pühapäev, 8. aprill 2018

Talvõl talvinõ kamps

Kevväi nakkas kätte saama, lummõ om viil õnnõ mõtsa vaihõl ni ütsikideh unikidõh. Nii et om perämäne aig viil talvõl kuat kamps ärq näüdätäq. Ku timahavva viimäte talv tull', tull' mul tuuga üteh himo pehme ni lohvka kampsi perrä. No kuimuudu tõistõ taad saa, ku iks tulõ esi kutaq. Lapassi tükk aigu oppuisi ja jäi pidämä seo Dropsi kampsi pääle. Ni kampsi värvgi sai sääne talvinõ - hele ni klaar.
Kevad on kohe-kohe päriselt käes, lund on veel vaid metsa vahel ja üksikutes hunnikutes. Nii on ka viimane aeg näidata talvel kootud kampsunit. Kui selleaastane talv lõpuks tulla otsustas, jõudis minuni koos sellega soov pehme ja laia kamsuni järele. No kuidas teisiti ikka seda saama pidi, kui mitte ise kududes. Vaatasin tükk aega kampsunite mustreid ja lõpuks jäin pidama selle Dropsi kampsuni juurde. Ka kampsuni värv sai talvine - hele ning karge.
Kamps sai valmis radokuu edimäidsil päivil ni tull' muqkaq kõrraga reisilõ üteh. Om iks hää reisikamps külh - umbõ lämmi, aq kerge ni lätt ka küländ väikus, ku vajja om. A üts hädä om kah, taa ajas küländ pall'o karvu.
Kampsun valmis veebruari esimestel päevadel ja võtsin selle kohe endaga reisile kaasa. Ja hästi tegin, see on väga hea reisikampsun - soe, kuid kaalult kerge ja kui vaja, siis on seda võimalik väga väikeseks voltida. Üks mitte nii hea omadus on sellel siiski ka, ta ajab nimelt küllaltki palju karvu.
Kamps om kuat Dropsi langast Brushed Alpaca Silk, millel panni kats otsa kõrraga juuskma. Koi 8 mm vardidõga.
Kampsun on kootud Dropsi lõngast Brushed Alpaca Silk, millel panin kaks otsa korraga jooksma. Kudusin 8 mm varrastega. 
Ku otsaniq ausa ollaq, sis tulõ ka üldäq, et kamps olõ-i päält mõssu inämb nii otsani pehmeq, ku inne oll', a hää om iks.
Kui kõik agusihvkalikult ausalt ära rääkida, siis tuleb öelda, et pärast pesu ei ole kampsun enam nii mõnusalt pehme, kui enne oli, aga mõnus on ikka.

laupäev, 3. märts 2018

Ei saa me läbi Lätita

Kävemiq suvõl säändseh väikuh ni armsah Läti liinakõsõh ku Limbaži. Lätsimiq sinnäq hoobis üte muuseumi peräst, aq kerigu iih liina kaarti kaiõh jäiväq mullõ kaardi pääl silma kats langatokikõist. Miis külh naard' minno, ku tälle näütsi, ni ütel', et naaq joht langaq olõ-i, aq maq usu-s timmä. Naksi sis kaema, kas om langapuut, aq oll' hoopis langatehas üteh tehassõpoodiga. No saa-s sis puuti minemäldäq jättäq. Ja ku jo langapuuti lätsi, saa-s säält ka ilma langalda vällä. Ni inämbki viil, maq, kellele miildü-i ülearvo pall'o värviüleminekiga langaq, osti õkvalt säändse (muiõ siäh). No värviq olliq lihtsähe nii lahõdaq ja julguq. A ku naksi ots'ma, midä tuust langast kutaq, sis olõki-s nii lihtsä. Hädä om tuuh, et olõ kimmäs (tiiä-i, mille), et ku värviüleminekiga lanagast kutaq, sis saa-i võttaq ütskõik määnest mustrõt, et mustrõ ja lang piät iks tõnõtõist tugõma. Lõpus otsusti kutaq hääle sõbralõ lihtsä sali Old Shale Shawl
Käisime suvel pisikeses ja armsas Läti linnakeses Limbažis. Läksime sinna hoopis ühe muuseumi pärast, aga kiriku ees linna kaarti vaadates jäi mulle silma kahe lõngatokikese pilt. Mees küll naeris, et see on soovmõtlemine, aga tuli välja, et siiski ei olnud. Kui hakkasin uurima, kas need tähistavad lõngapoodi, tuli välja, et hoopis lõngatehast, muidugi koos tehasepoega. Muidugi ei saanud ma siis sinna poodi minema jätta. Ja kui juba poodi sisse olin saanud, ei saanud ma sealt ka ilma lõnga ostmata välja. Ja mina, kes üldiselt väga ei torma ostma värviüleminekuga lõngu, just sellise sealt ostsin (muude lõngade seas muidugi). See oli lihtsalt nii ägeda ja julge värvikombinatsiooniga, et ei saanud ostmata jätta. Aga kui siis hakkasin otsima, mida sellest lõngast kududa, siis ei olnudki lihtne sobivat asja leida. Mul on nimelt tunne, et kui värviüleminekuga lõnga kasutada, siis ei saa võtta ükskõik millist mustrit, vaid lõng ja muster peavad ikka teineteist toetama. Lõpuks otsutasin kududa heale sõbrale lihtsa salli Old Shale Shawl.

pühapäev, 4. veebruar 2018

Anniina sall

Mu hää sõbõr Anniina, kiä om jo mõnõq aastagaq tõsõl puul maamunna elänüq, oll' Eestih käümäh. Tahtsõ tälle midägi kutaq, aq et tä eläs noq säändseh kotussõh, koh peris talvõ olõki-i, sis olõ-s mõtõt tälle sukkõ-kindit kutaq. Otsusti kutaq hoobis sali.
Mu hea sõber Anniina, kes on juba mõned aastad teisel pool maakera elanud, oli Eestis käimas. Tahtsin talle midagi kududa, aga et ta elab nüüd kohas, kus korralikku talve polegi, siis polnud mingit mõtet kududa talle sokke-kindaid. Otsustasin kududa hoopis salli.
Et Anniina om sääne väikukene, sis pidi ka sali olõma väikukõnõ. Otsõ tükk aigu õigõt mustrõt, miä Anniinalõ sobisi ja mu meelest sai hää - om timä muudu külh.
Et Anniina on väikest kasvu, siis pidi ka sall olema väike. Otsisin tükk aega õiget mustrit, mis Anniinaga hästi kokku sobiks ja mu meelest sai päris hea - on tema moodi küll. 
Mustriks on Sandra's shawl, midä koi Dropsi Lace'i langast 2,5 mm vardidõga.
Mustriks on Sandra's shawl, mida kudusin Dropsi Lace'i lõngast 2,5 mm varrastega.

reede, 26. jaanuar 2018

Jäägisokid

Minevä aastaga koi ma mitu paari lillikiräga sukkõ. Valgõt langa osti kõik aig manoq, aq tõsõq värmiq taha-s kuiki otsa saiaq. Noq sai taad jandalit viländ ni otsusti kutaq ülejäägiq juunligadsis sukkõs, tulku nuuq sis säändseq, nigu tulõvaq. Et juuni tegeminõ olõssi veidükene lõbusamb, pruuksõ jälki juuni tegemise kalkulaatorit. Ku mõni värm otsa sai, panni ülejäänüq värmiq vahtsõst sisse ni läts edesi. Mis ti arvat, kas langa saivaq peris otsani otsa? Saa-s. Perrä jäi viil tsipakõnõ helesinist, roosat ni verevät. A sukaq saivaq säändseq.
Möödunud aasta jooksul kudusin mitu paari lillekirjaga sokke. Valget lõnga pidin muudkui juurde ostma, kuid teised värvid ei tahtnud kuidagi otsa saada. Nüüd sai sellest õrini ning otsustasin veel allesolevad lõngad lihtsateks triibusokkideks kududa, las tulevad siis sellised, nagu tulevad. Et triipude tegemine oleks veidi lõbusam, kasutasin jälle triibutamise kalkulaatorit. Kui mõni värv otsa sai, siis lõin aga allesolevad värvid uuesti sisse ja kudumine läks edasi. Mis arvate, kas lõngad said päris lõpuni otsa? Ei saanud! Alles jäi veel veidi helesinist, roosat ja punast. Aga sokid said sellised.
Langas om AP Sport, koi 3,5 mm vardidõga. Mõnusaq ni mu meelest peris rõõmsaq kodosukaq saivaq.
Lõngaks on AP Sport, kudusin 3,5 mm varrastega. Mõnusad ja minu meelest päris lõbusad kodusokid tulid.
Sis olliq mul varatsõmbast aost jäänüq ka üts keräke musta ni valgõt jämmembät Alize Alpaca Royali langa. Midägi suurõmbat saa-s näist tetäq, aq sukaq iks tulliq vällä. 
Siis oli mul varasemast ajast jäänud ka üks kerake nii musta kui ka valget jämedamat Alize Alpaca Royal. Midagi suuremat neist välja tulnud poleks, aga sokkideks ikka jätkus.
Päält siiri kudamist arvssi, et valgõst tulõ-i vällä ni otsusti põhivärmi vaihtaq. Koi suka 4 mm vardidõga
Pärast säärejao kudumist arvasin, et valget lõnga ei jätku, ning otsustasin põhivärvi vahetada. Kudusin sokid 4 mm varrastega.
Noq om mul kats' vahtsõt paari kododsit sukkõ, miä om perädü hää, selle et talvõaol ommaq mul kotoh kõik aig villasukaq jalah. Ilma näideldäq olõssi ku midägi puudus. 
Nüüd on mul kaks paari koduseid sokke, mis on väga hea, sest talvisel ajal on mul kodus olles kogu aeg villased sokid jalas. Ilma nendeta oleks nagu midagi puudu.

pühapäev, 31. detsember 2017

Lillikindaq

Pääväq ommaq nakanuq jälq pikembäs minemä ni tuuga om vahtsõnõ (päävä)aastak pääle nakanu. A maq janda iks viil vannu suuvõga. Tükk aigu om olnuq plaanih latsõlõ kirätüq kindaq kutaq. Valõmiq latsõga esiki kirju vaihõl, ku halgat' päähä, ku pall'o kindit tä viimädse katõ aastagaga ärq kaotanuq om. Ja otsusti, et peris kirikindis om viil varra. A et viimädsest kuatust paarist om alalõ õnnõ üts, sis vahtsit kindit oll' tälle iks vajja. Latsõ kimmäs tahtminõ olliq sõrmkindaq ni minä tahtsõ iks mitme värviga kutaq, et lämmämbäq ka saavaq. Säändseq naaq sis tulliq.
Päevad on hakanud jälle pikemaks minema ja sellega on uus (päikese)aasta alanud. Aga mina jändan ikka veel vanade soovide täitmisega. Tükk aega on olnud plaanis lapsele kirjatud kindad kududa. Valisime kooos lapsega isegi kirju, kui korraga tuli meelde, kui palju kindaid ta viimase kahe aasta jooksul ära kaotanud on. Ja otsustasin, et päris kirikinnasteks on veel vara. Aga et viimasest kootud paarist on alles vaid üks, siis uusi kindaid oli talle ikka vaja. Lapse kindel soov oli, et oleksid sõrmikud, ja mina jällegi tahtsin mitme värviga kududa, et kindad soojemad saaksid. Sellised need siis tulid.
Et kirivist sukkõst oll' langa alalõ jäänüq, koi kindaq samast langast, vardaq olliq 3,5 mm. Langa jäi viilgi üle ni parladsõs olõ hindäle näist ka lihtsäq sukaq kudanuq, a naid näütä tõõnõ kõrd.
Kuna kirjudest sokkidest oli lõnga üle jäänud, kudusin kindad samast lõngast, vardad olid 3,5 mm jämedad. Lõnga jäi veelgi üle, nii et praeguseks olen neist endale ka sokid kudunud, aga neid näitan kunagi teine kord.
Seenimaaniq olõ-i kudanuq lapilist kindavitsa. No ku ausa olla, sis olõ-i kudanu esiki võlss-lapilist. Näide kindide man pruuvõ sis võlss-lapilisõ ärq ja no kaemiq, kas jovva seo päävätsõõriga ka peris lapilidsõ vitsa kudamisõni.
Seni ei ole ma lapilist kindarannet kudunud. Ja kui aus olla, siis ka mitte valelapilist. Nüüd siis proovisin valelapilise ära ja no vaatame, kas selle päikeseringiga jõuan ka päris lapilise randme kudumiseni.
Ilosat vahtsõt (päävä)aastakka!
Ilusat uut (päikese)aastat!

laupäev, 23. detsember 2017

Fylleryd

Ku naksimiq märkmä, midä timahavva klassi puult latsõ oppaja kingipakki pandaq, ni ku löüdsemiq, et päält raamadu võissi ollaq ka midägi pehmet ni lämmind, sis paksõgi vällä, et või sali kutaq. Fylleryd paistu mi oppja jaos õkvalt taa õigõ: kimmä kiräga ja umbõ illos. No latsõ oppaja om ka kimmä joonõga, aq iks umbõ hää.
Kui hakkasime mõtlema, mida sel aastal lapse klassijuhatale klassi poolt kinkida, ning kui leidsime, et lisaks raamatule võiks pakis olla midagi pehmet ja sooja, pakkusin välja, et võin räti kududa. Fylleryd tundus meie õpetaja jaoks just see õige olema: kindla mustriga ja ilus. No ka õpetaja on kindel, aga ikkagi väga hea.
Kirä tegijä om külh ülnüq, et kiri tuu tälle miilde mustkaq, aq timä kudi edimädses sinidse sali. Niimuudu valgõlt näütäs taa mu meelest hoobis härmätüse vai õrna lumõkõrraga katõtu maa muudu.
Mustri autor on küll öelnud, et kiri meenutab talle mustikaid, aga tema kudus esimese salli ka sinisena. Niimoodi valgelt meenutab see hoopis härmatise või õrna lumekirmega kaetud maad.
Koi sali Alvita langast Silkid 3 mm vardidõga seo oppusõ perrä. Mängse mustrikõrduga nii, et sali saa-s väega suur: taa saa ümbe olgõ võttaq, aq mahus ilosahe ka pal'tu alaq.
Kudusin räti Alvita lõngast Silkid 3 mm varrastega selle õpetuse järgi. Mängisin mustrikordustega nii, et sall ei tulnud väga suur: selle saab küll ümber õlgade võtta, aga mahub ilusti ka mantli alla.
Kai pilte päält, et sali sobis mullõ kah peris häste :) Piässi hindäle ka säändse kudama.
Vaatasin piltidelt, et rätt sobib ka mulle täitsa hästi, peaksin endale ka sellise kuduma. :)
Kingitüs sai ka esitettühe pakki. Karbi tekk' mu miis, aq lilli tei pääle maq.
Kink sai ka isetehtud pakki. Karbi tegi mu mees, vaid lille tegin karbi peale mina.

Soovi teile ilosit pühhi!

teisipäev, 19. detsember 2017

Muusigasukaq

Ku ma latsõ käest küsse, midä timähavva jõulus timä pillioppajalõ kingimiq, ütel' lats, et nuutõga sukaq. Mu edimäne mõtõq oll', jaa-ah, vai nii. Tõsõs tei vallalõ Ravelry ja sis mõtli viil kõrra, et jaa-ah, vai nii. Esi olõ ull', et küsse. A et taa oll' iks latsõ kimmäs tahtminõ (ausahe, pruuvõ timäga kõnõldaq, aq tä anna-s perrä), kai viil kõrd Ravelryhte ja löüdse naaq kindaq, mink perrä otsusti sis sukkõ kudama naadaq. Sukaq ommaq külh kumbki umma näko, aq selgehe iks üts paar. Päält sukkõ valmis saamist ütel' lats, et timä taht ka hindäle määnestki nuutõga asja saiaq. Jaa-ah, vai nii. 
Kui ma lapselt küsisin, mida tema pilliõpetajale sel aastal jõuluks kinkida, ütles laps veendunult, et nootidega sokid. Mu esimene mõte oli: "Ahah, ah nii!" Tegin siis Ravelry lahti ja mõtlesin veel korra: "Ahah, ah nii!" No ise olin loll, et küsisin. Aga et see oli siiski lapse kindel soov (ausõna, proovisin temaga rääkdia, aga ta ei taganenud), vaatasin veel korra Ravelrysse ja leidsin need kindad, mille järgi otsustasingi siis sokke kuduma hakata. Sokid on küll kumbki oma nägu, aga siiski on aru saada, et tegmist on sama paariga. Kui sokid olid valmis saanud, ütles laps, et tema tahab ka nüüd endale mõnd nootidega asja saada. Ahah, ah nii.
Sukaq ommaq kuatuq 4,5 mm vardidõga. Olõ-i kavva säändside palkega sukkõ kudanu ni kõik aig oll' tunnõq, et näist tulõ-i midägi. A päält likes tegemist saivaq peris hääq.
Sokid on kootud 4,5 mm varrastega. Pole enam ammu selliste pakidega sokke kudunud ja kudumise ajal oli kogu aeg tunne, et neist küll asja ei saa. Aga pärast märjaks tegemist olid justkui uuesti sündinud.

pühapäev, 10. detsember 2017

Liva kamps tütrele

Kas ti tiiät taad ulli nall'a, et indiaanlanõ ja valgõ miis kaeseq inne talvõ tõõsõ tegemiisi ni mõtlõsõq nättü perrä, et ju vast tulõ külm talv? Mu kudamiisi kaiõh või ka kergehe tullaq arvaminõ, et tulõmah om külm talv. Tegelikult olõ-i mul määnestki tiidmist, kas lubatas lämmind vai külmä talvõ. Seenimaani vähämbäste om taa küländ pehmeq olnuq. A latsõlõ koi iks häste lämmä kampsi.
Kas teate seda rumalat anekdooti, kus indiaanlane ja valge mees vaatavad enne talve teineteise tegemisi ja otsustavad nähtu järgi, et tuleb vist külm talv? Minu kudumist vaadates võib ka kergesti jääda mulje, et tulemas on külm talv. Tegelikult ei ole mul õrna aimugi, kas lubatakse sooja või külma talve, siiani on see küll pehme olnud. Aga lapsele kudusin ikkagi hästi sooja kampsuni.
Kunagi osti hindäle pal'tu jao Garnstudio Nepali langa, miä um umbõ hää lämmi. A et ma koi taast hindäle kampsi, mitte palitu, sis jäi langa kõrraligult üle. Taast üle jäänüst langast mu lats kampsi saigi. Veidükene langa om iks viil alalõ, kaemiq noq, mis taast tulõ.
Kunagi ostsin endale mantli jao Garnstudio Nepali lõnga, mis on hästi hea soe. Aga et lõpuks kudusin endale sellest mantli asemel kampsuni, siis jäi lõnga päris palju üle. Vot sellest ülejäägist nüüd laps kampsuni saigi. Aga natuke lõnga on ikka veel üle, vaatame, mis sellest kunagi tuleb.
Põimmiseq ommaq õnnõ kampsi ülämädse jao pääl, allpuul om lihtsä lag'a pahõmbpididse jaoga soonik.
Palmikud on ainult kampsuni ülajao peal, allpool on lihtne laia pahempidise osaga soonik.
Kamps om kuat 5 mm vardidõga seo oppusõ perrä.
Kampsun on kootud 5 mm varrastega selle õpetuse järgi.

pühapäev, 26. november 2017

Sokkide järelkaja

Ku ma sõsaralõ sukkõ koi, näkk' näid lats ni tahtsõ hindäle ka säändsit. No kuimuudi sai ma tälle ei üldäq? Lepsemiq õnnõ kokko, et nii pikki siiriga sukkõ timä ei saa. 
Kui ma õele sokke kudusin, nägi laps neid ja tahtis endale ka selliseid. No kuidas oleksin saanud talle neid keelata? Leppisime ainult kokku, et tema nii pikkade säärtega sokke ei saa.
Noq saivaq sukaq täpsehe õigõs aos valmis. Talv või tullaq.
Nüüd said sokid just õigel ajal valmis. Talv võib tulla.
A inne tuud, ku umalõ latsõlõ sukkõ kudama naksi, oll' vajja egäaastadsõs häädtegemisprojektis kutaq kats paari sukkõ: suurõmbaq ni vähämbäq. Et langa oll' sõsara sukkõst üle jäänüq, otsusti ka sinnäq üte paari kirjuga sukkõ kutaq.
Aga enne seda, kui oma lapse sokke kuduma hakkasin, oli vaja kududa iga-aastaseks heategevusprojektiks kaks paari sokke: suuremad ja väiksemad. Et lõnga oli õe sokkidest üle jäänud, otsustasin ka sinna kirjadega sokid kududa.
Tii-s siski näid nii kirivit, ku sõsara ni latsõ umaq saivaq, aq õnnõ nelä värmiga.
Ei teinud neid siiski nii kirjusid, kui õe ja lapse omad said, vaid ainult nelja värviga.
Mõlõmbaq sukaq ummaq kuatuq 3 mm vardidega AP langast Sport.
Mõlemad sokipaarid on kootud 3 mm varrastega AP lõngast Sport.

laupäev, 30. september 2017

Roosa süküs

Latsõ sallist jäi iks viil roosat langa üle. Et tälle oll' nigunii vahtsõt mütsü ni kindit vajja, sis otsusti tetäq salliga üttekäüjä komplekti. Mütsü jaos võti lillimotiivi, miä salli päälgi oll'. Et ülemäne jago peris plassis es jäänüq, koi sinnäq väikuq mulgukõsõq.
Lapse sallist jäi ikka veel roosat lõnga üle. Kuna talle oli niikuinii vaja uut mütsi ja kindaid, siis otsustasin teha salli juurde sobiva komplekti. Mütsi jaoks võtsin sama motiivi, mis salli pealgi oli. Et ülemine jagu päris igavalt tühjaks ei jääks, kudusin sinna väikesed augukesed.
Alomadsõ veere koi lihtsidõ piinüide palmikidõga. Tah om mütsü kiri lähkümbäst ka nätäq.
Alumisse äärde kudusin lihtsad peenikesed palmikud. Siin on mütsi kiri ka lähemalt näha.
Ka kindide veere tei palmikidega, et mütsüga iks häste kokko läässiq. Ja lillimotiivi tahtsõ ka pruukiq, aq pei uma latsõ kätt väikümbäs, ku taa tegelikult oll'. Nii jäi väikene lillikene kuiki pall'o alla viirde ja tuu kotsilõ jäi suur tühi ala. Tunnista, et üles tõmmadaq olõ-s määnestki tahtmist, nii tei kindile ildampa hoobis rõivast ni pärleist lilli pääle.  
Ka kinnaste randmetele tegin palmikud, et mütsiga kokku sobiks. Samuti tahtsin sama lillemotiivi kasutada, aga hindasin oma lapse kätt väiksemaks, kui see tegelikult oli. Nii jäi väike lill kuidagi nukralt alläärde ja selle kohale tuli suur tühi ala. Kohe kuidagi polnud tahtmist harutama hakata ja otsustasin hoopis hiljem kangast ja pärlitest lillega tühja osa ära täita.
Koi 2,5 mm vardidõga.
Kudusin 2,5 mm varrastega.
 Ja uskõ vai ei, aq üts tokk taad langa om mul viil. Midä taast küll tetäq?
 Ja uskuge või mitte, aga üks tokk seda lõnga on veel. Mida sellest küll teha?