Olõ jo peris mitu suvvõ pandnuq eesti kiilde ümbre üte sukakudamisraamadu. Mitte et ma määnegi sukakudamisekspert olõssi, aq kuiki om niimuudu lännüq. Parhilladsõs om naid raamatit kokko ütessä. Mõnda aigu tagasi sai arvo, et olõ-i kõigist naist ümbrepantuist raamatist kudanuq esiq rohkõmb ku üte paari miihisukkõ. Otsusti taad asja muutaq ja koi latsõlõ sukaq.
Olen juba päris mitmel suvel tõlkinud eesti keelde ühe sokikudumisraamatu. Mitte et ma mingi sokikudumisspets oleksin, aga lihtsalt on nii läinud. Praeguseks on neid raamatuid saanud kokku üheksa. Mõni aeg tagasi mõistsin, et ma ei ole nendest ise kudunud rohkem kui ainult ühe paari meestesokke. Otsustasin seda asja muuta ja kudusin lapsele sokid.
Mul om uma elo joosul peris hulga langa kogonuq. Õnnõs mitte viil kistumada hulga, aq iks rohkõmb, ku vajja om. Nii et tõnõ, midä otsusti, om tuu, et proovi võimaligult pall´o edespiteh kutaq asju jo kotoh olõmah olõvist langust. Taa neoonkõllanõ lang om viil sääne, mille mu imä nõukaao lõpuh vai Eesti ao alostusõh oll´ koskiltki saanuq. Tuud aigu, ku päämädsis värves huulidsa pääl olliq pruun ni hall, tunduvaq nuuq neoonkõllanõ ja neoonorants umbõ vägeväq. Puulõ päält keriti nuuq ärq, a mälehtä-i, et naist ka periselt midägi valmis olõssi koet. Kuikimuudu oll´ naist langust paar keräkest neoonkõllast mu manoq saanuq. Noq otsusti taa ärq kutaq. A et taa värv tundu-i inämb umbõ väkev, sis sai lang sukõs, midä saapidõ seest niigunii nätäq ei olõq.
Mul on oma elu jooksul kogunenud päris palju lõnga. Õnneks mitte veel pöörasel hulgal, aga siiski rohkem, kui vaja on. Nii et teine, mida otsustasin, on see, et proovin edapidi kududa võimalikult palju juba olemas olevatest lõngadest. See neoonkollane lõng on veel selline, mis mu ema sai kuskilt kunagi kas nõukaaja lõpus või siis Eesti aja alguses. Tol ajal, kui tänavapildis olid valitsevaks pruun ja hall, tundusid need neoonkollane ja -oranž hullult ägedad. Lõng keriti meil kodus küll poolidelt keradesse, aga ma ei mäleta, et neist ka mõni kudum oleks valminud. Kuidagi olid nendest lõngadest paar kerakest neoonkollast ka minu lõngakorvi sattunud. Otsustasin nüüd need ära kududa. Aga et värv ei tundu enam umbe äge, said kootud sokid, mis saapa seest niikuinii välja ei paista.
