Neoonkõlladsõq sukaq

Olõ jo peris mitu suvvõ pandnuq eesti kiilde ümbre üte sukakudamisraamadu. Mitte et ma määnegi sukakudamisekspert olõssi, aq kuiki om niimuudu lännüq. Parhilladsõs om naid raamatit kokko ütessä. Mõnda aigu tagasi sai arvo, et olõ-i kõigist naist ümbrepantuist raamatist kudanuq esiq rohkõmb ku üte paari miihisukkõ. Otsusti taad asja muutaq ja koi latsõlõ sukaq.

Olen juba päris mitmel suvel tõlkinud eesti keelde ühe sokikudumisraamatu. Mitte et ma mingi sokikudumisspets oleksin, aga lihtsalt on nii läinud. Praeguseks on neid raamatuid saanud kokku üheksa. Mõni aeg tagasi mõistsin, et ma ei ole nendest ise kudunud rohkem kui ainult ühe paari meestesokke. Otsustasin seda asja muuta ja kudusin lapsele sokid.

Mul om uma elo joosul peris hulga langa kogonuq. Õnnõs mitte viil kistumada hulga, aq iks rohkõmb, ku vajja om. Nii et tõnõ, midä otsusti, om tuu, et proovi võimaligult pall´o edespiteh kutaq asju jo kotoh olõmah olõvist langust. Taa neoonkõllanõ lang om viil sääne, mille mu imä nõukaao lõpuh vai Eesti ao alostusõh oll´ koskiltki saanuq. Tuud aigu, ku päämädsis värves huulidsa pääl olliq pruun ni hall, tunduvaq nuuq neoonkõllanõ ja neoonorants umbõ vägeväq. Puulõ päält keriti nuuq ärq, a mälehtä-i, et naist ka periselt midägi valmis olõssi koet.  Kuikimuudu oll´ naist langust paar keräkest neoonkõllast mu manoq saanuq. Noq otsusti taa ärq kutaq. A et taa värv tundu-i inämb umbõ väkev, sis sai lang sukõs, midä saapidõ seest niigunii nätäq ei olõq.

Mul on oma elu jooksul kogunenud päris palju lõnga. Õnneks mitte veel pöörasel hulgal, aga siiski rohkem, kui vaja on. Nii et teine, mida otsustasin, on see, et proovin edapidi kududa võimalikult palju juba olemas olevatest lõngadest. See neoonkollane lõng on veel selline, mis mu ema sai kuskilt kunagi kas nõukaaja lõpus või siis Eesti aja alguses. Tol ajal, kui tänavapildis olid valitsevaks pruun ja hall, tundusid need neoonkollane ja -oranž hullult ägedad. Lõng keriti meil kodus küll poolidelt keradesse, aga ma ei mäleta, et neist ka mõni kudum oleks valminud. Kuidagi olid nendest lõngadest paar kerakest neoonkollast ka minu lõngakorvi sattunud. Otsustasin nüüd need ära kududa. Aga et värv ei tundu enam umbe äge, said kootud sokid, mis saapa seest niikuinii välja ei paista.

Sukaq ommaq koeduq Niina Laitise raamadu "Muinasjutulised silmused" mustrõ "Ööbikud" perrä.

Sokid on kootud Niina Laitineni raamatu "Muinasjutulised silmused" mustri "Ööbikud" järgi.

Latsõ lämmi kampś

Ku mineväh postitusõh olliq katś kampsi, sis tah om viil ütś. Seo kampsi koi ma umalõ väikumbalõ latsõlõ timahavvadsõs külmäs aos. Prr, a kuimuudu verevä tooniga asju õigõhe pildi pääle saiaq, tuud ei olõq ma iks viil ärq opnuq. Kampś om lillakanõ, mis naidõ pilte päält joht ei paistuq.

Kui eelmises postituses oli kaks kampsunit, siis siin on veel üks, mille kudusin oma väiksemale lapsele selleks talveks. Aga seda, kuidas punase tooniga asju õigesti pildile püüda, ei ole ma ikka veel selgeks saanud. Kampsun on tegelikult lillaka tooniga, mis piltide pealt küll välja ei paista.

Mullõ väega miildü tuu alomadsõ veere mustrõ, tuuperäst otsusti latsõ kampsi seo oppusõ perrä kutaq. A tuu, et oppusõ perrä piät kampsilõ käüsseq ildampa külge umblõma, miildü-s mullõ sukugi, ei taha kuikina tuud, et latsõ kampsil määndsegiq ummõlusõq ummaq. Nii otsusti kutaq alt üles raglaankampsi ja saigi ilma ummõluisilda toimõ! Kaal tull´ tuu pääle ka tõistsugumanõ, aq miildüs mullõ iks. 

Mulle väga meeldis kampsuni alumises ääres olev muster, mispärast otsustasin kampsuni selle õpetuse järgi kududa. Mis mulle aga sugugi ei meeldinud, oli see, et õpetuse järgi oleks tulnud kampsunile käised hiljem külge õmmelda. Mina aga ei taha, et lapse kampsunil kuskil mingid õmblused on. Nii otsustasin kududa alt üles raglaankampsuni ja saingi ilma õmblusteta hakkama! Kaelus tuli ka teistsugune, aga meeldib mulle ikkagi.

Langa tel´se kunagi üte sõbra kaudu Hiinast. Oll´ küländ piinü, aq mitte ei mälehtä, mis sääl seeh oll´. Google Translate ütel´, et om 70% "loomset kiudu", aq määnest, tuud es ütle. Umbõ pehmeq ja lämmi om külh. Koi 2,5 mm vardidõga.

Lõnga tellisin kunagi ammu ühe sõbra kaudu Hiinast. Oli suhteliselt peene koostisega, aga mitte ei mäleta, mis seal sees oli. Google Translate'i järgi on seal 70% "loomset kiudu", aga millist, see ei ütle. Aga hästi pehme ja soe on küll. Kudusin kampsuni 2,5 mm varrastega.

Noq või talv tullaq!

Nüüd võib talv tulla!

Käokirässeq talvõs

Mõtli, et proovis õigõ taa blogi päält tolmu pühkiq, vast saa jälq rii pääle. Kudanuq olõ küländ veidüq, aq iks kõik aig om midägi poolõlõ olnuq ja ütte-tõist om valmis ka saanuq. Takastperrä naka-iq midägi väega näütämä (üte vana aśa panõ külh siiäqsamma postitustõ), aq vahtsõq aśakõsõq proovi jälq kirja pandaq.

Mõtlesin, et kui prooviks õige oma blogi pealt tolmu maha pühkida, ehk õnnestub jälle joone peale saada. Kudunud pole kuigi palju, kuid kogu aeg on midagi ikka pooleli olnud ja üht-teist olen ka valmis saanud. Tagantjärele ei ole küll plaanis midagi näitama hakata (tänasesse postitusse plaanin siiski ühe asja üles märkida), aga uued asjad prooviks küll kirja saada.

Kävemiq aastadsõs saanu latsõ sünnüpääväl. Kingis veimiq mänguaśa, aq päält tuu sai kingikotti tsusatus ka hindä koet kampś. Mul oll´ tunnõq, et kampsilõ om vajja puust nöpse, aq lövvä-s kuiki säändsit, mis passissõq. Käokirässenöpsiq olliq jo pikembät aigu suhvlih nöpsitopsih umma kampsi uutnuq ja niimuudu naaq sis siiäq kampsi pääle saivakiq. Ja õigõhe saivaq! Sobissõq siiäq ku kulak silmämulku, olõ kimmäs, et puunöpsiq es olõssiq ilmangi tah ütehääq olnuq.

Käisime aastaseks saanud lapse sünnipäeval. Kingikotti sai mänguasja kõrvale pistetud ka endakootud kampsun. Kudumise ajal olin täiesti veendunud, et siia oleks vaja puunööpe, aga ei leidnud päris ideaalselt sobivaid. Need lepatriinunööbid olid aga aastaid sahtlis nööbikarbis oma kampsunit oodanud ja nii need nüüd käiku läksidki. Ja õigesti läksid! Need sobivad kampsunile minu meelest kui rusikas silmaauku.

Kamps om koet seo Novita oppusõ perrä. Oppus om selge ja lihtsä ni kamps sai kipeste valmis. Langas oll´ oppusõhki tuud Novita Baby Wool, tuud lätś nii 175 g. Koi 4 mm, veereq siski 3,5 mm vardidõga. Mul jäi 4 mm vardidõga kampś küländ kangõ ja alominõ viir tahtsõ hinnäst ka väega üles käändäq. Tei sis kampsi likõs. Tuuga kattõ kangus ärq ja alominõ viir püsüs ka ilosahe, aq kampś vinnü julgõhe numbrõ (vai eski katś) suurõmbas. Kas taa om meriinolangu üldine hädä?

Kampsun on kootud selle Novita õpetuse järgi. Õpetus on selge ja lihtsasti kirja pandud ning kampsun sai kiiresti valmis. Lõngaks võtsin sama, mis õpetuses soovitatud: Novita Baby Wool, mida kulus u 175 g. Kudusin 4 mm, ripskoes ääred 3,5 mm varrastega. Mul jäi kude 4 mm varrastega suhteliselt kange ja lõpuks tükkis ka alumine äär hirmsasti üles keerama ennast. Otsustasin siis kampsuni märjaks teha. Alumise ääre sain nii ilusti hoidma ja ka kangus kadus ära, aga kampsun venis julgelt numbri (kui mitte kahe) jagu suuremaks. Kas see on meriinolõngade puhul tavaline?

Tõnõ ja jo pia nii aastak aigu vana asi, midä näütä, om titakampsi ja -pükse komplekt. Lätś nii, et mi perrehe tull´ minevä aastaga lõpuh vahtsõnõ väiku inemine ja saa-s ju timmä ilma pehme ni lämmä kampsi ja pükseldä jättäq. Pilt om kehväkene, tuu sai kipõstõ tett inne, ku naaq rõivatüküq järgmädsele latsõlõ lätsiq.

Teine ja juba peaaegu aasta aega vana asi, mida tahan näidata, on titakampsuni ja -pükste komplekt. Läks nii, et meie perre saabus möödunud aasta lõpus uus väike inimene ja ei saanud ju teda ilma pehme ja sooja kampsuni ja püksteta jätta. Pilt on kehvavõitu, see sai tehtud kiiruga enne, kui need riided said uuele omanikule toimetatud.

Kampsi ülemäne jago om koet Dropsi seo oppusõ perrä, alomadsõ jao koi pääst. Pükse kudamisõ man pruuksõ seod oppust. Langas oll´ Dropsi Baby Merino. Taad langa julgu külh kittäq - pehmeq, lämmi ni püssü illos ka sis, ku rõivit sai pall´o kannõtus.

Kampsuni ülemine osa on kootud Dropsi selle õpetuse järgi, alumise osa kudusin nii, nagu varrastelt tuli. Pükste kudumisel kasutasin seda õpetust. Lõngaks oli Dropsi Baby Merino. Seda lõnga julgen küll kiita - pehme, soe ja püsis ka ohtral kandmisel ilus.