Väikevormid

Kõgõpäält ütle, et täämbädse postitusõ päälkiri om mõotõt Barbaara Lohe blogih olnuist "väikuvormõst". Seo kõrd panõ sis maq ka üles asju, midä maq väikuvormõs piä.

Kõigepealt pean ütlema, et tänase postituse pealkiri on inspireeritud Barbaara Lohe blogis näidatud "väikevormidest". Seekord näitan siis seda, mis minu arvates väikevormide alla kuuluvad.

Kõgõpäält mu latsõ sukaq. 4-aastadsõ tütrigu sukaq ommaq tävveste selgehe väikukõsõq. Naaq ommaq kuatuq vardaga 2,5, langas ommaq jäägiq (suurõmb jago musta ni roosa om kimmähe Dropsi Fabel). Kassi kirä võti siist oppusõst.

Kõigepealt mu lapse sokid. 4-aastase tütarlapse sokid kuuluvad ilmkahtlemata väikevormide alla. Sokid on kootud 2,5 mm vardaga, lõng on pärit jääkide korvist (suurem osa musta ja roosa on Dropsi Fabel, ülejäänu on teadmata lõng). Kassi mustri võtsin siit õpetusest. 

Tõsõs väikuvormis om mu mehe müts. Taa om kuat Mustrimaailma foorumi tehnika-aastaga põimukuu tüüs (põimukuu teemas oll' patent). Vardaq olliq 3,5 mm ni langas Titan Wooli Superwool (umbõ hää pehmeq lang). Oppus om peri siist.

Teiseks väikevormiks on mu mehe müts. See on kootud Mustrimaailma foorumi tehnika-aasta augustitööks (augustikuu teemaks oli patent). Kudumiseks kasutasin 3,5 mm vardaid, lõngaks oli Titan Wooli Superwool (nii hea pehme lõng). Õpetus on pärit siit.

Ni perämäne väikuvorm, midä täämbä näütä, om Calais' õlarätt. Mul oll' kotoh üte väiku õlaräti jago Raasiku kõllast isitüt langa. Otsusti taast kutaq ütele noorõlõ näiokõsõlõ sali. Et sali läts latsõlõ, otsõ lihtsät kirja ni lõpus löüdse taa. Nigu vällä tull', oll' mul kotoh õkvalt väiku sali jago langa, nimelt jäi langa üle nii 10 sentimeetre jago. Vardaq olliq 4 mm ni sali mõõdiq tulliq 148 x 56 cm.

Ning viimane, kuid sugugi mitte vähem väärikas väikevorm, mida täna näitan, on Calais' õlarätt. Mul oli kodus ühe väikese õlaräti jagu Raasiku kahekordset kollast lõnga. Otsustasin sellest kududa õlasalli noorele piigale. Et rätt läheb lapsele, otsisin lihtsat mustrit ning lõpuks leidsin selle. Tuli välja, et lõnga oli mul täpselt väikese õlaräti jagu, nimelt jäi seda üle umbes 10 sentimeetrit. Räti kudusin 4 mm varrastega ning mõõdud tulid 148 x 56 cm.

Roosaq lillisukaq

Hääl sõbral oll' kuu aigu tagasi sünnüpäiv. Mul oll' kimmäs plaan tälle midägi esi tetäq, aq midägi hääd tulõ-s päähä. Salli saa-s ka inämb kutaq, selle et taa sai tä jo mineväs sünnüpääväs. Tuhlassi inne hää pall'o tüüaigu netih maaha, kooni löüdse naaq sukaq. 2 mm vardaq oll' sünnüpäävälats mullõ esi paar nädälit varrampa kinknüq, langas sai heleroosa heegelniit. 

Heal sõbral oli kuu aega tagasi sünnipäev. Mul oli kindel plaan talle sünnipäevaks midagi ise teha, kuid pea oli mõtetest lage. Salli ka enam teha ei saanud, sest möödunud aastal ta juba sai selle. Tuhlasin siis hea hulga tööaega netis maha, kuni leidsin need sokid. 2 mm vardad oli tulevane sünnipäevalaps mulle ise paar nädalat varem kinkinud. Lõngaks valisin heleroosa heegelniidi.

Naid sukkõ alostadas jala päält lillipildist, sis kuatas edesi varbani, sis tallaalonõ ni kõgõ lõpus ülämäne jago, miä seere ümbre lätt. Mõnus kudaminõ ni ikäv ka nakka-i. Esiki tõsõ suka kudaminõ olõ-s rassõ. Õnnõ et kummagi suka kudamisõ man lahksõ üte varda. 

Neid sokke hakatakse kuduma jala peal olevast lillepildist, edasi kootakse varbaosa, siis tallaalune ning lõpuks sääreosa. Väga mõnus kudumine ja igav ei hakanud üldse. Isegi teist sokki kududes polnud igav. Ainult et kumbagi sokki kududes suutsn ühe varda ära lõhkuda.

Tennä kõvva Liinat ni Pärtlit, kiä pilte teiväq.
Suur-suur aitäh Liinale ja Pärtlile piltide eest!

Kabolõ kingis

Viimädsel aol om kudamisaigu veitüs jäänüq. Ja valmis as'aq ommaq kuiki inne pildi pääle saamist jo mu mant ärq lännüq. Taa sali läts sõpru tütrele. Et ma esi sünnüpäävä aigu sinnäq minemah es olõq, anni kingi mehega üteh ni loi pääle sõnaq, et ta iks pilti ka tennüq. Tekk', aq panõ-s tähele, et sali sai pildi pääle pahupoolõlt. A mis iks, omgi nätäq, määne tüü onm säält puult, kohe langaotsi käki.

Viimasel ajal on kudumisajaga eriti kitsaks läinud. Ja lisaks on valmis asjad mu juurest ära läinud enne pildi peale saamist. See sall läks sõprade tütrele sünnipäevakingiks. Et ma ise sünnipäeva ajal sina minemas ei olnud, andsin kingi mehega kaasa ja lugesin peale sõnad, et ta ikka pilti ka teeks, Tegigi, kuid ei pannud tähele, et sall jäi pildile pahupoolelt. Mis siis ikka, ongi ükskord näha ka see pool, kuhu lõngaotsi peidan.

Oppusõ võti Nancy Bushi raamatust "Knitted Lace of Estonia", koh sali nimes om Peacock Tail and Leaf Scarf. Langas om Alevigist ostõt lang, koh om 70% meriinovilla ni 30% bambust. Vardaq olliq 3 mm. Et vardaq olli peenembäq ku raamatuh oll' antuq, koi sali üte mustrikõrra lag'õmba ni neli mustrikõrda pikembä. Mustri jäi kipõstõ päähä ni hää kipõ kudaminõ oll'.

Kudumisjuhised võtsin Nancy Bushi raamatust "Knitted Lace of Estonia", kus salli nimeks on Peacock Tail and Leaf Scarf. Lõng on ostetud Alevigist ning selles on 70% meriinovilla ja 30% bambust. Vardad olid 3 mm. Et kasutasin peenemaid vardaid, kui õpetuses oli antud, kudusin sali ühe mustrikorra võrra laiema ning nelja mustrikorra võrra pikema. Muster jäi ruttu pähe ning nii oli hea kiire ja lihtne kudumine, mida sai ka kergesti kaasa võtta.  

Tah om kats pilti õigõ poolõ päält ka. Siin on siiski üks pilt ka õige poole pealt.

Üleväst alla ni üteh tüküh

Koi Helen Idaranna oppusõ perrä kaarja passõga kampsi. Kamps om kuat üteh tüküh, tuu tähendäs nii, et sääl olõ-i üttegi ummõlust. Et lihtsä õnnõ parõmpidinõ kudamine läts lõpus väega igäväs, koi allaviirde Haapsalu sali raamatust võetuq motiiviq. Langas om määnegi tundmaldaq mohääri ni akrüüli sego ni vardaq olliq 4,5 mm.

Kudusin Helen Idaranna õpetuse järgi ümara passega kampsuni. Kootud on see ühes tükis, st nii, et seal ei ole ühtegi õmblust. Et vaid parempidi kudumine läks lõpuks igavaks, kudusin alla äärde Haapsalu salli raamatust võetud kaheksakandade motiivi. Lõngaks on mingi tundmatu mohääri ja akrüüli segu ning vardad olid 4,5 mm. 

Mooduga üteh juuskminõ

Ku Ravelryh kaiaq, sis paistus, et moodu ommaq tulnuq salliq, miä ommaq kaarja kujoga ja keskkotussõst lag'õmbaq ni otsõst ohkumbaq. Saa-s maqki tõistõ, ku pidi mooduga üteh juuskma. Üts armsa näiokõnõ saa hindäle sünnüpääväs säändse salli:

Ku Ravelrys vaadata, siis näib, et moes on kaarja kujuga sallid, mis on keskelt laiemad ja otstest kitsamad. Ega minagi ju teisiti saanud, kui pidin moega kaasa jooksma. Üks armas piiga saab endale sünnipäevaks sellise salli:

Langas om Raasiku katõkõrdnõ ni oppusõs om Pia Kaukise Pitsigootti-huivi.

Lõngaks on Raasiku kahekordne ja mustriks on Pia Kaukise Pitsigootti-huivi.

Tah üts pilt viil kuiujast sallist ka. 

Siin veel üks pilt ka kuivavast sallist.

Suvinõ kleit Jade

Koi hindäle suvidsõ kleidi. Et oll' pall'o prõmbpidist pinda ni küländ suurõq vardaq, läts kudaminõ kipõstõ.

Kudusin endale suvekleidi. Et kleidis on palju parempidist pinda ning kasutuses olid küllaltki suured vardad, läks kudumine uskumatult kiiresti. 

Oppus Drops Designilt. Koi kleidi pikembäs, ku oppusõh oll'. Niimuudu saa taaga iks ka ilma retuusõldaq kävvüq.

Õpetus Drops Designilt. Et tahtsin kleiti ka ilma retuusideta kanda, kudusin selle pikemaks, kui õpetuses antud oli.  

Langas om Dropsi Muskat, vardaq 4 mm. Langa läts veidükene alla 500 grammi.

Lõngaks on Dropsi Muskat, vardad 4 mm. Lõnga kulus veidi alla 500 grammi.

Lõpus jäi iks maq pääle

Täämbä näütä salit, miä mu iks kõrraligult proovilõ pand'. Taa sali valmissaamisõ tii pääl tull' mitu kõrda mõtõq, et viska taa nukka ja säält inämb vällä ei võtaq. Kõgõpäält läts mu bambusvarras lahki, mitte poolõs, aq otsast katõs, nii et lang jäi sinnäq vaihõhõ kõik aig kinniq ni läts mitu kõrda katskigi. Tõsõs, et mullõ miildüseq nupiq nigu pärliq, oll' mul tagasiria pääl peris rassõ varrast ütsast küländ väikust silmussõst läbi saiaq, nii et tõmbsi ka sääl mitu kõrda langa katski. Ja lõpus, ku arvssi, et noq om kõik', siis viimädsel hetkel, tuu tähendäs salit raami pääle pannõh, läts lang pitsi külgeumblõmisõ kotussõ päält katski. Nii et taa om viimäne kõrd, ku nii pehmest meriinolangast Haapsalu salit kua. A olõ uhkõ hindä pääle, et alla es anna ni siin taad häti täüs salit noq näüdädä saa:

Täna näitan salli, mis mu korralikult proovile pani. Selle salli valmimise ajal oli mul ikka päris mitu korda mõte see lihtsalt nurka visata ja sinna jättagi. Kõigepealt läks mu bambusvarras katki, mitte pooleks, vaid lõhenes otsast, nii et lõng jäi mitu korda sinna vahesse kinni ja läks seetõttu mitu korda ka katki. Teiseks probleemiks oli mu enda kudumisstiil. Et mulle meeldivad nupud, mis oleksid kõvad ja ümmargused nagu pärlid, tegin need üheksa küllaltki tugeva silmusega. Seetõttu aga olin päris hädas silmuste tagasireal kokku kudumisega ja nii tõmbasin ka ise mitu korda lõnga katki. Ja lõpuks, kui arvasin, et nüüd on see kadalipp läbi, oli veel üks jama. Kui salli raamile tõmbasin, siis kuigi ma ei venitanud sugugi jõuga, katkes lõng pitsi külgeõmblemise koha pealt. Siis otsustasin, et enam ma nii pehmest meriinolõngast Haapsalu salli ei koo.

Kiräs valõ Haapsalu sali raamatust viläpääkirä. Kuiki viläpääq ni lilla värm tohtnu-s kokko passi, tegeväq na tuud mu meelest ummõhtõgi. Tah om kiri lähkümbäst nätäq: 

Mustriks on Haapsalu salli raamatust võetud viljapeakiri 4. Kuigi viljapead ja lilla lõng justkui ei tohiks kokku sobida, teevad nad seda minu meelest ikkagi. Siin on kiri veel lähemalt näha.

 Langas om Alevigist tellit 100% meriinovillanõ lang. Vardaq olliq 2,75 mm, veerepitsil 3,5 mm.
Lõngaks on Alevigist tellitud 100% meriinovillane lõng. Kudusin 2,75 mm, äärepitsi aga 3,5 mm varrastega.

Sali mõõdiq ommaq 51 x 153 cm. Nii et sali om väikukõnõ, kuiki proportsiooniq ommaq kõrrah. Salit saanuq ka suurõmbas vinütäq, aq päält tuud jamma vinütämise man, julgu-s tuud tetäq.

Salli mõõdud on 51 x 153 cm. Nii et sall on väike, aga vähemalt proportsioonid on paigas. Salli oleks saanud ka suuremaks venitada, kuid pärast õnnetust venitamise ajal ei julgenud ma seda enam teha.

Nigu vardist tull'

Tahtsõ tütrele suvõs kleiti kutaq; midägi säänest küländ lihtsat ni mitte väega pitsilist. A taha-s siski ka otsani õnnõ parõmbpididsõ pinna kudamist. Tuhlasi internetti piteh, aq lövvä-s midägi säänest, midä väega olõssi tahtnuq. Jääkina-s muud üle, ku kudama naada ni kaia, mis lõpus vällä tulõ. Vällä tull' sääne:

Tahtsin tütrele suveks kleiti kududa, midagi sellist lihtsat ja mitte väga pitsilist, kuid samas mitte ka täiesti labases parempidises koes. Tuulasin mööda netiavarusi, aga ei jäänud silma midagi, mille juures oleksin teadnud, et vot just sellist tahangi. Ei jäänudki siis muud üle kui otsast kuduma hakata ning vaadata, milline välja tuleb. Tuli lõpuks siis selline:

Kleit om alostõdu keskkotussõst allapoolõ, perän korssi keskkotussõ silmäq üles ni koi ülemädse jao. Seo kleidi kudamisõ man sai arvo, ku hää om kutaq üleväst allapoolõ, selle et sis om vajja peris pall'o vähämb rehkendaq, mitu silmust vardale, ku mitu kõrda ni määndse vaihõga kahandaq tulõ, et kleit hää saanuq, ni muud säänest. Tuu asõmal rehkendi, ku mitu silmust om keskkotussõlõ vajja ni naksi aga kudama ni lõpõti sis, ku kai, et pikkus hää om.

Kleiti alustasin keskkohast ning kudusin ülevalt alla, hiljem korjasin keskkoha silmad üles ning kudusin ülaosa. Selle kleidi kudumise juures mõistsin, kui mugav on kududa ülevalt allapoole, sest siis on vaja tunduvalt vähem arvutada (et mitu silmust vardale, millise vahega ja kui tihti kahandada, et pikkus hea saaks, ja muud sellised tüütused). Nüüd arvutasin ainult mitu silmust on keskkohale vaja ja hakkasin aga allapoole minema, lõpetasin siis, kui pikkust parajaks pidasin.

Langas om Schachenmayri Bambino Bomull, midä läts veidükene päält 200 grammi, vardaq olli 2,5 mm ni alomadsõ veere ripskoe jaos 2 mm.

Lõngaks on  Schachenmayri Bambino Bomull, mida kulus veidikene rohkem kui 200 grammi, kasutasin 2,5 mm ning alaääre ripskoe jaoks 2 mm vardaid. 

Mõnõq nibinäq

Viimädsel aol olõ juhtunuq tegemä kuiki tsillukõisi as'akõisi. Nii tulõki siis üts nibinäpostitus.

Viimasel ajal olen juhtunud tegema väikseid asju. Nii tulebki seekord paras pudi-padi-postitus.

Kõgõpäält näüta mündikotti, minkä mu sõsar hindäle sünnüpääväs sai. Et mu sõsar om üts näist hobõsõinemiisist, otsusti tälle kauka pääle hobõsõkontuuri tikkiq. Viimäte tikke vist külh põhikooli aigu ja uskõ minno, taa iks oll' jo kavva aigu tagasi, aq sõsara jaos olli nõuh nõgla vahtsõst kätte võtma. Tuu, et ma just suurõmb asi tikja ni umblõja olõ-i, om tüü päält muidoki nätäq ni vähembäste tuu hobõsõ edimäne puul paistus külh rohkõmb Harry Pottery luu testrali muudu ollõv, aq olõ-i hätä.

Kõigepealt näitan mündikotti, mille mu õde endale sünnipäevaks sai. Et mu õde on üks neist hobuseinimestest, otsustasin  münditasku peale hobusepildi tikkida. Viimati tikkisin küll vist põhikoolis ja uskuge mind, see oli ikka päris kaua aega tagasi. Ja muidugi paistab see, et ma suurem asi tikkija-õmbleja pole, ka tasku pealt välja (vähemasti mulle meenutab hobuse pea küll pigem Harry Potteri lugude testralit, aga vast pole häda).

Lisas otsusti Salomoni sõlmõ heegeldämise selges oppiq. Langajääke korvist löüdse pooliku toki Dropsi Kid-Silki ni tei taast latsõlõ vahtsõq käüsseq.

Lisaks otsustasin Salomoni sõlme heegeldamise selgeks õppida. Lõngajääkide kõrvist leidsin pooliku toki Dropsi Kid-Silki ning tegin sellest lapsele uued käised. 

Nigu iks, talv ni suvi tulõvaq kõik aig uutmaldaq, nii ka timahavva. Kõrraga olliq lämmäq ilmaq ni mul olõ-s midägi latsõlõ päähä pandaq. Lätsi jälq uma langajääke korvi sisse tuulama ni löüdse toki verevät G-B Wolle Hanna Cable'i heegelniiti. Veidükene tull' langast puudus ni nii sai müts valgõ veere.

Nagu ikka, tuli ka sel aastal suvi ootamatult. Korraga olid soojad ilmad käes ja mul ei olnud lapsele midagi pähe panna. Sukeldusin uuesti oma lõngajääkide korvi, leidsin sealt toki punast G-B Wolle heegelniiti ning heegeldasin sellest mütsi. Et veidike jä niidist puudu, siis sai müts valge allääre.

Helerohilinõ Valpuri

Jo minevä suvõ löüdse suvõpluusõ mustrõ, miä mullõ väega-väega miildü, sügüse sai ka lang ärq ostõtus, a kudamisõni jovva-s inne ku veidükene aigu tagasi.

Juba möödunud aastal leidsin poolkogeamta suvepluusi mustri, mis mulle väga meeldis, sügisel sai ka lõng ostetud, kuid kudumiseni ei jõudnud enne kui veidi aega tagasi.

Mustrõ om peri siist. Esieränis miildü mullõ tuu, et põimmisõq ommaq nii iih ku takah ni käüsside pääl kah viil. Tei pluusõ veidükese pikembä ni edimädse lahkõ veidükese lühkümbä, ku mustrõ ette näkk'. Ku viil piässiq kunagi taad kudama, sis kua kimmähe üteh tüküh, saa-i arvo, mille piät raglaani nii kudama, et kõik tüküq eräle valmis kutaq ni sis kokko ummõldaq.

Muster on pärit siit. Eriti meeldis mulle see, et palmikud on nii ees kui ka taga ning lisaks veel varrukate pealgi. Tegin pluusi veidi pikema ja ees oleva lõhe veidi lühema, kui muster ette nägi. Kui peaksin seda kunagi veel kuduma, siis kooksin kindlasti ühes tükis; ma ei saa aru, miks see tuleb õpetuse järgi eraldi tükkidena kududa ning siis tükid kokku õmmelda. 

Langas om Dropsi Paris, midä läts veidükene päält 400 grammi. Mullõ taa lang miildüs, selle et taa jätt säändse peris mulje, olõ-i sukugi kangõ. Vardaq ommaq 5 mm, sooniku jaos olliq mul 4 mm vardaq.

Lõngaks on Dropsi Paris, mida kulus veidi üle 400 grammi. Mulle see lõng väga meeldib, sest jätab sellise PÄRIS mulje ning ei ole sugugi kange. Vardad on 5 mm, sooniku jaoks kasutasin 4 mm vardaid.