esmaspäev, 30. juuli 2018

Kassiarmastajale kassikindad

Mõnikõrd om sääne aig, ku midägi õnnistu-i; om tunnõq, et ütskõik, kohe käe külge panõ, lätt taa kõrraga vussi. Vot ildaaigu oll'gi mul sääne olõminõ: suutsõ ka kõgõ lihtsämbäq ja muidu alasi õnnistuvaq söögiq tetäq maigulda vai ärq kõrvõtaq, esäle kuatu müts oll' esiki mullõ väikene (ja taa joba om midägi), latsõlõ tettüq patsiq saivaq sasidsõq. Lõpus tahaki-s inämb midägi tetäq, esiki kutaq taha-as. Noq olõ tassakõnõ jälq kudama nakanu. Midägi vahtsõt viil külh näüdädäq olõ-i, aq inne vussiminekuaigu saiq kuatuq latsõ kindaq, miä olõ-i blogist läbi käünüq.
Mõnikord on selline aeg, kui miski ei õnnestu; on tunne, et ükskõik, kuhu oma käe külge panen, läheb see asi aia taha. Hiljuti oli mul just selline periood: suutsin ka kõige lihtsamad ja muidu alati õnnestuvad toidud ära käkerdada, isale kootud müts oli isegi mulle väike (ja see juba on midagi), lapse patsid tulid sasised. Lõpuks ei tahtnudki enam midagi teha, sest niikuinii läheb tuksi, isegi kududa ei tahtnud. Nüüd olen vaikselt jälle kuduma hakanud. Midagi uut veel küll näidata pole, aga enne tuksikeeramisperioodi kudusin lapse kindad, mis blogist veel siiani läbi käinud ei ole.
Mu latsõlõ umbõlõ miildüseq kassiq. Ku sai kolleegi käest lainus Jorid Linviki kindide raamadu, sis olliq kassikindaq edimädseq, midä kudama tull' naadaq.
Mu lapsele tohutult meeldivad kassid. Kui sain kolleegilt laenata Jorid Linviki kindaraamatut, siis olid just kassikindad need, mida esimeseks kuduma tuli hakata.
Mõtli tükk aigu, kumba piteh värvega kua, a mõtõq roosõst kassõst oll' mullõ niipall'o and'sak, et otsusti põh'a tetäq roosa ni kassiq iks valgõq. Tõsõ kinda koi nii ärq, aq sis pallõl' lats, et tõnõ kinnas olõssi tõistpiteh värvega. Ku kandja taht, mis sis saa mul tuu vasta ollaq!
Mõtlesin tükk aega, mispidi värvidega kindad koon, aga mõte roosadest kassidest oli mulle ikka niipalju kummaline, et otsusasin tausta teha roosa ja kassid valged. Kui üks kinnas oli kootud, palus laps, et teisel kindal oleksid värvid teistpidi. Kui kandja soovib, siis mis saab mul selle vastu olla!
Langas om Leedu villanõ, vardaq 1,5  mm.
Lõngaks on Leedu villane, vardad 1,5 mm.
Kudamishimo või mul noq küll tagasi ollaq, aq meil om noq kotoh nuur kass, kellel paistus ka kudamis- vai vähembäste kõva langahimo ollõv, nii et kutaq iks kuiki pall'o saa-i. No kaemiq, millal jälkiq blogihte midägi kirotaq om.
Kudumisisu võib mul nüüd küll tagasi olla, aga meil on kodus nüüd noor kass, kellel paistab ka kudumis- või vähemalt tugev lõngahuvi olevat, nii et kududa ikka eriti ei saa. Eks näis, millal siin blogis jälle midagi kirjutada on.

reede, 25. mai 2018

Tormlev vesi või hoopis särav kevad?

Olõ viimädsel aol häste veidüq langa ostnuq ni kõik aig om tunnõq, et tulõ ärq kutaq naaqkiq, mille seenimaani olõ kokko habinu. Minevä suvõ osti Lätist kirivät langa, minkäst üte räti jo koi, aga üte räti jago langa jäi viil alalõ ni noq oll´ umbõ himo taa ka rätis ärq kutaq.
Olen viimasel ajal hästi vähe lõnga ostnud, kogu aeg on lihtsalt tunne, et tuleks seegi ära kududa, mille seni endale kokku olen kogunud. Möödunud suvel ostsin Lätist värvilise lõnga, millest ühe räti juba kudusin, kuid mida jäi veel ühe (väiksema) räti jagu üle. Nüüd tuli suur tahtmine see lõng nüüd rätiks ära kududa.
Kirivä langa jaos õigõ mustri löüdmine om mu meelest paras kunst. Sagõhõhe lasõ-i kirriv lang ilosal rätikiräl vällä paistuq, aq om ka säändsit rätte, koh kirriv lang and umbõ pall´o manoq. A tuu õigõ löüdmine langa värve ja langajoosu pikkusõ jaos om perädü rassõ. Nii läts ka seo kõrd, mustrõ valiminõ ni pilte tegemine võtiq iks kõvva rohkõmb aigu ku räti kudaminõ.
Värvilise lõnga jaoks õige mustri leidmine on mu meelest paras kunsttükk. Kirju lõng on üsna pretsensioonikas ning tihtipeale ei lase värviline lõng ilusal rätimustril välja paista, aga on ka selliseid rätte, kus just kirju lõng loobki võlu ja kus lõng ja muster hakkavad koos mängima. Aga vot just selle õige mustri leidmine, mis sobiks kokku nii värvide kui ka lõngajooksuga, on väga raske. Nii läks ka seekord, mustri valimine ja pärast piltide tegemine võtsid tunduvalt enam aega kui räti kudumine.
Seokõrdne mustrõ om peri blogist Life Is Cosy ja kand nimme "Stormy Waters Shawl", mu värvega om tormidsõst viist saanuq külh keväjädselt lokõndaja luudus (vai hoobis sügüsedseq vahtrõpuuq?, aq naideni om viil aigu). Taa kiri om langa lõpujao kudamisõs umbõ hää, selle et sali saa ärq lõpõtaq sis, ku lang otsa saa.
Seekordne muster on pärit blogist Life Is Cosy ja kannab pealkirja "Stormy Waters Shawl", minu värvidega ei tulnud sellest küll mitte tormine vesi, vaid hoopis kevadiselt lokkav loodus (või hoopis sügisesed vahtrad, aga nendeni on veel aega). See muster on just lõnga lõpujao kudumiseks väga hea, sest kudumise saab ära lõpetada siis, kui lõng otsa saab.
Ku õigõhe mälehtä, koi 4 mm vardidõga.
Kui õigesti mäletan, kudusin 4 mm varrastega.

esmaspäev, 23. aprill 2018

Sweet Bay

Kevväi om käeh ni latsõlõ oll' vaia koolih kävvüq ohkumbat kampsi. Lapassi Dropsi mustrit, tel'se langa ni taaga ol'gi rassõmb jago kampsist valmis, kudaminõ läts jo umbõlõ laabsahe.
Kevad on käes ja lapsel oli koolis käimiseks vaja õhemat kampsunit. Lappasin mustreid, tellisin lõnga ja sellega oligi tegelikult kampsuni raskem osa valmis; kudumine läks juba väga kiiresti ja kergelt.
Kamps om külq lihtsä, aq ülämäne lehtiga viir and iks kõvva manoq. 
Kampsun on küll äärmiselt lihtne, kuid lehtedega ülaäär lisab kõvasti iseloomu. 
Koi 3,5 (ripsijago) ni 4 mm vardidõga seo Dropsi oppusõ perrä, õnnõ käüsside otsa ni alomastõ viirde tei säändsesama mulguriä ku ülämäste viirde.
Kudusin 3,5 (ripskoes osad) ja 4 mm varrastega selle Dropsi õpetuse järgi, ainult varrukate otsa ja alaäärde tegin ka augurea, nagu ülaääres oli.  
Koi Dropsi langast Belle, koh om 53% puuvilla, 33% viskoosi ni 14% linna. Paistus ollõv hää lang keväjiidsi ni suvidsidõ asju kudamisõs ni satas kah häste. A et langah ommaq kivvuq eräle, sis heegeldämises olõ-i taa lang vast kõgõ mugavamb ning peris algajalõ kudajalõ passi-i joht.
Kudusin Dropsi lõngast Belle, kus on 53% puuvilla, 33% viskoosi ni 14% lina. Paistab olevat mõnus kevadiste ja suviste kudumite lõng, kudum langeb ka kenasti. Aga kuna lõngas on kiud eraldi ja keerd küllalt lõtv, siis heegeldamiseks pole see vast kõige mugavam lõng ning päris algajale kudujale ei sobi ka.

pühapäev, 8. aprill 2018

Talvõl talvinõ kamps

Kevväi nakkas kätte saama, lummõ om viil õnnõ mõtsa vaihõl ni ütsikideh unikidõh. Nii et om perämäne aig viil talvõl kuat kamps ärq näüdätäq. Ku timahavva viimäte talv tull', tull' mul tuuga üteh himo pehme ni lohvka kampsi perrä. No kuimuudu tõistõ taad saa, ku iks tulõ esi kutaq. Lapassi tükk aigu oppuisi ja jäi pidämä seo Dropsi kampsi pääle. Ni kampsi värvgi sai sääne talvinõ - hele ni klaar.
Kevad on kohe-kohe päriselt käes, lund on veel vaid metsa vahel ja üksikutes hunnikutes. Nii on ka viimane aeg näidata talvel kootud kampsunit. Kui selleaastane talv lõpuks tulla otsustas, jõudis minuni koos sellega soov pehme ja laia kamsuni järele. No kuidas teisiti ikka seda saama pidi, kui mitte ise kududes. Vaatasin tükk aega kampsunite mustreid ja lõpuks jäin pidama selle Dropsi kampsuni juurde. Ka kampsuni värv sai talvine - hele ning karge.
Kamps sai valmis radokuu edimäidsil päivil ni tull' muqkaq kõrraga reisilõ üteh. Om iks hää reisikamps külh - umbõ lämmi, aq kerge ni lätt ka küländ väikus, ku vajja om. A üts hädä om kah, taa ajas küländ pall'o karvu.
Kampsun valmis veebruari esimestel päevadel ja võtsin selle kohe endaga reisile kaasa. Ja hästi tegin, see on väga hea reisikampsun - soe, kuid kaalult kerge ja kui vaja, siis on seda võimalik väga väikeseks voltida. Üks mitte nii hea omadus on sellel siiski ka, ta ajab nimelt küllaltki palju karvu.
Kamps om kuat Dropsi langast Brushed Alpaca Silk, millel panni kats otsa kõrraga juuskma. Koi 8 mm vardidõga.
Kampsun on kootud Dropsi lõngast Brushed Alpaca Silk, millel panin kaks otsa korraga jooksma. Kudusin 8 mm varrastega. 
Ku otsaniq ausa ollaq, sis tulõ ka üldäq, et kamps olõ-i päält mõssu inämb nii otsani pehmeq, ku inne oll', a hää om iks.
Kui kõik agusihvkalikult ausalt ära rääkida, siis tuleb öelda, et pärast pesu ei ole kampsun enam nii mõnusalt pehme, kui enne oli, aga mõnus on ikka.

laupäev, 3. märts 2018

Ei saa me läbi Lätita

Kävemiq suvõl säändseh väikuh ni armsah Läti liinakõsõh ku Limbaži. Lätsimiq sinnäq hoobis üte muuseumi peräst, aq kerigu iih liina kaarti kaiõh jäiväq mullõ kaardi pääl silma kats langatokikõist. Miis külh naard' minno, ku tälle näütsi, ni ütel', et naaq joht langaq olõ-i, aq maq usu-s timmä. Naksi sis kaema, kas om langapuut, aq oll' hoopis langatehas üteh tehassõpoodiga. No saa-s sis puuti minemäldäq jättäq. Ja ku jo langapuuti lätsi, saa-s säält ka ilma langalda vällä. Ni inämbki viil, maq, kellele miildü-i ülearvo pall'o värviüleminekiga langaq, osti õkvalt säändse (muiõ siäh). No värviq olliq lihtsähe nii lahõdaq ja julguq. A ku naksi ots'ma, midä tuust langast kutaq, sis olõki-s nii lihtsä. Hädä om tuuh, et olõ kimmäs (tiiä-i, mille), et ku värviüleminekiga lanagast kutaq, sis saa-i võttaq ütskõik määnest mustrõt, et mustrõ ja lang piät iks tõnõtõist tugõma. Lõpus otsusti kutaq hääle sõbralõ lihtsä sali Old Shale Shawl
Käisime suvel pisikeses ja armsas Läti linnakeses Limbažis. Läksime sinna hoopis ühe muuseumi pärast, aga kiriku ees linna kaarti vaadates jäi mulle silma kahe lõngatokikese pilt. Mees küll naeris, et see on soovmõtlemine, aga tuli välja, et siiski ei olnud. Kui hakkasin uurima, kas need tähistavad lõngapoodi, tuli välja, et hoopis lõngatehast, muidugi koos tehasepoega. Muidugi ei saanud ma siis sinna poodi minema jätta. Ja kui juba poodi sisse olin saanud, ei saanud ma sealt ka ilma lõnga ostmata välja. Ja mina, kes üldiselt väga ei torma ostma värviüleminekuga lõngu, just sellise sealt ostsin (muude lõngade seas muidugi). See oli lihtsalt nii ägeda ja julge värvikombinatsiooniga, et ei saanud ostmata jätta. Aga kui siis hakkasin otsima, mida sellest lõngast kududa, siis ei olnudki lihtne sobivat asja leida. Mul on nimelt tunne, et kui värviüleminekuga lõnga kasutada, siis ei saa võtta ükskõik millist mustrit, vaid lõng ja muster peavad ikka teineteist toetama. Lõpuks otsutasin kududa heale sõbrale lihtsa salli Old Shale Shawl.

pühapäev, 4. veebruar 2018

Anniina sall

Mu hää sõbõr Anniina, kiä om jo mõnõq aastagaq tõsõl puul maamunna elänüq, oll' Eestih käümäh. Tahtsõ tälle midägi kutaq, aq et tä eläs noq säändseh kotussõh, koh peris talvõ olõki-i, sis olõ-s mõtõt tälle sukkõ-kindit kutaq. Otsusti kutaq hoobis sali.
Mu hea sõber Anniina, kes on juba mõned aastad teisel pool maakera elanud, oli Eestis käimas. Tahtsin talle midagi kududa, aga et ta elab nüüd kohas, kus korralikku talve polegi, siis polnud mingit mõtet kududa talle sokke-kindaid. Otsustasin kududa hoopis salli.
Et Anniina om sääne väikukene, sis pidi ka sali olõma väikukõnõ. Otsõ tükk aigu õigõt mustrõt, miä Anniinalõ sobisi ja mu meelest sai hää - om timä muudu külh.
Et Anniina on väikest kasvu, siis pidi ka sall olema väike. Otsisin tükk aega õiget mustrit, mis Anniinaga hästi kokku sobiks ja mu meelest sai päris hea - on tema moodi küll. 
Mustriks on Sandra's shawl, midä koi Dropsi Lace'i langast 2,5 mm vardidõga.
Mustriks on Sandra's shawl, mida kudusin Dropsi Lace'i lõngast 2,5 mm varrastega.

reede, 26. jaanuar 2018

Jäägisokid

Minevä aastaga koi ma mitu paari lillikiräga sukkõ. Valgõt langa osti kõik aig manoq, aq tõsõq värmiq taha-s kuiki otsa saiaq. Noq sai taad jandalit viländ ni otsusti kutaq ülejäägiq juunligadsis sukkõs, tulku nuuq sis säändseq, nigu tulõvaq. Et juuni tegeminõ olõssi veidükene lõbusamb, pruuksõ jälki juuni tegemise kalkulaatorit. Ku mõni värm otsa sai, panni ülejäänüq värmiq vahtsõst sisse ni läts edesi. Mis ti arvat, kas langa saivaq peris otsani otsa? Saa-s. Perrä jäi viil tsipakõnõ helesinist, roosat ni verevät. A sukaq saivaq säändseq.
Möödunud aasta jooksul kudusin mitu paari lillekirjaga sokke. Valget lõnga pidin muudkui juurde ostma, kuid teised värvid ei tahtnud kuidagi otsa saada. Nüüd sai sellest õrini ning otsustasin veel allesolevad lõngad lihtsateks triibusokkideks kududa, las tulevad siis sellised, nagu tulevad. Et triipude tegemine oleks veidi lõbusam, kasutasin jälle triibutamise kalkulaatorit. Kui mõni värv otsa sai, siis lõin aga allesolevad värvid uuesti sisse ja kudumine läks edasi. Mis arvate, kas lõngad said päris lõpuni otsa? Ei saanud! Alles jäi veel veidi helesinist, roosat ja punast. Aga sokid said sellised.
Langas om AP Sport, koi 3,5 mm vardidõga. Mõnusaq ni mu meelest peris rõõmsaq kodosukaq saivaq.
Lõngaks on AP Sport, kudusin 3,5 mm varrastega. Mõnusad ja minu meelest päris lõbusad kodusokid tulid.
Sis olliq mul varatsõmbast aost jäänüq ka üts keräke musta ni valgõt jämmembät Alize Alpaca Royali langa. Midägi suurõmbat saa-s näist tetäq, aq sukaq iks tulliq vällä. 
Siis oli mul varasemast ajast jäänud ka üks kerake nii musta kui ka valget jämedamat Alize Alpaca Royal. Midagi suuremat neist välja tulnud poleks, aga sokkideks ikka jätkus.
Päält siiri kudamist arvssi, et valgõst tulõ-i vällä ni otsusti põhivärmi vaihtaq. Koi suka 4 mm vardidõga
Pärast säärejao kudumist arvasin, et valget lõnga ei jätku, ning otsustasin põhivärvi vahetada. Kudusin sokid 4 mm varrastega.
Noq om mul kats' vahtsõt paari kododsit sukkõ, miä om perädü hää, selle et talvõaol ommaq mul kotoh kõik aig villasukaq jalah. Ilma näideldäq olõssi ku midägi puudus. 
Nüüd on mul kaks paari koduseid sokke, mis on väga hea, sest talvisel ajal on mul kodus olles kogu aeg villased sokid jalas. Ilma nendeta oleks nagu midagi puudu.

pühapäev, 31. detsember 2017

Lillikindaq

Pääväq ommaq nakanuq jälq pikembäs minemä ni tuuga om vahtsõnõ (päävä)aastak pääle nakanu. A maq janda iks viil vannu suuvõga. Tükk aigu om olnuq plaanih latsõlõ kirätüq kindaq kutaq. Valõmiq latsõga esiki kirju vaihõl, ku halgat' päähä, ku pall'o kindit tä viimädse katõ aastagaga ärq kaotanuq om. Ja otsusti, et peris kirikindis om viil varra. A et viimädsest kuatust paarist om alalõ õnnõ üts, sis vahtsit kindit oll' tälle iks vajja. Latsõ kimmäs tahtminõ olliq sõrmkindaq ni minä tahtsõ iks mitme värviga kutaq, et lämmämbäq ka saavaq. Säändseq naaq sis tulliq.
Päevad on hakanud jälle pikemaks minema ja sellega on uus (päikese)aasta alanud. Aga mina jändan ikka veel vanade soovide täitmisega. Tükk aega on olnud plaanis lapsele kirjatud kindad kududa. Valisime kooos lapsega isegi kirju, kui korraga tuli meelde, kui palju kindaid ta viimase kahe aasta jooksul ära kaotanud on. Ja otsustasin, et päris kirikinnasteks on veel vara. Aga et viimasest kootud paarist on alles vaid üks, siis uusi kindaid oli talle ikka vaja. Lapse kindel soov oli, et oleksid sõrmikud, ja mina jällegi tahtsin mitme värviga kududa, et kindad soojemad saaksid. Sellised need siis tulid.
Et kirivist sukkõst oll' langa alalõ jäänüq, koi kindaq samast langast, vardaq olliq 3,5 mm. Langa jäi viilgi üle ni parladsõs olõ hindäle näist ka lihtsäq sukaq kudanuq, a naid näütä tõõnõ kõrd.
Kuna kirjudest sokkidest oli lõnga üle jäänud, kudusin kindad samast lõngast, vardad olid 3,5 mm jämedad. Lõnga jäi veelgi üle, nii et praeguseks olen neist endale ka sokid kudunud, aga neid näitan kunagi teine kord.
Seenimaaniq olõ-i kudanuq lapilist kindavitsa. No ku ausa olla, sis olõ-i kudanu esiki võlss-lapilist. Näide kindide man pruuvõ sis võlss-lapilisõ ärq ja no kaemiq, kas jovva seo päävätsõõriga ka peris lapilidsõ vitsa kudamisõni.
Seni ei ole ma lapilist kindarannet kudunud. Ja kui aus olla, siis ka mitte valelapilist. Nüüd siis proovisin valelapilise ära ja no vaatame, kas selle päikeseringiga jõuan ka päris lapilise randme kudumiseni.
Ilosat vahtsõt (päävä)aastakka!
Ilusat uut (päikese)aastat!

laupäev, 23. detsember 2017

Fylleryd

Ku naksimiq märkmä, midä timahavva klassi puult latsõ oppaja kingipakki pandaq, ni ku löüdsemiq, et päält raamadu võissi ollaq ka midägi pehmet ni lämmind, sis paksõgi vällä, et või sali kutaq. Fylleryd paistu mi oppja jaos õkvalt taa õigõ: kimmä kiräga ja umbõ illos. No latsõ oppaja om ka kimmä joonõga, aq iks umbõ hää.
Kui hakkasime mõtlema, mida sel aastal lapse klassijuhatale klassi poolt kinkida, ning kui leidsime, et lisaks raamatule võiks pakis olla midagi pehmet ja sooja, pakkusin välja, et võin räti kududa. Fylleryd tundus meie õpetaja jaoks just see õige olema: kindla mustriga ja ilus. No ka õpetaja on kindel, aga ikkagi väga hea.
Kirä tegijä om külh ülnüq, et kiri tuu tälle miilde mustkaq, aq timä kudi edimädses sinidse sali. Niimuudu valgõlt näütäs taa mu meelest hoobis härmätüse vai õrna lumõkõrraga katõtu maa muudu.
Mustri autor on küll öelnud, et kiri meenutab talle mustikaid, aga tema kudus esimese salli ka sinisena. Niimoodi valgelt meenutab see hoopis härmatise või õrna lumekirmega kaetud maad.
Koi sali Alvita langast Silkid 3 mm vardidõga seo oppusõ perrä. Mängse mustrikõrduga nii, et sali saa-s väega suur: taa saa ümbe olgõ võttaq, aq mahus ilosahe ka pal'tu alaq.
Kudusin räti Alvita lõngast Silkid 3 mm varrastega selle õpetuse järgi. Mängisin mustrikordustega nii, et sall ei tulnud väga suur: selle saab küll ümber õlgade võtta, aga mahub ilusti ka mantli alla.
Kai pilte päält, et sali sobis mullõ kah peris häste :) Piässi hindäle ka säändse kudama.
Vaatasin piltidelt, et rätt sobib ka mulle täitsa hästi, peaksin endale ka sellise kuduma. :)
Kingitüs sai ka esitettühe pakki. Karbi tekk' mu miis, aq lilli tei pääle maq.
Kink sai ka isetehtud pakki. Karbi tegi mu mees, vaid lille tegin karbi peale mina.

Soovi teile ilosit pühhi!

teisipäev, 19. detsember 2017

Muusigasukaq

Ku ma latsõ käest küsse, midä timähavva jõulus timä pillioppajalõ kingimiq, ütel' lats, et nuutõga sukaq. Mu edimäne mõtõq oll', jaa-ah, vai nii. Tõsõs tei vallalõ Ravelry ja sis mõtli viil kõrra, et jaa-ah, vai nii. Esi olõ ull', et küsse. A et taa oll' iks latsõ kimmäs tahtminõ (ausahe, pruuvõ timäga kõnõldaq, aq tä anna-s perrä), kai viil kõrd Ravelryhte ja löüdse naaq kindaq, mink perrä otsusti sis sukkõ kudama naadaq. Sukaq ommaq külh kumbki umma näko, aq selgehe iks üts paar. Päält sukkõ valmis saamist ütel' lats, et timä taht ka hindäle määnestki nuutõga asja saiaq. Jaa-ah, vai nii. 
Kui ma lapselt küsisin, mida tema pilliõpetajale sel aastal jõuluks kinkida, ütles laps veendunult, et nootidega sokid. Mu esimene mõte oli: "Ahah, ah nii!" Tegin siis Ravelry lahti ja mõtlesin veel korra: "Ahah, ah nii!" No ise olin loll, et küsisin. Aga et see oli siiski lapse kindel soov (ausõna, proovisin temaga rääkdia, aga ta ei taganenud), vaatasin veel korra Ravelrysse ja leidsin need kindad, mille järgi otsustasingi siis sokke kuduma hakata. Sokid on küll kumbki oma nägu, aga siiski on aru saada, et tegmist on sama paariga. Kui sokid olid valmis saanud, ütles laps, et tema tahab ka nüüd endale mõnd nootidega asja saada. Ahah, ah nii.
Sukaq ommaq kuatuq 4,5 mm vardidõga. Olõ-i kavva säändside palkega sukkõ kudanu ni kõik aig oll' tunnõq, et näist tulõ-i midägi. A päält likes tegemist saivaq peris hääq.
Sokid on kootud 4,5 mm varrastega. Pole enam ammu selliste pakidega sokke kudunud ja kudumise ajal oli kogu aeg tunne, et neist küll asja ei saa. Aga pärast märjaks tegemist olid justkui uuesti sündinud.