laupäev, 11. veebruar 2017

Talvel talvine kudum

Väläh om tävveline talvõmuinasjutt, puuq ommaq nii ilosaq ni valgõq, et saaki-i muud ku väläh ollaq vai sis aknõst vällä vahtiq. Ni lõpus ummõhtõgi om ka hää süü paksuq kampsiq kapist vällä otsiq.
Väljas on tõeline talvemuinasjutt, puud on nii ilusad oma valge katte all, et ei saagi muud kui väljas olla või siis aknast välja vaadata. Ja lõpuks ometigi on põhjust kapist ka paksemad kampsunid välja otsida.
Kunagi trehvsi langapuuti ni näi sääl hääd pehmet langa (Silky Flammé), minkä man tiidse õkvalt, et taha taast pikembät tuunika muudu palmikidega vesti. Kudamist touksi kõik aig edesi ja ku noq viimädside jõulõ aigu taa langa vällä kouksi, sis kai inne, et kiä tuu hull küll oll', kiä säänest värvi langa ostsõ. Ni päält kilo ka viil. A et himo oll' iks pikkä vesti saiaq, koi taa valmis. Päält valmis kudamist sekä-i inämb värv kah.
Kunagi sattusin lõngapoodi ja nägin seal head pehmet lõnga (Silky Flammé), mille juures teadsin kohe, et tahan sellest pikemat tuunika moodi palmikutega vesti endale. Kudumist lükkasin aga järjest edasi ja kui nüüd napilt enne jõule lõnga kapist välja otsisin, ei mõistnud kuidagi, kes see hull oli, kes sellist värvi lõnga ostnud on. Ja veel üle kilo! No mis seal ikka, soov pika vesti järele oli alles, nii et kudusin selle valmis ka. Nüüd värv enam ei segagi :)
Tuhlassi netist tükk aigu oppusit, aq lövvä-s midägi, miä miildünü. Saa-s midägi, valõ keskmädse mustrõ vällä, võti vardaq, lõi silmussõq üles ni naksi üleväst alla kudama. No nii umbõs, ilma määndsegi proovilapilda. Vaihõpääl pruuvsõ sälgä ni mugu koi. Üles võttaq olõ-s kõrda kah vajja. Tuud olõ-i viil juhtunu, ku mul om kõrralinõ proovilapp ette kuat.
Otsisin tükk aega mööda netti õpetust, mis piisavalt meeldiks, aga ei leidnud midagi, mis mu ettekujutusega veidigi kokku läheks. Lõpuks valisin kuskilt keskmiseks mustriks ühe palmiku välja, lõin silmused üles ja hakkasin ülevalt alla kuduma. No üsna umbes, ei mingit proovilappi ega midagi. Vahepeal proovisin selga ja kudusin edasi. Lõpuks ei pidanud kordagi harutama, mida pole veel juhtunud, kui olen enne korralikult proovilapi kudunud.
Perämädses viil mi jäätünüide seebimullõ pilt. Talv om iks umbõ hää!
Lõpuks veel jäätunud seebimullide pilt. Talv on suurepärane!
Vestipildiq tekk' Aare, aitüma tälle!

esmaspäev, 16. jaanuar 2017

Omgina vahtsõnõ aastak pääle nakanu

Minevä aastaga alostusõ olliq mul küländ suurõq plaaniq, arvssi, et 2016. aastaga kua suuri asju. Aq lõpus läts, nigu läts. Mul oll' hoobis kõik aig tunnõq, et olõ-i kudamisõs sukugi aigu ni blogimisõs tahtmist. Ku noq kai minevä aastaga edimäst postitust, sis olõki-i kuiki hull - plaanih oll' kutaq üts Haapsalu sali, üteq kirikindaq, kleit, paar kampsi ja üts tuunika. Valmis saiq hoobis kats Haapsalu salit (seo ja seo), kirikindaq saivaq kah valmis, kleit ka. No tuunikat naksi kudama minevä aastaga viimädsil päivil ni noq piässi kiäki viil langaotsaq ärq käkmä. Kampsiq (päält üte) jäiväq külh kudamaldaq. Timahavvas olõ-i mul määndsidki suuri plaanõ, õnnõ üteq kirikindaq taha jälq kutaq.
Möödunud aasta alguses olid mul suured plaanid, kuidas 2016. aastal koon suuri asju. Tegelikult läks, nagu läks. Mul oli pidevalt tunne, et kudumiseks pole aega ega blogimiseks tahtmist. Kui nüüd aga möödunud aasta esimest postitust vaatasin, siis ei olegi asi kuigi hull - plaanis oli kududa üks Haapsalu sall, ühed kirikindad, kleit, paar kampsunit ja üks tuunika. Valmis sai aga hoopis kaks Haapsalu salli (see ja see), kirikindad said ka valmis, kleit ka. No ka tuunikat hakkasin möödunud aasta viimastel päevadel kuduma, nüüd peaks veel keegi selle otsad ära peitma. Kampsunid (peale ühe) jäid küll kudumata. Selleks aastaks mul suuri plaane pole, niipalju tean, et ühed kirikindad tahan jälle kududa. 
Ku minevä aastaga lõpuh ni seo aastaga alostusõh om pallodõh blogidõh nätäq hulga ilosit kuatuid asju, miäq kõik ommaq jõulukinkes lännüq, sis säänest asja mu blogih ei näe. Mi olõ jo mitu aastakka tennüq õnnõ loosipakiq ja nii omgina mul näüdätä õnnõ üts esi tett jõulukink. Paki pidi Fortuuna tahtmisõ perrä tegemä sõsara mehele ni koi tälle klapiga maavilladsõst langast kindaq. Oppusõ võti Eveli Kauri "Käsitööpäevikust".
Kui nöödunud aasta lõpus ja selle aasta alguses on paljudes blogides hulga ilusaid kootud-heegeldatud jõulukinke, siis minu blogis midagi sellist ei näe. Me oleme juba mitu aastat loosipakke teinud ja nii ongi mul näidata vaid üks isetehtud jõulukink. Paki tegin Fortuuna tahtel õe mehele ning kudusin talle klapiga kindad. Kindad kudusin maavillasest lõngast Eveli Kauri õpetuse järgi, mille leiab "Käsitööpäevikust".

Seo aastaga alostusõh koi latsõlõ viil üteq sukaq, lats tahtsõgi tavaliidsi juunligaidsi. Ega näid olõssigi-i mõtõt näüdädäq, aq tahtsõ tiikaq kah jaadaq umma torõdat pruuvmist: lasksõ edimäst kõrda puutrõl joonõkirä tetäq (lövvät siist). Panõt sissõ värviq ni max ni min juuni paksusõ ni nupivaotusõ pääle tetäs joonõkiri. Pruuvgõq kah!
Aasta alguses kudusin lapsele veel ühed villased sokid, ta tahtiski lihtsaid triibulisi. Ega neid polekski mõtet siin näidata, aga tahtsin teiega oma katsetust jagada: lasin esimest korda arvutil triibumustri teha (leiad siit). Söödad sisse värvid ja max ning min triipude paksuse ja siis nupuvajutuse peale saad triibumustri. Proovige ka!
A vast lövvä hindäst timahavva parõmba kudaja ja blogija!
Ehk leian endas sel aastal edukama kuduja ja blogija!

reede, 30. detsember 2016

Kaua tehtud kaunikene

Pääväl sai külh tsõõr pääle tettüs ni vahtsõnõ pääväaastak om pääle nakanu, aq mul om iks viil näütämäldä midägi, miä varrampa valmis saanuq.
Päikesel on ring peale tehtud ja uus päikeseaasta alanud, kuid mul on veel näitamata midagi, mis mõni aeg tagasi valmis sai.
2014. aastaga sügüse lätsi tüüasju peräst Hispaaniahe ni tiidse, et katõ lindämise vaihõl tulõ mul kavva istuq. Nii et üteh oll' vajja kudamist, miä om küländ väiku, kerge ni saa-i reismise aigu valmis. No kõgõ parõmbahõ sobis säändses mu meelest Haapsalu sali. Alostigi sali ärq ni reisi aigu oll' taad väega hää kutaq. Päält reisi jäi sali pia aastagas aos saisma, mõnikõrd harva koi ria vai kats. Kooni 2015. aastaga sügüse oll' jälq resimine iih. Sis sai jälqkina sali üteh pakitus ja peris hulga edesi ka kuatus, iks kats 8tunnist lindämist. Päält reisi saigi keskmäne jago valmis kuatus. A veerepitsi alostaminõ võtsõ jälq paar kuud (no silmussidõ rehkendämine om lihtsähe nii vaivaja ni ikäv mu jaos), kudaminõ läts kipõstõ, aq sis läts jälq paar kuud, kooniq sali sai veerepitsi külge, ni viil paar kuud, kooniq taa ka vinütedüs sai. Häbü peris hindä peräst. Aq noq om valmis ja miildüs kah.
2014. aasta sügisel pidin tööasjade pärast Hispaaniasse sõitma ja teadsin, et mul tuleb kahe lennu vahel päris kaua lennujaamas istuda. Nii et kaasa oli vaja kudumist, mis oleks küllalt kerge, väike ja ei saaks reisi ajal valmis. No parim on sellisteks puhkudeks Haapsalu sall. Alustasingi salli ära ja reisi ajal kudusin ka, kuid pärast Hispaanias käimist jäi see umbes aastaks seisma, vaid vahepeal harva kudusin rea-paar. Aga 2015. aasta sügisel oli jälle pikemale reisile minek ja jälle vaja kudumit kaasa. No kahe 8tunnise lennuga sai sall päris suure jupi juurde ja pärast seda reisi kudusingi keskosa valmis. Kuid siis hakkas jälle venima - äärepitsi alustamine võttis paar kuud (silmuste arvutamine on minu jaoks lihtsalt nii kohutavalt tüütu), äärepitsi salli külge saamine veel paar kuud ja siis läks veel sama kaua, kuni sall venitatud sai. Päris piinlik kohe. Aga nüüd on ta valmis ja olen väga rahul. 
Et ma tahtsõ küländ suurt salit, sis olõki-i taa tavaperädse mõõdi perrä, aq om suurõmb.
Et tahtsin küllaltki suurt salli, siis kudusin selle tavapärastest mõõtudest veidi suurema.
Koi helehest ubinarohilidsõst Haapsalu sali langast, kiräs om kuusõga kuubikukiri.
Kudusin heledast õunarohelisest Haapsalu salli lõngast, kirjaks sai valitud kuusega kuubikukiri.

laupäev, 17. detsember 2016

Iälilliq

Parladsõhõ talvõilma, ku kõrralist lummõ ei olõq, aq lumbi pääl iks jääd om, sobis väega häste valgõ Haapsalu sali, miä om ka nigu lumõkuninganna tett iäkiri. Kivvega õnnõlehekiräst saa niimuudu hoobis iälillikiri.
Praeguse talveilmaga, kui korralikku lund ei ole, kuid tiigi peal ikka õrn ja ilus jääkiht on, sobib väga hästi valge Haapsalu sall, mis on ka justkui lumekuninganna tehtud jääkiri. Kividega õnnelehekiri muutub nii hoopis jäälillekirjaks.
Varrampa olõ-i seod kirjä kudanuq, hää om taad kutaq - lää-i igäväs. Uutmaldaq oll' siski taa, et üte ilma nuppõldaq kiräh sali kudaminõ võtt nii pall'o aigu - olõ-s sukugi tsipsti ja valmis. 
Ma ei ole varem selles kirjas salli kudunud, mõnus kudumine oli - ei läinud kogu salli jooksul igavaks. Üllatav oli mulle aga see, et ühe ilma nuppudeta salli kudumine võib nii palju aega võtta, ei saanudki ühe ropsuga valmis.
Et sali peris ilma nuppõlda ei jäässiq, koi naaq veerepitsi sisse. Taa om katõ otsaga asi. Nuppõga pits raamistas tõtõstõ ilosahõ sali ärq, aq murõq om taa as'aga iks kah. Veerepits kuatas ju suurõmbidõ vardidõga ku sali; ku sali keskmädse jao kua ma 2,75 mm, sis veerepitsi 3,5 mm vardidõga. Nonii, ku kiäki annassiq noq mullõ häid knihve, kuimuudu saa 3,5 mm vardidõga kutaq nii piinüst langast ilosit nuppõ (tuu tähendäs niimuudu, et nupi keskeh olõssi-i määnestki mulgukõst nätäq), sis saassiq mul tõtõstõ hää miil. Ma olli taaga peris hädäh, viimäte jääki-s ummi nuppõga peris rahu. Mulkõga nupiq ummaq mu meelest säändseq kehväq plönniq, mitte õigõq nupiq.
Et sall päris ilma nuppudeta ei jääks, kudusin need äärepitsi sisse. See on aga selline kahe poolega mündi juhtum. Tõesti, nuppudega äärepits raamistab salli ilusti ära, kuid mure on sellega ikka ka. Äärepits kootakse ju jämedamate varrastega kui salli keskosa; kui ma keskosa koon 2,75 mm, siis äärepitsi koon 3,5 mm varrastega. Kui nüüd keegi annaks mulle hea nipi, kuidas on võimalik nii jämedate varrastega kududa sedavõrd peenikesest lõngast nuppe nii, et nupu keskele ei jääks mingit koledat auku (augupoegagi ei tahaks seal näha). Ma olin sellega päris hädas, lõpuks ei jäänudki lõpuni rahule. Aukudega nupud pole mingid õiged nupud, vaid ainult haledad plönnid.
Viimädse pildi pääl ommaq lähkümbäst mu murõlatsõq nätäq kah.
Viimase pildi peal on mu murelapsed lähemalt näha kah.

reede, 2. detsember 2016

Lambad on siin ja lambad on seal

Timahavva õnnistu-i kudamiõ ei blogiminõ. Oll' külh plaanih kutaq suuri asju, aq täämbä näütä jälq midägi väikukõist. Ilmaq lätsiq lumõlõ ni tull' vällä, et latsõ villasukaq olliq väikus jäänüq. Pääleki mõistsõ tä üte näist väikuist sukkõst ärq kaotaq. Koi sis vahtsõq.
Sel aastal ei lähe mul ei kudumine ega ka blogimine. Aasta alguses oli küll plaanis suurte asjade aasta, kuid tänagi näitan midagi väikest. Ilmad läksid külmaks ja selgus tõsiasi, et lapse villased sokid olid väikseks jäänud. Pealegi suutis ta ühe neist väikestestki ära kaotada. Nii ei jäänud muud üle kui uued kududa.

Mõistsõ esiki nii väikuid asju niimuudu kutaq, et pidi kats kõrda üles võtma. Edimädsel kõrral koi niipall'o kitsaq (2,5 mm vardidõga), et sukaq taha-s kuiki üle kundsa minnäq. Ni tõsõl kõrral sopõrdi kiräga. Kolmandal sai asi kõrda.
Olin nii "osav", et oskasin isegi nii väikseid asju nii kududa, et pidin kaks korda harutama. Esimesel korral kudusin lihtsalt sokid nii kitsad, et need keeldusid üle kanna minemast. Teisel korral ajasin kirjas midagi täiesti sassi. Kolmandal sai asi õnneks korda.
Koi Leedu villadsõst langast 2,5 ja 3 mm vardidõga (kirä jago 3 mm, muu 2,5 mm). Seerekirä võti siist, muu koi nii, nigu ma iks sukka kua. Latsõlõ umbõ miildüseq ja taa omgina päämäne.
Kudusin Leedu villasest lõngast 2,5 ja 3 mm varrastega (mustri osa 3 mm ja muu 2,5 mm). Sääremustri võtsin siit, muu kudusin nii, nagu ma ikka sokki koon. Lapsele väga meeldivad ja see ongi ju peamine.

reede, 7. oktoober 2016

Kakaokamps

Seo kampsiga ommaq mul väega ütstõõsõ vasta käüväq mõttõq ni tundmisõq. Sõsar tahtsõ sünnüpääväs kampsi ja valõ esi ka mudõli vällä. Mu asi oll' lang ostaq ni kamps ärq kutaq. Tiidse, et sõsaralõ miildüs pruun värv, nii et pruuni ka osti. Et mullõ hindäle sukugi rõividõ man pruun värv miildü-i, sis sai valit sääne kakaopruun vai esiki ärqmõstu verevä veini pleki pruun, miä mullõ hindäle ka iks veidükenegi miildü.
Selle kampsuni suhtes on mul äärmiselt vastakad tunded. Õde tahtis sünnipäevaks kampsunit ja valis ise ka mudeli välja. Minu asi oli lõng osta ja kampsun valmis kududa. Teadsin, et õele meeldib pruun värv, nii et pruuni lõnga ka ostsin. Kuna mulle endale riiete juures üldse pruun ei sümpatiseeri, siis valisin malbema kakaopruuni või pigem isegi sellise läbipestud punase veini pleki pruuni, mis mulle endale ka ikka veidikenegi meeldis. 
Tõnõ, midä pelgsi, oll', et koolõ kudamisõ aigu igävä peräst ärq, suurõq hääpididseq pinnaq jo. Ikäv oll', aq umbõ ikäv olõki-s. Tuu vasta avit', et taadõ ni ette tulliq voldiq ni veereh oll' ka iks määnegi pitsikene ni esiki tuu, et koi hulga peenembä langaga, ku oppusõh ette nättü oll', tuu tähend', et pidi küländ pall'o arvõstama (no et pall'o tsillukõnõ saanuq-s). Kõrra sai iks üles ka võttaq - kamps oll' piaaigu hää mu 7aastadsõlõ latsõlõ. Sõsar om külh väikukene, aq nii väikene siski mitte.
Teine, mida kartsin, oli see, et suren kududes igavuse kätte, seal ju suured parempidised pinnad. Hea küll, igav oli, aga õnneks mitte tapvalt. Igavuse vastu aitas vast see, et nii ette kui ka taha tuli teha voldikesed, ja esitükkide äärtes oli isegi midagi pitsilaadset ja vast ka see, et kudusin palju peenema lõngaga, kui õpetuses ette nähtud oli, nii et oli vaja pidevalt arvestada, et kampsun liiga väike ei tuleks. Korra sain ikka suuruse pärast harutada ka - kampsun oli peaaegu et paras mu seistmeaastasele tütrele. Hea küll, mu õde on väike, aga nii väike siiski mitte.
Midä rohkõmb koi, tuud inämb mullõ paistu, et taast kampsist külh määnesti ilosat asja saa-i. Hindäle sälgäpruuvmisõq muuda-s mu arvamist sukugi. Ku vaihõpääl jo märge, et võta kõik üles ni kua midägi muud, sis lõpus otsusti kas vai prooviski taa sünnüpääväs sõsaralõ üle andaq. Ni paistu, et timä säläh tei kamps metamorfoosi - tälle miildü väega ni imä ütel' ka, et säläh om väega illos. No vast iks om, kuiki saa-i vallalõ tundõst, et kiäki õnnõ taha-i mullõ halvastõ üldäq. Esi olõki-i kampsi periselt sõsara säläh nännü, õnnõ näide pilte päält näi.
Mida rohkem kudusin, seda enam tundus, et sellest kampsunist küll mingit ilusat asja ei saa. Vahepeal püüdsin seda endale selga proovida, kuid see vaid kinnitas mu kehva arvamust. Kui vahepeal juba mõtlesin, et harutan selle täiesti üles ja koon midagi muud, siis lõpuks otsustasin kas või proovimisekski kampsuni õele sünnipäevaks üle anda. Ja paistab, et see kampsun tegi vahepeal läbi metamorfoosi - nagu aru saan, meeldib see omanikule väga ja ka ema ütles, et õeraasu seljas olevat kampsun väga ilus. No vast siis ikka on ka, kuigi ma ei saa lahti tundest, et keegi ei taha lihtsalt mulle halvasti öelda. Ise ma seda seljas näinud polegi, ainult neid pilte olen näinud.
Kamps om kuat Dropsi langast Muskat 4 mm vardidõga.
Kampsun on kootud Dropsi lõngast Muskat 4 mm varrastega.

Pilte iist kumardus Ilmolõ!

teisipäev, 4. oktoober 2016

Teemiq jälq üteh hääd!

Heategevusprojekt -Jalad sooja 2016
Olõ jo mitu aastat kudanuq sügüse häädtegemises sukkõ, timahavva kuamiq naid Haiba latsikodo latsilõ. Tiidse, et timahavva om aigu veidüq, tuuperäst võti hindäle kudamisõs õnnõ üte paari. Taa om noq valmis.
Olen juba mitu aastat kudunud sügisel heategevuseks sokke, sel aastal lähevad need Haiba lastekodu lastele. Teadsin, et sel aastal on aega väga vähe, seepärast võtsin endale kudumiseks vaid ühe paari. See sai nüüd valmis.
Et mul oll' kotoh kirriv lang, naka-s määnestki keerolidsõmbat sukka kudama, aq koi lihtsäkeseq. Seereq tei õnnõ lainidõgaq, et peris ikäv es olnuq.
Et mul oli kodus kirju lõng, ei hakanud keerulisemaid sokke kuduma, vaid kudusin lihtsakesed. Ainult sääred tegin lainelised, et päris igavad ei oleks.
Koi Regia langast (Cotton Surf Color) 2,5 mm vardidõga.
Kudusin Regia lõngast (Cotton Surf Clor) 2,5 mm varrastega.

teisipäev, 27. september 2016

Valgõ mütsü mano valgõq kindaq

No mütsü lats sügüses sai, aq sis tull' miilde, et kindit om ka ju sügüses vajja. Müts sai valgõ, nii et tahtsõ ka valgit kindit kutaq. Latsõ boolõrost oll' tokk langa üle jäänüq, noq tull' hää kotus, kohe taa pruukiq.
No mütsi laps sügiseks sai, aga tuli meelde, et kindaid on ka ju sügiseks vaja. Et müts sai valge, tahtsin teha ka valged kindad. Lapse boolerost oli just sobivasti üks tokk lõnga üle jäänud, nüüd tuli hea koht, kuhu see kasutada.
Määnestki oppust mul iih es olõq, koi, nigu vardist tull'. Ku valmis sai, paistu, et midägi om iks puudus, nii sai taa lipsikene sinnäq manoq pant.
Mingit õpetust mul ees ei olnud, kudusin, nagu varrastelt tuli. Kui valmis sai, oli tunne, et  midagi oleks justkui puudu, nii sai kinnastele lisatud paelast lipsukene. 
Kindaq ommaq kuatuq langast Alize Baby Wool 2,5 mm vardidõga.
Kindad on kootud lõngast Alize Baby Wool 2,5 mm varrastega. 
Latsõlõ kindaq miildüseq, nii et mul olõki-i muud, ku kah rahulõ ollaq.
Lapsele kindad meeldivad, nii et ka mul pole muud kui rahul olla.

reede, 23. september 2016

Süküs (nigu talvgi) tulõ iks uutmalda

Ni kõrraga oll' taa peräl - edimädseq külmäq ni undsõsõq, aq umbõ ilosaq hummoguq. Ku mul õnnistu edimädse säändse hummoguga saiaq uma nõna juuskma ku tikadu kõo ni helü ka kohegi är kaotaq, tull' päähä, et latsõl olõ-i sügüses mütsü. Saa-s muudmuudu, ku lätsi osti langa ni koi.
Ja korraga oli see kohal - esimesed külmad ja udused, aga väga ilusad hommikud. Kui mul õnnestus esimese sellise hommikuga saada oma nina jooksma ku mahlakase ja hääl ka kuhugi maha jätta, siis lõi korraga pähe, et lapsel ei ole sügiseks mütsi. Läksin ostsin siis lõnga ja kudusin talle ühe.
Edimält tahtsõ kutaq säändse nokiga mütsü, aq ku asi jo veere heegeldamisõ man oll', ütel' lats, et tä tahaki-i nokki, et ilma om väega hää, arvada parõmbki ku nokiga. Paistus, et täl oll' õigus, selle et müts miildüs mullõ kah nii pall'o, et mõtlõ kogoni hindäle säändse kudamisõ pääle. Veere heegeldi veidükene lag'õmba, sis püsüseq kõrvaq ka ilosahõ mütsü seeh.
Tahtsin kududa sellise väikese nokaga mütsi, aga kui juba ääre heelgeldamise juures olin, arvas laps, et ta ei tahagi nokka, et ilma on vist paremgi. Ja vägisi paistab, et tal on õigus - müts meeldib mulle ka ja koguni nii palju, et mõtlen endalegi sellise kudumise peale. Ääre heegeldasin veidi laiema, siis püsivad kõrvad ka kenasti sees.
Müts om kuat Morbidone meriinovilladsõst langast 4,5 mm vardidõga. Meriinovill om mütsüs umbõ hää, selle et taa aja-i süütmä. Aq seenimaani om mul tulnuq meriinovillast sääne tiidmine, et taast kuat asi vinüs mõsuh numbrõ jao suurõmbas. Et seo müts läts kõrraga päähä ni läbimõskmisõs aigu jää-s, sis paistus ildampa, kas ma iks piä hindäle mütsü kudama nakkama vai saa lihtsähe latsõ mütsü hindäle.
Müts on kootud Morbidone meriinovillasest lõngast 4,5 mm varrastega. Meriinovill on mütsiks väga hea, sest see ei aja peanahka sügelema. Paraku on mul siiani meriinovillaga selline kogemus, et pärast pesu on kudum numbri võrra suurem. Et see müts läks kohe pähe ja läbipesemiseks aega ei jäänud, siis selgub hiljem, kas ma ikka pean endale mütsi kuduma hakkama või saan lihtsalt lapse mütsi endale.

kolmapäev, 7. september 2016

Latsõ olaq lämmähe

Mi perre latsõl oll' timahavvanõ süküskuu 1. päiv väega tähtsä, sääne, midä täl ei olõ olnu inne ega tulõ ka inämb ilmangi. Timäst sai tuul pääväl koolilats. 1. koolipääväs sai plaanit tummõsinine lühküide käüssidega kleit, aq et mi ilma ilmangi ei tiiä, koi kleidi manoq valgõ boolero. Ni õigõhõ tei, tuud lätski vajja.
Meie pere lapsel oli sel aastal väga tähtis 1. september - selline, mida tal ei ole varem olnud ega tule ka enam kunagi. Temast sai nimelt koolilaps. 1. koolipäevaks sai plaani võetud selga panna tumesinine lühikeste varrukatega kleit, aga et meie ilma kunagi ei tea, siis kudusin kleidi juurde boolero. Ja õigesti tegin, seda läkski vaja.
Mullõ miildü väega uma boolero heegeldet viir, tuuperäst otsusti ka latsõ umalõ säändsesama tetäq. Passis häste mu meelest.
Mulle väga meeldis oma boolero heegeldatud äär, seepärast otsustasin ka lapse omale samasuguse teha. Sobib mu meelest väga hästi.
Ku viir vällä jättäq, sis koi umast pääst. Langas om Alize Baby Wool ni koi 3 mm vardidõga.
Kui Dropsilt võetud ääris välja jätta, siis kudusin boolero oma peast. Lõngaks on Alize Baby Wool ja kudusin 3 mm varrastega.