali tegelikult om, mugu hällüs tuulõ käeh.
Siit pildilt on näha, kui õhuke ja õhuline see rätt on, muudkui kiikus ja lehvis tuule käes.
Umal käügil näimiq, et ka kiäki tõõnõ om sääl jälleh "kolhoosi"arhitektuurih illo nännüq.
Märkasime ka, et veel keegi on selles jäledas "kolhoosi"arhitektuuris ilu näinud.

6 kommentaari:

  1. Ilus rätik! Aga oma kunagist kodumaja nii lõhutuna/lagununa näha on kurb...

    VastaKustuta
  2. Mul jätkub silmi vaid räti ilu jaoks :)

    VastaKustuta
  3. Imeilus rätt, püüdis pilgu ainult endale ja ma esimese hooga tausta ei näinudki :)

    VastaKustuta
  4. Aitäh teile!
    Triine, võin rahustuseks öelda, et maja teine pool on tunduvalt paremas seisus.

    VastaKustuta
  5. Mulle meeldivad nii rätik kui ka taust. Mängima hakkabki just ilu ja inetuse/mahajäetuse kontrast ;)

    VastaKustuta