Läämiq kirivähe edesi / Jätkame kirjult

Seost kampsist jäi üle pia terve tokk Fabeli langa. Et ma olõ viimädsel aol vannu jääke kudamisega tegelnuq, sis mõtli just taast latsõlõ sügüses mütsü kutaq. Sääne kirriv taa tull'.

Sellest kampsunist jäi üle pea terve tokk Fabeli lõnga. Et ma olen viimasel ajal kuidagi jääkide hävitamise lainele saanud, otsustasin just sellest lapsele sügiseks mütsi kududa. Üks kirju-mirju sellest tuli.

Tei seo oppusõ perrä, aq sooniku koi sammu silmiga, minkaga mütsü edesi, selle et sis hoit müts latsõl ilosahe pää ni kõrvu ümbre. 

Kudusin  selle õpetuse järgi, kuid sooniku tegin sama silmade arvuga mis ülejäänud mütsigi. Nii hoiab müts ka eest ilusti pea ja kõrvade ümber.

Lang sai iks pall'o varra otsa, nii tull'gi nööriviir kutaq roosast Fabelist, midä minosugumanõ roosapõlgaja oll' millegiperäst kodo ostnuq.

Lõng sai siiski liiga vara otsa, nii tuligi nöörikanal kududa roosast Fabelist, mida minusugune roosapõlgur oli millegipärast koju muretsenud. 

Langaperäq sukõs / Lõngajäägid sokkideks

Mul oll' kogonuq inämb-vähämb sama jämmüsega, aq eri pikkuse langajoosuga kirivit sukalangu perri; üttekokko viis eri langa, aq egäst ütest õnnõ tsipakõnõ. Noq võti kätte ja koi näist latsõlõ sukaq. Sukaq saa-s joht peris üttemuudu, aq kedä tuu sändside kirivide sukkõ man iks sekäs.

Mul oli jääkide korvi kogunenud enam-vähem sama jämedusega, kuid eri lõngajooksu pikkusega kirjusid sokilõngu, ühtekokku viis eri lõnga, kuid igast margist veidikene. Nüüd võtsin kätte ja kudusin lapsele neist sokid. Sokid ei tulnud küll päris ühtmoodi, aga keda see ikka nii kirjude sokkide puhul segab.

Inne.

Enne.

  

 

Ildampa.

Pärast. 

Rosebud

Kroonprintsi salist  jäi nii pall'o Raasiku iskmädä lillat langa üle, et otsusti taast viil üte sali kutaq. Sobiva oppusõ löüdse Margaret Stove'i raamatust "Wrapped in Lace". Taad salit kuatas alomadsõst veerest, luvvas kõik silmäq kõrraga üles ni sis naatas lühendedüide rituga ütekaupa sakkõ kudama. Ülemäne puul om ikäv ripskudõ.

Kroonprintsi sallist  jäi nii palju Raasiku ühekordset lillat lõnga üle, et kudusin sellest veel ühe salli. Sobiva mustri leidsin Margaret Stove'i raamatust "Wrapped in Lace". Seda salli hakatakse kuduma alumisest äärest, luuakse kõik silmused korraga üles ning siis kootakse lühendatud ridadega ühekaupa sakid. Ülemine pool on ripskude.

Roositutu motiiv lähkümbäst ka. 

Roosimotiiv lähemalt ka. 

Imä pääväpluusõ / Ema päikesepluus

 

Jo tükk aigu tagasi sai mul valmis kuat imä suvõpluus, aq kuiki lövvä-s taale sobivit nöpse. Noq lõpus ommaq nöpsiq lövvetüq ni pluusõ pildi pääle saaduq.

Juba tükk aega tagasi sai mul valmis kootud ema suvepluus, kuid kuidagi ei suutnud pluusile sobivaid nööpe leida. Nüüd lõpuks on nööbid olemas ja pluus ka pildile püütud.

 
Pluusõ imä säläh kah.
Pluus ema selja ka.

 
Takast ka.
Tagant ka.

Et pluusõ om kuat soonikuh, hoit taa ilosahõ kehä ümbre. Tett om taa seo oppusõ perrä, õnnõ käüsse tei pikembäq. Langas om Dropsi kõllanõ Safran ni abis olliq 3 mm vardaq.

Et pluus on kootud soonikus, hoiab see ilusti ümber keha. Kootud on pluus selle õpetuse järgi, kuid varrukad tegin pikemad. Lõngaks on Dropsi kollane Safran ja abiks olid 3 mm vardad.

Latsõ villanõ tuunika / Lapse villane tuunika

Sagittaria salist jäi üle nii pall'o langa, et mõtli taast latsõlõ talvõs lämmä vesti tetäq; hää latsiaiah tõisi rõivide pääle pandaq. Naksi kudama üleväst alla raglaanih, selle et sis om häste nätäq, ku pikäs vestis langa jakkus. A langa mugu oll' õnnõ viil ni niimuudu tull'gi vestist hoobis tuunika - omgina hää, latsõ pepu ka ilosahe lämmäh.

Sagittaria sallist jäi üle nii palju lõnga, et otsustasin lapsele sellest talveks sooja vesti teha. Hea lasteaeda teiste riiete peale või siis kombe alla pista. Hakkasin kuduma ülevalt alla raglaanis, sest siis on näha, kui pikaks vestiks lõnga jätkub. Aga lõng ei saanud ega saanud otsa ja nii saigi vestist hoopis tuunika - ongi hea, on lapse selg ja pepu ka kenasti soojas.

Edimält panni ülemäidsist mulkõst keerunööri läbi, aq viimäte tundu, et ilma om iks parõmb. Kaalamulk om meelega nii suur tett, lats taha-i ju sukugi, et villane timmä vasta kuiki putus. Ka trulma om taa meelega kuat.

Esialgu panin ülemistest aukudest keerunööri läbi, kuid tundus, et ilma on ikka parem. Kaelaauk on tehtud meelega nii suur, mu laps on selline veidi hellik ega taha, et villane teda kuskilt kõditaks. Ka rullima on kaelaauk meelega kootud.

Alomadsõ jao kirä võti "Kudumise käsiraamatust" (lk 92), aq mõista-s ma kuiki tuu lühendide jada perrä kutaq. Sis pruuvõ lühendide perrä joonist tetäq, aq ka tuu tulõ-s sukugi vällä. Viimäte võti näütepildi ette ja tei tuu perrä hindäle joonissõ. No sis läts kudaminõ jo kipeste.

Alaosa mustri võtsin "Kudumise käsiraamatust" (lk 92), aga no kuidagi ei saanud selle lühendite jada järgi kootud. Siis proovisin juhendite järgi skeemi joonistada, no tee või tõrva, ei saa hakkama. Lõpuks võtsin ette näitepildi ja joonistasin selle järgi mustri. No edasi läks kudumine juba kiiresti.

Sagittaria

Üts hää sõbõr ni kolleeg tull' Tartohe elämä. Mul om tõtõstõ hää miil ni mõtli kinkiq tälle midägi, midä tah ka vajja lätt. Pei plaani ni löüdse, et kõgõ õigõmb om vast üts hää lämmi olarätt, midä külmäl aol tüü man vai kotoh ümbre olgõ hiitäq. Nigu tel'mise pääle oll' mul ka üts viht õkvalt timä värveh Raasiku isitüt langa. Tull' viil õigõ mustrõ löüdäq. Vilma Vuori Sagittaria võlusi minno uma õhulidsõ keskkotussõga. 

Üks hea sõber ja kolleeg kolis Tartusse. Mul on selle üle tõsiselt hea meel ning mõtlesin talle kinkida midagi, mida tal siin elades ka vaja läheb. Pidasin endaga aru ning leidsin, et kõige õigem oleks vast hea soe õlarätt, mida oleks hea külmal ajal kas töö juures või kodus ümber õlgade tõmmata. Justkui tellimise peale oli mul kodus ka üks viht täpselt tema värvides Raasiku kahekordset lõnga. Nüüd tuli veel ka õige muster leida.  Vilma Vuori Sagittaria võlus mind oma õhulise keskkohaga.

Sali tull' hää suurusõga: üläviir om 184 ja keskkotus üleväst alla 87 cm. Kudamisõ man olliq abis 4,5 mm vardaq.

Sall tuli hea suurusega: ülemine äär on 184 ja keskkoht ülevalt alla 87 cm. Kudumisel olid abiks 4,5 mm vardad.

Lõpus näütä viil mustrit lähkümbäst ka.
Viimaseks näitan veel mustrit lähemalt.

Olõ terve tulõmast, Hanna!
Tere tulemast, Hanna!   

Tütre verrev kamps / Tütre punane kampsun

Mõnda aigu tagasi sai mul latsõlõ sügüses valmis palmikidega kamps. Täämbä oll' liina asja ni sai kõrraga ka nöpsiq ärq ostõtus. Kuiki ilm oll' perädü lämmi, piä-s vasta kiusatusele latsõlõ kamps sälgä pandaq ni pildi pääle püüdäq. Õnnõs olõki-s vajja midägi tetäq, et lats nõuhtõ saiaq.

Mõnda aega tagasi valmis lapsele sügiseks palmikutega kampsun. Täna oli linna asja ja nii sai lõpuks ka nööbid muretsetud ning ette õmmeldud. Kuigi ilm oli täna kampsuniks selgelt liiga soe, ei pidanud vastu kiusatusele kampsun lapsele selga panna ning pildile püüda. Laps oli õnneks rõõmuga nõus.

Kamps om mõnusahe veidükene pikemb ni niimuudu sügüses ja talvõs hää lämmi.

Kampsun on pikemat sorti ning nii just sügiseks ja talveks parajalt soe.

Kamps om kuat seo oppusõ perrä. Langas om Dropsi Merino Extra Fine, midä läts tsipäkene veidemb ku 300 g. Koi 3,5 mm vardidega.

Kampsun on kootud selle õpetuse järgi. Lõngaks on Dropsi Merino Extra Fine, mida kulus õige veidi alla 300 g. Kudusin 3,5 mm varrastega.

 Aitüma tütrele, kiä oll' nõuh kampsi sälgä pandma, ku väläh oll' 28 kraati lämmind.

 Suur-suur aitäh tütrekesele, kes oli nõus kampsunit selga panema, kui väljas oli 28 kraadi sooja.

Ja tõõsõlõ tüüle, minkäle täämbä nöpse otsõ, lövvä-s midägi, nii et taa jääs viil uutma. 

Teisele tööle, millele täna ka nööpe otsisin, ei leidnud siiski midagi sobivat, nii et see jääb veel ootama. 

Vahtsõnõ abimiis / Uus abiline

Täämbä näütägi-i üttegi valmis tüüd, aq kõnõlõ hoobist tuust, et mul om noq kotoh vahtsõnõ abimiis, kellele, nigu pildilt nätäq, lang väega miildüs. Eks edespiteq olõ nätäq, kumuudu mul timägaq elleh kudamine lätt.

Täna ei olegi mul ühtki valmis tööd näidata. Tahtsin lihtsalt jagada suurt rõõmu selle üle, et mul on nüüd uus abiline, kellele, nagu pildilt näha, lõng väga meeldib. Eks edaspidi ole näha, kuidas mul temaga koos elades kudumine edeneb. 

Topelt ei kärise. Kats mütsü ja lillikeist

Mul pallõldi ütele tsillukõsõlõ tütrigule valgõ pitsmüts heegeldaq. Mustrit olõ-s vajja kavva märkiq, õkvalt tull' mu silme ette illos suvõmüts, minka  Kata  oll' umalõ latsõlõ tennüq. Tei ka säändse. Et taa tütrigukõnõ eläs tõsõh Eestimaa otsah ni mu umalõ latsõlõ om müts väega tsillukõnõ, tõmbsi taa pildi tegemise aos mahlapurgile päähä.

Mul paluti ühele pisikesele tüdrukule valge pitsmüts heegeldada. Mustri üle polnud vaja pikalt aru pidada, sest pea kohe tuli mul silme ette ilus suvemüts, mille Kata oli oma lapsele teinud. Tegin siis ka samasuguse. Et mütsi omanik elab teises Eesti otsas ning et minu tütrele on müts lootuseltult väike, tõmbasin selle pildistamiseks pähe hoopis mahlapurgile.

Tegelikult om vajja külh tunnistaq, et taa müts tulõ-s mul kõrraga vällä, kõgõpäält tull' müts iks selgehe suur, kuiki pruuvõ hoolõga rehkendäq. Tah ommaq naaq mõlõmbaq.

Tegelikult tuleb öelda, et seemütsike ei tulnudmul sugugi esimese korraga välja. Kõigepealt tuli müts mu hoolikast arvestamisest hoolimata ikka selgelt suur. Siin on kaks mütsi koos.

Suurõmba mütsü heegeldi Steinbach Wolle Maxi ni vähämbä Anchori heegelniididst.
Suurema mütsi heegeldasin Steinbach Wolle Maxi ning väiksema Anchori heegelniididst.

Lisas taheti viil ka katt tsillukõst lillikest. Tõnõ näist om Dropsi 0-732 ni tõnõ Dropsi 0-757.
Lisaks taheti veel ka kaht väikest lille. Need on Dropsi mustrid  0-732 ning 0-757.

Rege rauta suvel... vol 2

Nii kats nädälit tagasi sai valmis imä talvõkamps. Pildiq olliq seoniaoni tegemäldäq, aq täämbä, ku olõ-s inämb nii perädü lämmi, sai taa asi ka kõrda aet.

Umbes kaks nädalat tagasi valmis mul ema talvekampsun, kuid pildid olid siiani tegemata. Täna, kui ei olnud enam nii tapvalt palav, sai ka see asi tehtud.

Kampsi tei seo oppusõ perrä, õnnõ imä taha-s korgõt kaala. Oll' hää lihtsä ni kipe kudaminõ. Langas om Garnstudio Eskimo, aq beeži asõmal võti kaamelivärmi (nr 13). Langa läts veidemb, ku oppusõh kiräh oll'.

Kampsuni tegin selle õpetuse järgi, kuid ema ei tahtnud kõrgt kaelust. Oli lihtne ning kiire kudumine. Lõngaks on Garnstudio Eskimo, kuid beeži asemel kasutasin kaamelivärvi (nr 13). Lõnga läks päris palju vähem, kui õpetuses öeldud oli.