Latsõ lämmi kampś

Ku mineväh postitusõh olliq katś kampsi, sis tah om viil ütś. Seo kampsi koi ma umalõ väikumbalõ latsõlõ timahavvadsõs külmäs aos. Prr, a kuimuudu verevä tooniga asju õigõhe pildi pääle saiaq, tuud ei olõq ma iks viil ärq opnuq. Kampś om lillakanõ, mis naidõ pilte päält joht ei paistuq.

Kui eelmises postituses oli kaks kampsunit, siis siin on veel üks, mille kudusin oma väiksemale lapsele selleks talveks. Aga seda, kuidas punase tooniga asju õigesti pildile püüda, ei ole ma ikka veel selgeks saanud. Kampsun on tegelikult lillaka tooniga, mis piltide pealt küll välja ei paista.

Mullõ väega miildü tuu alomadsõ veere mustrõ, tuuperäst otsusti latsõ kampsi seo oppusõ perrä kutaq. A tuu, et oppusõ perrä piät kampsilõ käüsseq ildampa külge umblõma, miildü-s mullõ sukugi, ei taha kuikina tuud, et latsõ kampsil määndsegiq ummõlusõq ummaq. Nii otsusti kutaq alt üles raglaankampsi ja saigi ilma ummõluisilda toimõ! Kaal tull´ tuu pääle ka tõistsugumanõ, aq miildüs mullõ iks. 

Mulle väga meeldis kampsuni alumises ääres olev muster, mispärast otsustasin kampsuni selle õpetuse järgi kududa. Mis mulle aga sugugi ei meeldinud, oli see, et õpetuse järgi oleks tulnud kampsunile käised hiljem külge õmmelda. Mina aga ei taha, et lapse kampsunil kuskil mingid õmblused on. Nii otsustasin kududa alt üles raglaankampsuni ja saingi ilma õmblusteta hakkama! Kaelus tuli ka teistsugune, aga meeldib mulle ikkagi.

Langa tel´se kunagi üte sõbra kaudu Hiinast. Oll´ küländ piinü, aq mitte ei mälehtä, mis sääl seeh oll´. Google Translate ütel´, et om 70% "loomset kiudu", aq määnest, tuud es ütle. Umbõ pehmeq ja lämmi om külh. Koi 2,5 mm vardidõga.

Lõnga tellisin kunagi ammu ühe sõbra kaudu Hiinast. Oli suhteliselt peene koostisega, aga mitte ei mäleta, mis seal sees oli. Google Translate'i järgi on seal 70% "loomset kiudu", aga millist, see ei ütle. Aga hästi pehme ja soe on küll. Kudusin kampsuni 2,5 mm varrastega.

Noq või talv tullaq!

Nüüd võib talv tulla!

Käokirässeq talvõs

Mõtli, et proovis õigõ taa blogi päält tolmu pühkiq, vast saa jälq rii pääle. Kudanuq olõ küländ veidüq, aq iks kõik aig om midägi poolõlõ olnuq ja ütte-tõist om valmis ka saanuq. Takastperrä naka-iq midägi väega näütämä (üte vana aśa panõ külh siiäqsamma postitustõ), aq vahtsõq aśakõsõq proovi jälq kirja pandaq.

Mõtlesin, et kui prooviks õige oma blogi pealt tolmu maha pühkida, ehk õnnestub jälle joone peale saada. Kudunud pole kuigi palju, kuid kogu aeg on midagi ikka pooleli olnud ja üht-teist olen ka valmis saanud. Tagantjärele ei ole küll plaanis midagi näitama hakata (tänasesse postitusse plaanin siiski ühe asja üles märkida), aga uued asjad prooviks küll kirja saada.

Kävemiq aastadsõs saanu latsõ sünnüpääväl. Kingis veimiq mänguaśa, aq päält tuu sai kingikotti tsusatus ka hindä koet kampś. Mul oll´ tunnõq, et kampsilõ om vajja puust nöpse, aq lövvä-s kuiki säändsit, mis passissõq. Käokirässenöpsiq olliq jo pikembät aigu suhvlih nöpsitopsih umma kampsi uutnuq ja niimuudu naaq sis siiäq kampsi pääle saivakiq. Ja õigõhe saivaq! Sobissõq siiäq ku kulak silmämulku, olõ kimmäs, et puunöpsiq es olõssiq ilmangi tah ütehääq olnuq.

Käisime aastaseks saanud lapse sünnipäeval. Kingikotti sai mänguasja kõrvale pistetud ka endakootud kampsun. Kudumise ajal olin täiesti veendunud, et siia oleks vaja puunööpe, aga ei leidnud päris ideaalselt sobivaid. Need lepatriinunööbid olid aga aastaid sahtlis nööbikarbis oma kampsunit oodanud ja nii need nüüd käiku läksidki. Ja õigesti läksid! Need sobivad kampsunile minu meelest kui rusikas silmaauku.

Kamps om koet seo Novita oppusõ perrä. Oppus om selge ja lihtsä ni kamps sai kipeste valmis. Langas oll´ oppusõhki tuud Novita Baby Wool, tuud lätś nii 175 g. Koi 4 mm, veereq siski 3,5 mm vardidõga. Mul jäi 4 mm vardidõga kampś küländ kangõ ja alominõ viir tahtsõ hinnäst ka väega üles käändäq. Tei sis kampsi likõs. Tuuga kattõ kangus ärq ja alominõ viir püsüs ka ilosahe, aq kampś vinnü julgõhe numbrõ (vai eski katś) suurõmbas. Kas taa om meriinolangu üldine hädä?

Kampsun on kootud selle Novita õpetuse järgi. Õpetus on selge ja lihtsasti kirja pandud ning kampsun sai kiiresti valmis. Lõngaks võtsin sama, mis õpetuses soovitatud: Novita Baby Wool, mida kulus u 175 g. Kudusin 4 mm, ripskoes ääred 3,5 mm varrastega. Mul jäi kude 4 mm varrastega suhteliselt kange ja lõpuks tükkis ka alumine äär hirmsasti üles keerama ennast. Otsustasin siis kampsuni märjaks teha. Alumise ääre sain nii ilusti hoidma ja ka kangus kadus ära, aga kampsun venis julgelt numbri (kui mitte kahe) jagu suuremaks. Kas see on meriinolõngade puhul tavaline?

Tõnõ ja jo pia nii aastak aigu vana asi, midä näütä, om titakampsi ja -pükse komplekt. Lätś nii, et mi perrehe tull´ minevä aastaga lõpuh vahtsõnõ väiku inemine ja saa-s ju timmä ilma pehme ni lämmä kampsi ja pükseldä jättäq. Pilt om kehväkene, tuu sai kipõstõ tett inne, ku naaq rõivatüküq järgmädsele latsõlõ lätsiq.

Teine ja juba peaaegu aasta aega vana asi, mida tahan näidata, on titakampsuni ja -pükste komplekt. Läks nii, et meie perre saabus möödunud aasta lõpus uus väike inimene ja ei saanud ju teda ilma pehme ja sooja kampsuni ja püksteta jätta. Pilt on kehvavõitu, see sai tehtud kiiruga enne, kui need riided said uuele omanikule toimetatud.

Kampsi ülemäne jago om koet Dropsi seo oppusõ perrä, alomadsõ jao koi pääst. Pükse kudamisõ man pruuksõ seod oppust. Langas oll´ Dropsi Baby Merino. Taad langa julgu külh kittäq - pehmeq, lämmi ni püssü illos ka sis, ku rõivit sai pall´o kannõtus.

Kampsuni ülemine osa on kootud Dropsi selle õpetuse järgi, alumise osa kudusin nii, nagu varrastelt tuli. Pükste kudumisel kasutasin seda õpetust. Lõngaks oli Dropsi Baby Merino. Seda lõnga julgen küll kiita - pehme, soe ja püsis ka ohtral kandmisel ilus. 

Alvina latsõlõ

Viimädse katõ aastaga joosul olõ kudanuq veidüq, aq õnnõs mitte nii veidüq, ku blogihtõ om jõudnuq. Minevä aastaga kotsilõ mõistaki-i üldäq, mille taa nii läts, aq timahavva olõ pall'o rohkõmb lugõnuq. No ja lugõminõ ni kudaminõ ommaq säädnseq, mis mullõ mõlõmbaq miildüseq, aq mille mõlõmba jaos jää-i aigu. Nii et ku kua inämb, sis loe veidemb ja vastapiteh. Timahavva olõ lugõnuq pall'o inämb, aq kudanu jälkinäq tuuvõrra veidemb. Noq otsusti iks blogilt inne jõulu tolmukõrra maaha pühkiq ni vähembäste üte aśa siiäq üles pandaq.

Viimase kahe aasta jooksul olen vähe kudunud, aga õnneks siiski mitte nii vähe, kui blogisse on jõudnud. Möödunud aasta kohta ei oskagi põhjust öelda, aga sel aastal olen rohkem lugenud. Lugemine ja kudumine meeldivad mulle mõlemad, kuid kahjuks ei jää mõlema jaoks aega. Nii et kui koon rohkem, siis loen vähem ja vastupidi. Ja sel aastal olen lugenud palju rohkem, kuid kudunud jälle sellevõrra vähem. Nüüd aga otsustasin veel enne jõule blogi peale tekkinud tolmukihi maha pühkida ja ühe sel aastal kootud asja siia siiski üles panna.

Mu lats om viimädsel aol umbõ pikkust visanuq ja nii oll' täl ka vahtsõt kampsi vajja. Otsustimiq tetäq säändse, kost ei saa väega lihtsähe vällä kassuq ja mis es olõssiq "pall'o titekas", nigu lats piinütundõlidsõlt märkse. Vällä sai valitus Garnstudio Alvina. 

Mu laps on viimasel ajal kõvasti pikkust visanud ja nii oli tal ka uut kampsunit vaja. Otsustasime teha sellise, kust ei ole võimalik väga lihtsalt välja kasvada ja mis ei oleks ka "liiga titekas", nagu mu laps peenetundeliselt tähendas. Valisime välja Garnstudio Alvina.

Langas om Alize Angora Real 40, mille võti katõkõrra. Koi 5,5 mm vardidõga. 

Lõngaks on Alize Angora Real 40, mida kudusin kahekordselt. Kasutasin 5,5 mm vardaid.

Lats om rahul ja maq kah.

Laps on kampsuniga rahul ja ma kah.

Clover

Mõni aastak tagasi koi mehele kampsi. A tä kanna-s taad sukugi, selle et värm tälle väega es miildü. Noq võti hinnäst kätte, tõmbsi kampsi üles ja koi taast langast hoobis hindäle, mul olõ-s säändse värmi vasta midägi.

Mõned aastad tagasi kudusin mehele kampsuni. Aga ta ei kasutanud seda kunagi, sest tuli välja, et talle ei meeldinud lõnga värv. Nüüd võtsin end kätte, harutasin kampsuni üles ja kudusin saadud lõngast hoopis endale kampsuni, mul pole selle värvi vastu midagi.

Et mehe kampsih olduidõ aastidõ joosul oll' lang peris ärq panõhtunuq, ostiq taa kõrvalõ juuskma Dropsi langa Brushed Alpaca Silk, mõjju häste. Õnnõ et noq tulõ kampsist pal'tu pääle pall'o karvakõisi, miä mullõ jälkinä väega ei miildü. Olõ-i inemine ilmangi rahu.

Kuna mehe kampsunis oldud aastate jooksul jõudis lõng päris ära lamanduda, siis ostsin selle kõrvale jooksma Dropsi lõnga Brushed Alpaca Silk, mõjus väga hästi. Ainuke halb asi on see, et nüüd tuleb kampsunist mantli külge palju karvakesi, mis mulle jälle eriti ei meeldi. No ei saa ju ometi täiesti rahul olla. 

Tuu murrõ man tulõ abis, et ega taa kamps häste pal'tu alla mahugi-i, aq ku vajja, sis saa iks sinnäq pandaq kah. Aq sis nägeväq käeq muiduki vällä ku kilega vorstiq.

Seda muret vähendab muidugi asjaolu, et ega kampsun hästi mantli alla mahugi. Kui vaja, siis saab panna küll, aga käed näevad siis küll välja nagu kile see olevad vorstid.

Kamps on häste lihtsä, iih om umbõ lihtsä mustrõ, käüseq ommaq pärljädsõhe kuatuq, säläjago om labadsõ toimõga. Käüseq ommaq kõrraga külge kuatuq ni ummõluisi kampsil olõ-i, miä nii jämme langa kõrral om umbõ hää. Mustrõ om Dropsilt: Clover.

Kampsun on hästi lihtne, ees on lihtne muster, varrukad on kootud pärlkoes ja seljajagu labases koes. varrukad kudusin kohe külge ja nii ei ole kampsunil õmblusi, mis nii jämeda lõnga puhul on muidugi eeliseks. Kampsuni disain on Dropsilt: Clover.

Koi 8 mm vardidõga. Võitiq esi taa pääle märki, KUI lämmi taa kamps om.
Kudusin 8 mm varrastega, nii et võite ise mõelda, KUI soe see kampsun on.

A mehele om vahtsõnõ kamps vardidõ pääl. Ja ku piässiq vällä tulõma, et taa värm tälle jälq ei miildü, sis on külh hädä majah, selle et pruuni kampsi taha-i maq kah.

Aga mehele on uus kampsun varrastel. Kui nüüd peaks selguma, et see värv talle ka ei meeldi, siis on küll häda majas, sest pruuni kampsunit ei taha ma kah.

Roosa = titekas

Latsõlõ oll' vahtsõt mütsü vajja. Mõtli vällä, et 1) müts piät olõma lämmi ja viil parõmb ku vuudrõ pääl; 2) kudaminõ piät mullõ ka midägi pakma ja 3) langa ostma lää-iq, aq kua kotoh olõmah olõvist langust ni viil parõmb, kua säändsist langust, mis ommaq kostkiltki muialt üle jäänüq. 

Lapsele oli uut mütsi vaja. Mõtlesin enda jaoks välja, et 1) müts peab olema soe ja veel parem, kui on voodri peal; 2) kudumine peab mulle ka tore olema ja 3) lõnga ostma ma ei hakka, koon nendest, mis kodus olemas on (ja eriti hea, kui saan kududa nendest, mis kuskilt mujalt töödest on üle jäänud).

Edimält mõtli vällä, et taha kutaq ütevärmilist põhja, kohe pääle tulõssi õrn pits. Sis tull' naadaq langa otśma. Tuu man olliq meil latsõga kummalgi umaq arvamisõq: tuu, mis tälle miildü, es passi mu meelest sukugi vai sis oll' langa pall´o veidü. Ja nuuq langaq, midä maq paki, olliq timä meelest hirmsaq. Olli jo valmis perrä andma ja langapuuti minemä, ku tull´ miilde lubahus, et kua kotoh olõvist langust. Tei hinnäst kõvas ja otsusti roosa langa kasus, miä oll´üle jäänüq latsõ kampsist, sallist ja mütsüst-kindist.
Kõigepealt mõtlesin välja, et tahan kududa ühevärvilist põhja, kuhu peale koon õrna pitsi. Siis tuli hakata lõngu valima. No selle juures tulid selgelt esile meie eriarvamused: see, mis talle meeldis, ei sobinud minu meelest sugugi või siis oli seda lõnga lihtsalt liiga vähe. Ja need lõngad, mida mina välja pakkusin, olid tema meelest "lihtsalt jubedad". Olin juba valmis järele andma ja sammud lõngapoodi seadma, kui tuli meelde, et olin lubanud seda mitte teha. Jäin siis endale kindlaks ja valisin lapse piuksumisest hoolimata välja roosa lõnga, mis oli üle jäänud tema kampsunist, sallist ning mütsist ja kinnastest.

Nii ma sis koi ja kuuli kõik aig, et taa müts om umbõ titekas ni nõme. No muidoki, ku vannus om sääne, et roosa = titekas ja must = väkev, olõ-i midägi tetäq. Lõpus ütli, et kua sis hindäle, sis olõ-i timä asi, ku titekas ni nõme taa om ja et läämi iks edesi suunah "Mida vanem eit, seda roosam kleit." A no ku valgõ pits naas tassakõnõ vällä kujonõma, sis olõ-s inämb sukugi nõme ja titekas, sis oll' iks peris väkev ni illos. No ja ku müts valmis sai, jäi ma taast ilma, õnnõ pildistamisõ aos panni umma päähä.

Nii ma siis kudusin ja kuulsin pidevalt, kui nõme ja titekas see müts on. No teadagi, kui vanus on selline, et roosa tähendab automaatselt titekat ja must ägedat, siis polegi ju midagi muud oodata. Lõpuks ütlesin, et koon selle endale, siis pole tema asi, kui nõme ja titekas see on. Ja liigume ikka auga edasi põhimõtte "Mida vanem eit, seda roosam kleit" järgi. Aga kui valge pits hakkas nägu võtma, siis ei olnud müts enam sugugi ei nõme ega titekas, vaid päris ilus ja äge. No ja kui müts päris valmis sai, jäin ma sellest siiski ilma, ainult pildistamise ajaks panin endale pähe.

Mudu koi umast pääst, aq pitsikirä võti vanast hääst raamatust "Pitsilised koekirjad".

Muidu kudusin oma peast, aga pitsikirja võtsin vanast heast raamatust "Pitsilised koekirjad".

Sääne asi ka viil, et kooni ma mütsü koi, ostimiq latsõlõ poodist vahtsõ paksu mütsü ja ni pässi ma vuudrõ umblõmisõst.

Selline asi ka, et kuni ma mütsi kudusin, ostsime lapsele poest paksu mütsi ja nii pääsesin voodri õmblemisest.

Ta koob siiski. Latsõ sali

Timahavva lää-s mul kudaminõ kuikina, aq blogiminõ om ummõhtõgi viil halvõmbahe lännüq. Tah om küland pikkä aigu tagasi kuat sali latsõlõ. Nigu pilte päält nätäq, sai sali valmis sis, ku leheq olliq puu otsast maaha ärq sadanuq, aq talvõst olõ-s viil määnestki märki. 

Sel aastal ei edenenud mul kudumine kuigi hästi, aga blogimine läks ometigi veelgi halvemini. Nii näitan alles nüüd lapse salli, mis sai, nagu piltideltki näha, valmis juba siis, kui lehed olid puust langenud, kuid talvest polnud veel lõhnagi.

Lats oll´ mullõ jo mõnda aigu kõnõlnuq, et täl om umbõlõ vajja salli, midä saassi ümbre olgõ ka võttaq. No lõpus anni perrä ja koi tälle säändse. Sali om niipall´o väikene, et mahus ka jopi ala kaala, a om iks illoś ka olgõ pääl. Noh, vähembäste latsõl.

Tütar oli mulle juba mõnda aega proovinud selgeks teha, et tal on hirmsasti vaja salli, mida saaks ka üle õlgade võtta. No lõpuks andsin järele ja kudusin talle sellise. Sall on niipalju väike, et mahub jope alla kaela, aga ikkagi piisavalt suur, et on ilus ka õlgade peal. No vähemalt lapse õlgade peal.

Lang om kässiga värvit katõkõrdnõ peenükene villanõ, mille olli ostnuq kunagi Soomõst üte käsitüülaadu päält. Olli tuukõrd nii ull´, et osti õnnõ 50 grammi ni olõ tükk aigu mõtõlnuq, midä säändse kogossõga külh tetäq saa. Aq no sai langa aig kätte. Pruuksõ 3,5 mm vardit. Mustri om peri Nancy Bushi raamatust "Knitted Lace of Estonia" (Lilac Leaf Shawl).

Lõng on käsitsi värvitud kahekordne peenike villane, mille olin kunagi ühelt Soome käsitöölaadalt ostnud. Olin tookord nii rumal, et ostsin ainult 50 grammi, ja olen hiljem korduvalt mõelnud, mida selle kogusega küll teha saab. Aga nüüd jõudis lõng oma aja ära oodata. Kasutasin 3,5 mm vardaid. Mustri võtsin Nancy Bushi raamatust "Knitted Lace of Estonia" (Lilac Leaf Shawl).

Kassiarmastajale kassikindad

Mõnikõrd om sääne aig, ku midägi õnnistu-i; om tunnõq, et ütskõik, kohe käe külge panõ, lätt taa kõrraga vussi. Vot ildaaigu oll'gi mul sääne olõminõ: suutsõ ka kõgõ lihtsämbäq ja muidu alasi õnnistuvaq söögiq tetäq maigulda vai ärq kõrvõtaq, esäle kuatu müts oll' esiki mullõ väikene (ja taa joba om midägi), latsõlõ tettüq patsiq saivaq sasidsõq. Lõpus tahaki-s inämb midägi tetäq, esiki kutaq taha-as. Noq olõ tassakõnõ jälq kudama nakanu. Midägi vahtsõt viil külh näüdädäq olõ-i, aq inne vussiminekuaigu saiq kuatuq latsõ kindaq, miä olõ-i blogist läbi käünüq.

Mõnikord on selline aeg, kui miski ei õnnestu; on tunne, et ükskõik, kuhu oma käe külge panen, läheb see asi aia taha. Hiljuti oli mul just selline periood: suutsin ka kõige lihtsamad ja muidu alati õnnestuvad toidud ära käkerdada, isale kootud müts oli isegi mulle väike (ja see juba on midagi), lapse patsid tulid sasised. Lõpuks ei tahtnudki enam midagi teha, sest niikuinii läheb tuksi, isegi kududa ei tahtnud. Nüüd olen vaikselt jälle kuduma hakanud. Midagi uut veel küll näidata pole, aga enne tuksikeeramisperioodi kudusin lapse kindad, mis blogist veel siiani läbi käinud ei ole.

Mu latsõlõ umbõlõ miildüseq kassiq. Ku sai kolleegi käest lainus Jorid Linviki kindide raamadu, sis olliq kassikindaq edimädseq, midä kudama tull' naadaq.

Mu lapsele tohutult meeldivad kassid. Kui sain kolleegilt laenata Jorid Linviki kindaraamatut, siis olid just kassikindad need, mida esimeseks kuduma tuli hakata.

Mõtli tükk aigu, kumba piteh värvega kua, a mõtõq roosõst kassõst oll' mullõ niipall'o and'sak, et otsusti põh'a tetäq roosa ni kassiq iks valgõq. Tõsõ kinda koi nii ärq, aq sis pallõl' lats, et tõnõ kinnas olõssi tõistpiteh värvega. Ku kandja taht, mis sis saa mul tuu vasta ollaq!

Mõtlesin tükk aega, mispidi värvidega kindad koon, aga mõte roosadest kassidest oli mulle ikka niipalju kummaline, et otsusasin tausta teha roosa ja kassid valged. Kui üks kinnas oli kootud, palus laps, et teisel kindal oleksid värvid teistpidi. Kui kandja soovib, siis mis saab mul selle vastu olla!

Langas om Leedu villanõ, vardaq 1,5  mm.

Lõngaks on Leedu villane, vardad 1,5 mm.

Kudamishimo või mul noq küll tagasi ollaq, aq meil om noq kotoh nuur kass, kellel paistus ka kudamis- vai vähembäste kõva langahimo ollõv, nii et kutaq iks kuiki pall'o saa-i. No kaemiq, millal jälkiq blogihte midägi kirotaq om.

Kudumisisu võib mul nüüd küll tagasi olla, aga meil on kodus nüüd noor kass, kellel paistab ka kudumis- või vähemalt tugev lõngahuvi olevat, nii et kududa ikka eriti ei saa. Eks näis, millal siin blogis jälle midagi kirjutada on.

Tormlev vesi või hoopis särav kevad?

Olõ viimädsel aol häste veidüq langa ostnuq ni kõik aig om tunnõq, et tulõ ärq kutaq naaqkiq, mille seenimaani olõ kokko habinu. Minevä suvõ osti Lätist kirivät langa, minkäst üte räti jo koi, aga üte räti jago langa jäi viil alalõ ni noq oll´ umbõ himo taa ka rätis ärq kutaq.

Olen viimasel ajal hästi vähe lõnga ostnud, kogu aeg on lihtsalt tunne, et tuleks seegi ära kududa, mille seni endale kokku olen kogunud. Möödunud suvel ostsin Lätist värvilise lõnga, millest ühe räti juba kudusin, kuid mida jäi veel ühe (väiksema) räti jagu üle. Nüüd tuli suur tahtmine see lõng nüüd rätiks ära kududa.

Kirivä langa jaos õigõ mustri löüdmine om mu meelest paras kunst. Sagõhõhe lasõ-i kirriv lang ilosal rätikiräl vällä paistuq, aq om ka säändsit rätte, koh kirriv lang and umbõ pall´o manoq. A tuu õigõ löüdmine langa värve ja langajoosu pikkusõ jaos om perädü rassõ. Nii läts ka seo kõrd, mustrõ valiminõ ni pilte tegemine võtiq iks kõvva rohkõmb aigu ku räti kudaminõ.

Värvilise lõnga jaoks õige mustri leidmine on mu meelest paras kunsttükk. Kirju lõng on üsna pretsensioonikas ning tihtipeale ei lase värviline lõng ilusal rätimustril välja paista, aga on ka selliseid rätte, kus just kirju lõng loobki võlu ja kus lõng ja muster hakkavad koos mängima. Aga vot just selle õige mustri leidmine, mis sobiks kokku nii värvide kui ka lõngajooksuga, on väga raske. Nii läks ka seekord, mustri valimine ja pärast piltide tegemine võtsid tunduvalt enam aega kui räti kudumine.

Seokõrdne mustrõ om peri blogist Life Is Cosy ja kand nimme "Stormy Waters Shawl", mu värvega om tormidsõst viist saanuq külh keväjädselt lokõndaja luudus (vai hoobis sügüsedseq vahtrõpuuq?, aq naideni om viil aigu). Taa kiri om langa lõpujao kudamisõs umbõ hää, selle et sali saa ärq lõpõtaq sis, ku lang otsa saa.

Seekordne muster on pärit blogist Life Is Cosy ja kannab pealkirja "Stormy Waters Shawl", minu värvidega ei tulnud sellest küll mitte tormine vesi, vaid hoopis kevadiselt lokkav loodus (või hoopis sügisesed vahtrad, aga nendeni on veel aega). See muster on just lõnga lõpujao kudumiseks väga hea, sest kudumise saab ära lõpetada siis, kui lõng otsa saab.

Ku õigõhe mälehtä, koi 4 mm vardidõga.
Kui õigesti mäletan, kudusin 4 mm varrastega.

Sweet Bay

Kevväi om käeh ni latsõlõ oll' vaia koolih kävvüq ohkumbat kampsi. Lapassi Dropsi mustrit, tel'se langa ni taaga ol'gi rassõmb jago kampsist valmis, kudaminõ läts jo umbõlõ laabsahe.

Kevad on käes ja lapsel oli koolis käimiseks vaja õhemat kampsunit. Lappasin mustreid, tellisin lõnga ja sellega oligi tegelikult kampsuni raskem osa valmis; kudumine läks juba väga kiiresti ja kergelt.

Kamps om külq lihtsä, aq ülämäne lehtiga viir and iks kõvva manoq. 

Kampsun on küll äärmiselt lihtne, kuid lehtedega ülaäär lisab kõvasti iseloomu. 

Koi 3,5 (ripsijago) ni 4 mm vardidõga seo Dropsi oppusõ perrä, õnnõ käüsside otsa ni alomastõ viirde tei säändsesama mulguriä ku ülämäste viirde.

Kudusin 3,5 (ripskoes osad) ja 4 mm varrastega selle Dropsi õpetuse järgi, ainult varrukate otsa ja alaäärde tegin ka augurea, nagu ülaääres oli.  

Koi Dropsi langast Belle, koh om 53% puuvilla, 33% viskoosi ni 14% linna. Paistus ollõv hää lang keväjiidsi ni suvidsidõ asju kudamisõs ni satas kah häste. A et langah ommaq kivvuq eräle, sis heegeldämises olõ-i taa lang vast kõgõ mugavamb ning peris algajalõ kudajalõ passi-i joht.

Kudusin Dropsi lõngast Belle, kus on 53% puuvilla, 33% viskoosi ni 14% lina. Paistab olevat mõnus kevadiste ja suviste kudumite lõng, kudum langeb ka kenasti. Aga kuna lõngas on kiud eraldi ja keerd küllalt lõtv, siis heegeldamiseks pole see vast kõige mugavam lõng ning päris algajale kudujale ei sobi ka.

Talvõl talvinõ kamps

Kevväi nakkas kätte saama, lummõ om viil õnnõ mõtsa vaihõl ni ütsikideh unikidõh. Nii et om perämäne aig viil talvõl kuat kamps ärq näüdätäq. Ku timahavva viimäte talv tull', tull' mul tuuga üteh himo pehme ni lohvka kampsi perrä. No kuimuudu tõistõ taad saa, ku iks tulõ esi kutaq. Lapassi tükk aigu oppuisi ja jäi pidämä seo Dropsi kampsi pääle. Ni kampsi värvgi sai sääne talvinõ - hele ni klaar.

Kevad on kohe-kohe päriselt käes, lund on veel vaid metsa vahel ja üksikutes hunnikutes. Nii on ka viimane aeg näidata talvel kootud kampsunit. Kui selleaastane talv lõpuks tulla otsustas, jõudis minuni koos sellega soov pehme ja laia kamsuni järele. No kuidas teisiti ikka seda saama pidi, kui mitte ise kududes. Vaatasin tükk aega kampsunite mustreid ja lõpuks jäin pidama selle Dropsi kampsuni juurde. Ka kampsuni värv sai talvine - hele ning karge.

Kamps sai valmis radokuu edimäidsil päivil ni tull' muqkaq kõrraga reisilõ üteh. Om iks hää reisikamps külh - umbõ lämmi, aq kerge ni lätt ka küländ väikus, ku vajja om. A üts hädä om kah, taa ajas küländ pall'o karvu.

Kampsun valmis veebruari esimestel päevadel ja võtsin selle kohe endaga reisile kaasa. Ja hästi tegin, see on väga hea reisikampsun - soe, kuid kaalult kerge ja kui vaja, siis on seda võimalik väga väikeseks voltida. Üks mitte nii hea omadus on sellel siiski ka, ta ajab nimelt küllaltki palju karvu.

Kamps om kuat Dropsi langast Brushed Alpaca Silk, millel panni kats otsa kõrraga juuskma. Koi 8 mm vardidõga.

Kampsun on kootud Dropsi lõngast Brushed Alpaca Silk, millel panin kaks otsa korraga jooksma. Kudusin 8 mm varrastega. 

Ku otsaniq ausa ollaq, sis tulõ ka üldäq, et kamps olõ-i päält mõssu inämb nii otsani pehmeq, ku inne oll', a hää om iks.

Kui kõik agusihvkalikult ausalt ära rääkida, siis tuleb öelda, et pärast pesu ei ole kampsun enam nii mõnusalt pehme, kui enne oli, aga mõnus on ikka.