Esmaspäev, 30. juuli 2018

Kassiarmastajale kassikindad

Mõnikõrd om sääne aig, ku midägi õnnistu-i; om tunnõq, et ütskõik, kohe käe külge panõ, lätt taa kõrraga vussi. Vot ildaaigu oll'gi mul sääne olõminõ: suutsõ ka kõgõ lihtsämbäq ja muidu alasi õnnistuvaq söögiq tetäq maigulda vai ärq kõrvõtaq, esäle kuatu müts oll' esiki mullõ väikene (ja taa joba om midägi), latsõlõ tettüq patsiq saivaq sasidsõq. Lõpus tahaki-s inämb midägi tetäq, esiki kutaq taha-as. Noq olõ tassakõnõ jälq kudama nakanu. Midägi vahtsõt viil külh näüdädäq olõ-i, aq inne vussiminekuaigu saiq kuatuq latsõ kindaq, miä olõ-i blogist läbi käünüq.
Mõnikord on selline aeg, kui miski ei õnnestu; on tunne, et ükskõik, kuhu oma käe külge panen, läheb see asi aia taha. Hiljuti oli mul just selline periood: suutsin ka kõige lihtsamad ja muidu alati õnnestuvad toidud ära käkerdada, isale kootud müts oli isegi mulle väike (ja see juba on midagi), lapse patsid tulid sasised. Lõpuks ei tahtnudki enam midagi teha, sest niikuinii läheb tuksi, isegi kududa ei tahtnud. Nüüd olen vaikselt jälle kuduma hakanud. Midagi uut veel küll näidata pole, aga enne tuksikeeramisperioodi kudusin lapse kindad, mis blogist veel siiani läbi käinud ei ole.
Mu latsõlõ umbõlõ miildüseq kassiq. Ku sai kolleegi käest lainus Jorid Linviki kindide raamadu, sis olliq kassikindaq edimädseq, midä kudama tull' naadaq.
Mu lapsele tohutult meeldivad kassid. Kui sain kolleegilt laenata Jorid Linviki kindaraamatut, siis olid just kassikindad need, mida esimeseks kuduma tuli hakata.
Mõtli tükk aigu, kumba piteh värvega kua, a mõtõq roosõst kassõst oll' mullõ niipall'o and'sak, et otsusti põh'a tetäq roosa ni kassiq iks valgõq. Tõsõ kinda koi nii ärq, aq sis pallõl' lats, et tõnõ kinnas olõssi tõistpiteh värvega. Ku kandja taht, mis sis saa mul tuu vasta ollaq!
Mõtlesin tükk aega, mispidi värvidega kindad koon, aga mõte roosadest kassidest oli mulle ikka niipalju kummaline, et otsusasin tausta teha roosa ja kassid valged. Kui üks kinnas oli kootud, palus laps, et teisel kindal oleksid värvid teistpidi. Kui kandja soovib, siis mis saab mul selle vastu olla!
Langas om Leedu villanõ, vardaq 1,5  mm.
Lõngaks on Leedu villane, vardad 1,5 mm.
Kudamishimo või mul noq küll tagasi ollaq, aq meil om noq kotoh nuur kass, kellel paistus ka kudamis- vai vähembäste kõva langahimo ollõv, nii et kutaq iks kuiki pall'o saa-i. No kaemiq, millal jälkiq blogihte midägi kirotaq om.
Kudumisisu võib mul nüüd küll tagasi olla, aga meil on kodus nüüd noor kass, kellel paistab ka kudumis- või vähemalt tugev lõngahuvi olevat, nii et kududa ikka eriti ei saa. Eks näis, millal siin blogis jälle midagi kirjutada on.

2 kommentaari:

  1. Ilusad kindad! See on üks mu lemmikraamatutest.
    Mul on ka selliseid ebaõnnestumise perioode olnud :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh, Ülle! See raamat on tõesti täielik kindamustrite varasalv, seal on väga lahedaid-ilusaid kindaid.

      Kustuta