pühapäev, 4. veebruar 2018

Anniina sall

Mu hää sõbõr Anniina, kiä om jo mõnõq aastagaq tõsõl puul maamunna elänüq, oll' Eestih käümäh. Tahtsõ tälle midägi kutaq, aq et tä eläs noq säändseh kotussõh, koh peris talvõ olõki-i, sis olõ-s mõtõt tälle sukkõ-kindit kutaq. Otsusti kutaq hoobis sali.
Mu hea sõber Anniina, kes on juba mõned aastad teisel pool maakera elanud, oli Eestis käimas. Tahtsin talle midagi kududa, aga et ta elab nüüd kohas, kus korralikku talve polegi, siis polnud mingit mõtet kududa talle sokke-kindaid. Otsustasin kududa hoopis salli.
Et Anniina on sääne väikukene, sis pidi ka sali olõma väikukõnõ. Otsõ tükk aigu õigõt mustrõt, miä Anniinalõ sobisi ja mu meelest sai hää - om timä muudu külh.
Et Anniina on väikest kasvu, siis pidi ka sall olema väike. Otsisin tükk aega õiget mustrit, mis Anniinaga hästi kokku sobiks ja mu meelest sai päris hea - on tema moodi küll. 
Mustriks on Sandra's shawl, midä koi Dropsi Lace'i langast 2,5 mm vardidõga.
Mustriks on Sandra's shawl, mida kudusin Dropsi Lace'i lõngast 2,5 mm varrastega.

reede, 26. jaanuar 2018

Jäägisokid

Minevä aastaga koi ma mitu paari lillikiräga sukkõ. Valgõt langa osti kõik aig manoq, aq tõsõq värmiq taha-s kuiki otsa saiaq. Noq sai taad jandalit viländ ni otsusti kutaq ülejäägiq juunligadsis sukkõs, tulku nuuq sis säändseq, nigu tulõvaq. Et juuni tegeminõ olõssi veidükene lõbusamb, pruuksõ jälki juuni tegemise kalkulaatorit. Ku mõni värm otsa sai, panni ülejäänüq värmiq vahtsõst sisse ni läts edesi. Mis ti arvat, kas langa saivaq peris otsani otsa? Saa-s. Perrä jäi viil tsipakõnõ helesinist, roosat ni verevät. A sukaq saivaq säändseq.
Möödunud aasta jooksul kudusin mitu paari lillekirjaga sokke. Valget lõnga pidin muudkui juurde ostma, kuid teised värvid ei tahtnud kuidagi otsa saada. Nüüd sai sellest õrini ning otsustasin veel allesolevad lõngad lihtsateks triibusokkideks kududa, las tulevad siis sellised, nagu tulevad. Et triipude tegemine oleks veidi lõbusam, kasutasin jälle triibutamise kalkulaatorit. Kui mõni värv otsa sai, siis lõin aga allesolevad värvid uuesti sisse ja kudumine läks edasi. Mis arvate, kas lõngad said päris lõpuni otsa? Ei saanud! Alles jäi veel veidi helesinist, roosat ja punast. Aga sokid said sellised.
Langas om AP Sport, koi 3,5 mm vardidõga. Mõnusaq ni mu meelest peris rõõmsaq kodosukaq saivaq.
Lõngaks on AP Sport, kudusin 3,5 mm varrastega. Mõnusad ja minu meelest päris lõbusad kodusokid tulid.
Sis olliq mul varatsõmbast aost jäänüq ka üts keräke musta ni valgõt jämmembät Alize Alpaca Royali langa. Midägi suurõmbat saa-s näist tetäq, aq sukaq iks tulliq vällä. 
Siis oli mul varasemast ajast jäänud ka üks kerake nii musta kui ka valget jämedamat Alize Alpaca Royal. Midagi suuremat neist välja tulnud poleks, aga sokkideks ikka jätkus.
Päält siiri kudamist arvssi, et valgõst tulõ-i vällä ni otsusti põhivärmi vaihtaq. Koi suka 4 mm vardidõga
Pärast säärejao kudumist arvasin, et valget lõnga ei jätku, ning otsustasin põhivärvi vahetada. Kudusin sokid 4 mm varrastega.
Noq om mul kats' vahtsõt paari kododsit sukkõ, miä om perädü hää, selle et talvõaol ommaq mul kotoh kõik aig villasukaq jalah. Ilma näideldäq olõssi ku midägi puudus. 
Nüüd on mul kaks paari koduseid sokke, mis on väga hea, sest talvisel ajal on mul kodus olles kogu aeg villased sokid jalas. Ilma nendeta oleks nagu midagi puudu.

pühapäev, 31. detsember 2017

Lillikindaq

Pääväq ommaq nakanuq jälq pikembäs minemä ni tuuga om vahtsõnõ (päävä)aastak pääle nakanu. A maq janda iks viil vannu suuvõga. Tükk aigu om olnuq plaanih latsõlõ kirätüq kindaq kutaq. Valõmiq latsõga esiki kirju vaihõl, ku halgat' päähä, ku pall'o kindit tä viimädse katõ aastagaga ärq kaotanuq om. Ja otsusti, et peris kirikindis om viil varra. A et viimädsest kuatust paarist om alalõ õnnõ üts, sis vahtsit kindit oll' tälle iks vajja. Latsõ kimmäs tahtminõ olliq sõrmkindaq ni minä tahtsõ iks mitme värviga kutaq, et lämmämbäq ka saavaq. Säändseq naaq sis tulliq.
Päevad on hakanud jälle pikemaks minema ja sellega on uus (päikese)aasta alanud. Aga mina jändan ikka veel vanade soovide täitmisega. Tükk aega on olnud plaanis lapsele kirjatud kindad kududa. Valisime kooos lapsega isegi kirju, kui korraga tuli meelde, kui palju kindaid ta viimase kahe aasta jooksul ära kaotanud on. Ja otsustasin, et päris kirikinnasteks on veel vara. Aga et viimasest kootud paarist on alles vaid üks, siis uusi kindaid oli talle ikka vaja. Lapse kindel soov oli, et oleksid sõrmikud, ja mina jällegi tahtsin mitme värviga kududa, et kindad soojemad saaksid. Sellised need siis tulid.
Et kirivist sukkõst oll' langa alalõ jäänüq, koi kindaq samast langast, vardaq olliq 3,5 mm. Langa jäi viilgi üle ni parladsõs olõ hindäle näist ka lihtsäq sukaq kudanuq, a naid näütä tõõnõ kõrd.
Kuna kirjudest sokkidest oli lõnga üle jäänud, kudusin kindad samast lõngast, vardad olid 3,5 mm jämedad. Lõnga jäi veelgi üle, nii et praeguseks olen neist endale ka sokid kudunud, aga neid näitan kunagi teine kord.
Seenimaaniq olõ-i kudanuq lapilist kindavitsa. No ku ausa olla, sis olõ-i kudanu esiki võlss-lapilist. Näide kindide man pruuvõ sis võlss-lapilisõ ärq ja no kaemiq, kas jovva seo päävätsõõriga ka peris lapilidsõ vitsa kudamisõni.
Seni ei ole ma lapilist kindarannet kudunud. Ja kui aus olla, siis ka mitte valelapilist. Nüüd siis proovisin valelapilise ära ja no vaatame, kas selle päikeseringiga jõuan ka päris lapilise randme kudumiseni.
Ilosat vahtsõt (päävä)aastakka!
Ilusat uut (päikese)aastat!

laupäev, 23. detsember 2017

Fylleryd

Ku naksimiq märkmä, midä timahavva klassi puult latsõ oppaja kingipakki pandaq, ni ku löüdsemiq, et päält raamadu võissi ollaq ka midägi pehmet ni lämmind, sis paksõgi vällä, et või sali kutaq. Fylleryd paistu mi oppja jaos õkvalt taa õigõ: kimmä kiräga ja umbõ illos. No latsõ oppaja om ka kimmä joonõga, aq iks umbõ hää.
Kui hakkasime mõtlema, mida sel aastal lapse klassijuhatale klassi poolt kinkida, ning kui leidsime, et lisaks raamatule võiks pakis olla midagi pehmet ja sooja, pakkusin välja, et võin räti kududa. Fylleryd tundus meie õpetaja jaoks just see õige olema: kindla mustriga ja ilus. No ka õpetaja on kindel, aga ikkagi väga hea.
Kirä tegijä om külh ülnüq, et kiri tuu tälle miilde mustkaq, aq timä kudi edimädses sinidse sali. Niimuudu valgõlt näütäs taa mu meelest hoobis härmätüse vai õrna lumõkõrraga katõtu maa muudu.
Mustri autor on küll öelnud, et kiri meenutab talle mustikaid, aga tema kudus esimese salli ka sinisena. Niimoodi valgelt meenutab see hoopis härmatise või õrna lumekirmega kaetud maad.
Koi sali Alvita langast Silkid 3 mm vardidõga seo oppusõ perrä. Mängse mustrikõrduga nii, et sali saa-s väega suur: taa saa ümbe olgõ võttaq, aq mahus ilosahe ka pal'tu alaq.
Kudusin räti Alvita lõngast Silkid 3 mm varrastega selle õpetuse järgi. Mängisin mustrikordustega nii, et sall ei tulnud väga suur: selle saab küll ümber õlgade võtta, aga mahub ilusti ka mantli alla.
Kai pilte päält, et sali sobis mullõ kah peris häste :) Piässi hindäle ka säändse kudama.
Vaatasin piltidelt, et rätt sobib ka mulle täitsa hästi, peaksin endale ka sellise kuduma. :)
Kingitüs sai ka esitettühe pakki. Karbi tekk' mu miis, aq lilli tei pääle maq.
Kink sai ka isetehtud pakki. Karbi tegi mu mees, vaid lille tegin karbi peale mina.

Soovi teile ilosit pühhi!

teisipäev, 19. detsember 2017

Muusigasukaq

Ku ma latsõ käest küsse, midä timähavva jõulus timä pillioppajalõ kingimiq, ütel' lats, et nuutõga sukaq. Mu edimäne mõtõq oll', jaa-ah, vai nii. Tõsõs tei vallalõ Ravelry ja sis mõtli viil kõrra, et jaa-ah, vai nii. Esi olõ ull', et küsse. A et taa oll' iks latsõ kimmäs tahtminõ (ausahe, pruuvõ timäga kõnõldaq, aq tä anna-s perrä), kai viil kõrd Ravelryhte ja löüdse naaq kindaq, mink perrä otsusti sis sukkõ kudama naadaq. Sukaq ommaq külh kumbki umma näko, aq selgehe iks üts paar. Päält sukkõ valmis saamist ütel' lats, et timä taht ka hindäle määnestki nuutõga asja saiaq. Jaa-ah, vai nii. 
Kui ma lapselt küsisin, mida tema pilliõpetajale sel aastal jõuluks kinkida, ütles laps veendunult, et nootidega sokid. Mu esimene mõte oli: "Ahah, ah nii!" Tegin siis Ravelry lahti ja mõtlesin veel korra: "Ahah, ah nii!" No ise olin loll, et küsisin. Aga et see oli siiski lapse kindel soov (ausõna, proovisin temaga rääkdia, aga ta ei taganenud), vaatasin veel korra Ravelrysse ja leidsin need kindad, mille järgi otsustasingi siis sokke kuduma hakata. Sokid on küll kumbki oma nägu, aga siiski on aru saada, et tegmist on sama paariga. Kui sokid olid valmis saanud, ütles laps, et tema tahab ka nüüd endale mõnd nootidega asja saada. Ahah, ah nii.
Sukaq ommaq kuatuq 4,5 mm vardidõga. Olõ-i kavva säändside palkega sukkõ kudanu ni kõik aig oll' tunnõq, et näist tulõ-i midägi. A päält likes tegemist saivaq peris hääq.
Sokid on kootud 4,5 mm varrastega. Pole enam ammu selliste pakidega sokke kudunud ja kudumise ajal oli kogu aeg tunne, et neist küll asja ei saa. Aga pärast märjaks tegemist olid justkui uuesti sündinud.

pühapäev, 10. detsember 2017

Liva kamps tütrele

Kas ti tiiät taad ulli nall'a, et indiaanlanõ ja valgõ miis kaeseq inne talvõ tõõsõ tegemiisi ni mõtlõsõq nättü perrä, et ju vast tulõ külm talv? Mu kudamiisi kaiõh või ka kergehe tullaq arvaminõ, et tulõmah om külm talv. Tegelikult olõ-i mul määnestki tiidmist, kas lubatas lämmind vai külmä talvõ. Seenimaani vähämbäste om taa küländ pehmeq olnuq. A latsõlõ koi iks häste lämmä kampsi.
Kas teate seda rumalat anekdooti, kus indiaanlane ja valge mees vaatavad enne talve teineteise tegemisi ja otsustavad nähtu järgi, et tuleb vist külm talv? Minu kudumist vaadates võib ka kergesti jääda mulje, et tulemas on külm talv. Tegelikult ei ole mul õrna aimugi, kas lubatakse sooja või külma talve, siiani on see küll pehme olnud. Aga lapsele kudusin ikkagi hästi sooja kampsuni.
Kunagi osti hindäle pal'tu jao Garnstudio Nepali langa, miä um umbõ hää lämmi. A et ma koi taast hindäle kampsi, mitte palitu, sis jäi langa kõrraligult üle. Taast üle jäänüst langast mu lats kampsi saigi. Veidükene langa om iks viil alalõ, kaemiq noq, mis taast tulõ.
Kunagi ostsin endale mantli jao Garnstudio Nepali lõnga, mis on hästi hea soe. Aga et lõpuks kudusin endale sellest mantli asemel kampsuni, siis jäi lõnga päris palju üle. Vot sellest ülejäägist nüüd laps kampsuni saigi. Aga natuke lõnga on ikka veel üle, vaatame, mis sellest kunagi tuleb.
Põimmiseq ommaq õnnõ kampsi ülämädse jao pääl, allpuul om lihtsä lag'a pahõmbpididse jaoga soonik.
Palmikud on ainult kampsuni ülajao peal, allpool on lihtne laia pahempidise osaga soonik.
Kamps om kuat 5 mm vardidõga seo oppusõ perrä.
Kampsun on kootud 5 mm varrastega selle õpetuse järgi.

pühapäev, 26. november 2017

Sokkide järelkaja

Ku ma sõsaralõ sukkõ koi, näkk' näid lats ni tahtsõ hindäle ka säändsit. No kuimuudi sai ma tälle ei üldäq? Lepsemiq õnnõ kokko, et nii pikki siiriga sukkõ timä ei saa. 
Kui ma õele sokke kudusin, nägi laps neid ja tahtis endale ka selliseid. No kuidas oleksin saanud talle neid keelata? Leppisime ainult kokku, et tema nii pikkade säärtega sokke ei saa.
Noq saivaq sukaq täpsehe õigõs aos valmis. Talv või tullaq.
Nüüd said sokid just õigel ajal valmis. Talv võib tulla.
A inne tuud, ku umalõ latsõlõ sukkõ kudama naksi, oll' vajja egäaastadsõs häädtegemisprojektis kutaq kats paari sukkõ: suurõmbaq ni vähämbäq. Et langa oll' sõsara sukkõst üle jäänüq, otsusti ka sinnäq üte paari kirjuga sukkõ kutaq.
Aga enne seda, kui oma lapse sokke kuduma hakkasin, oli vaja kududa iga-aastaseks heategevusprojektiks kaks paari sokke: suuremad ja väiksemad. Et lõnga oli õe sokkidest üle jäänud, otsustasin ka sinna kirjadega sokid kududa.
Tii-s siski näid nii kirivit, ku sõsara ni latsõ umaq saivaq, aq õnnõ nelä värmiga.
Ei teinud neid siiski nii kirjusid, kui õe ja lapse omad said, vaid ainult nelja värviga.
Mõlõmbaq sukaq ummaq kuatuq 3 mm vardidega AP langast Sport.
Mõlemad sokipaarid on kootud 3 mm varrastega AP lõngast Sport.

laupäev, 30. september 2017

Roosa süküs

Latsõ sallist jäi iks viil roosat langa üle. Et tälle oll' nigunii vahtsõt mütsü ni kindit vajja, sis otsusti tetäq salliga üttekäüjä komplekti. Mütsü jaos võti lillimotiivi, miä salli päälgi oll'. Et ülemäne jago peris plassis es jäänüq, koi sinnäq väikuq mulgukõsõq.
Lapse sallist jäi ikka veel roosat lõnga üle. Kuna talle oli niikuinii vaja uut mütsi ja kindaid, siis otsustasin teha salli juurde sobiva komplekti. Mütsi jaoks võtsin sama motiivi, mis salli pealgi oli. Et ülemine jagu päris igavalt tühjaks ei jääks, kudusin sinna väikesed augukesed.
Alomadsõ veere koi lihtsidõ piinüide palmikidõga. Tah om mütsü kiri lähkümbäst ka nätäq.
Alumisse äärde kudusin lihtsad peenikesed palmikud. Siin on mütsi kiri ka lähemalt näha.
Ka kindide veere tei palmikidega, et mütsüga iks häste kokko läässiq. Ja lillimotiivi tahtsõ ka pruukiq, aq pei uma latsõ kätt väikümbäs, ku taa tegelikult oll'. Nii jäi väikene lillikene kuiki pall'o alla viirde ja tuu kotsilõ jäi suur tühi ala. Tunnista, et üles tõmmadaq olõ-s määnestki tahtmist, nii tei kindile ildampa hoobis rõivast ni pärleist lilli pääle.  
Ka kinnaste randmetele tegin palmikud, et mütsiga kokku sobiks. Samuti tahtsin sama lillemotiivi kasutada, aga hindasin oma lapse kätt väiksemaks, kui see tegelikult oli. Nii jäi väike lill kuidagi nukralt alläärde ja selle kohale tuli suur tühi ala. Kohe kuidagi polnud tahtmist harutama hakata ja otsustasin hoopis hiljem kangast ja pärlitest lillega tühja osa ära täita.
Koi 2,5 mm vardidõga.
Kudusin 2,5 mm varrastega.
 Ja uskõ vai ei, aq üts tokk taad langa om mul viil. Midä taast küll tetäq?
 Ja uskuge või mitte, aga üks tokk seda lõnga on veel. Mida sellest küll teha?

esmaspäev, 4. september 2017

Sõsaralõ hällüpääväs

Naksi timahavva umalõ sõsaralõ hällüpääväkingis umbõ ilosat suvist vesti kudama. Koi taad puuvilladsõst langast. Kõik oll' illos ni häste, kuni tull' 7 silmäst 7 vahtsõt silmä kutaq. Ni taa inämb es olõ küländ jämme puuvilladsõ langaga hää (illos võisõ esiki ollaq). Ku päält 10 cm kudamist olliq sõrmõq halusaq, mu hääq Addi vardaq klopin ni suu vandmissõnnu täüs, sis otsusti, et avitas külh. Küsse sis sõsaralt, midä ta üldse sünnüpääväs taht. Ni timä tahtsõ sukkõ, säändsit korgõmba seerega. No näide kudaminõ läts jo laabsahõ.
Hakkasin sel aastal oma õele sünnipäevakingiks hästi ilusat suvist vesti kuduma. Kudusin seda puuvillasest lõngast. Kõik oli hea ja ilus, kuni tuli 7 silmusest kududa 7 uut silmust. Ja vot see ei olnud enam küllaltki jämeda puuvillase lõngaga hea (no ilus võis isegi olla). Kui pärast 10 cm vesti kudumist olid sõrmed valusad, mu head Addi vardad mõlkis ja suu vandesõnadest paks, siis otsustasin, et aitab küll. Uurisin siis õelt, mida ta sünnipäevaks tahab. Ja tema tahtis hoopis kõrgema säärega sokke. No nende kudumine oli juba lust ja lillepidu (sõna otseses mõttes).
Sukaq ommaq kuatuq AP langast Sport Superwash 3 mm vardidõga seo oppusõ perrä. Et mu sõsaral om häste väiku jalg, sis jäti viimädse lilliriä ärq.
Sokid on kootud AP lõngast Sport Superwash 3 mm varrastega selle õpetuse järgi. Kuna mu õel on hästi väike jalg, siis viimase lillerea jätsin kudumata.
Peris ilma vestilda taha-s timmä siski jättäq. Ni et koi tälle iks vesti ka. A üte tõsõ, säändse, mille kudaminõ vardit kloppi aja-s.
Päris ilma vestita ei tahtnud teda siiski jätta. Nii et kudusin ikka selle ka, aga teise, sellise, mille kudumine varrastele mõlke ei tekitanud.
Nii vesti kujondus ku ka lang ommaq peri Dropsilt: Muskati langast kuat Vintage Romance.
Nii vesti disain kui ka lõng on Dropsilt: Muskati lõngast kootud Vintage Romance.
Pildiq teiväq mu sõsar ni sõsaramiis.
Pildid tegid õde ja õemees.

neljapäev, 24. august 2017

Sall "Lily of the valley" ja viil üts

Mul jäi latsõ kampsist langa üle ni otsusti taast tälle talvõs salli ka kutaq. Hää pehmeq lang, nii et piässi kaala ümbre mõnus olõma. Ni latsõ jutu perrä omgina.
Mul jäi lapse kampsunist lõnga üle ning otsustasin sellest talle talveks ka salli kududa. See on hea pehme lõng, nii et peaks kaela ümber mõnus olema. Ja lapse jutu järgi ongi.
Salli  mustrõ otsõmiq Nancy Bushi raamatust "Knitted Lace of Estonia", kost valõmi salli päälkiräga "Lily of the valley". Olkõ no et võrgoh om pall'o ilosit mustrit, miildüs mullõ iks minnäq riioli manoq ni otsiq ka raamatist. Esieränis sallõ.
Salli mustri otsisime Nancy Bushi raamatust "Knitted Lace of Estonia", kust valisime salli pealkirjaga "Lily of the valley". Kuigi võrgus on palju ilusaid ja huvitavaid mustreid, meeldib mulle ikka minna riiuli juurde ja otsida ka raamatutest. Eriti just salle.
Sall olõ-i väega pikk, aq vähembäste mahus taa ilosahõ jopi ala ärq. Koi 3,5 mm vardidõga. Tah taa viil kõrra lähkümbäst kah.
Sall ei ole kuigi pikk, kuid vähemalt mahub kenasti jope alla. Kudusin 3,5 mm varrastega. Siin sall veel kord lähemalt ka.
Sis näütä viil ütte asja, miä tegelikult olõki-i näütämist väärt. Astsõmiq latsõga langapuuti kimmä plaaniga mitte midägi ostaq. Kõrraga näkk' tä sääl helesinist karvuga langa ni naas nuiama. Lõpus andsõ perrä ni sama õdagu koi taast latsõlõ torosalli. No külh lats oll' rõõmsa. Ni esiki mul tulõ tunnistaq, et om jah kaala ümbre hää.
Siis näitan veel üht väikest asja, mis tegelikult polegi näitamist väärt. Astusime lapsega lõngapoodi kindla plaaniga mitte midagi osta. Paraku nägi laps seal helesinist karvast lõnga ning hakkas nuiama. Lõpuks andsin järele ja samal õhtul kudusin sellest talle torusalli. No küll oli laps õnnelik! Ja isegi mina pidin tunnistama, et on tõesti kaela ümber hea. 
Langas om Gründli Arktis, midä koi 8 mm vardidõga.
Lõngaks on Gründli Arktis, mida kudusin 8 mm varrastega.