Jõulurõõm

Kuiki pildistamisõs vajja olõjat päävävalgust olõ-i inämb mitu päivä olnuq ni mu tsillukõ kaamõra om iks tävveste hädäh, et määndsidki pilte saiaq, näütä timahavvadsõ jõulukingi iks seo aastaga numbrõ seeh ärq.

Kuigi pildistamiseks vajalikku valgust ei ole ja minu pisike fotoaparaat on täitsa hädas, et enam-vähemgi pilte kätte saada, ei jää ma siiski paremaid valgusolusid ootama, vaid näitan veel selle aastanumbri sees enda tehtud jõulukinki.

Miiq pere olõ-i inämb mitu aastakka jõulukinke tennüq, kokkosaaminõ esi om olnuq nii suur rõõm, et kinke olõki-i vajja olnuq. Aq timahavva otsustimiq tetäq loosipakiq ni leimiq käeq, et paki sisse tulõ pandaq hindä tettü asi. Mul tull' pakk tetäq umalõ mehele. Et mu mehele miildüs väega kalah kävvü ni Juulikese kasvõga värvituidõ langu blogist oll' silmä jäänuq kalluga kiri, olõ-s mul pikkä haiklõmist, midä tetäq. Jo suvõl sai Tuulikeselt eski lupa küsütüs, et ma või timä firmamärgis kujonut kirjä kutaq, aq kudamisõni sai iks viil jõulukuul. Et ma pidi sukkõ kudamist käkmä, sis sai viimädse nädäli hummogidõ jo inne viit üles tuldus, et kink iks õiges aos valmis saiaq. Kõgõlõ lisäs tull' mehe küsümise pääle, mille ma nii varra heräne, tetäq päähä tävveste tavaline nägo ni üldäq, et tiiä-i, uni läts ärq.

Me pere ei ole enam aastaid jõulukinke vahetanud, jõulude ajal kokkusaamine on olnud kõige suurem rõõm. Sel aastal otsustasime teha loosipakid, lisaks leppisime kokku, et paki sisu tuleb ise valmistada. Mul tuli pakk teha oma mehele. Et mu mehele meeldib väga kalal käia ning et Juulikese taimedega värvitud lõnga blogist oli silma jäänud kalakiri, ei mõelnud ma pikalt, mida mu mees kingipakist leiab. Juba suvel sai Tuulikeselt lubagi küsitud, kas võin tema firmamärgiks kujunenud kirja kasutada, aga kudumiseni jõudsin ikka alles detsembris. Ja et ma pidin sokke salaja kuduma, siis sai viimasel nädalal juba enne viit ärgatud, et kink õigeks ajaks valmis saada. Kõigele lisaks tuli mehe küsimisele, miks ma nii vara ärkan, vägagi ükskõikse ja täiesti reipa näoga vastata, et ei tea, uni läks ära.

Langas om Liannist ostõt G-B Wolle Sprint ni koi 2 mm vardidõga. Või noq ummist kogõmuisist üldäq, et ku mehe jalanummõr om 46, sis ei olõq 2 mm vardidõga kirät sukapaar just kõgõ parõmb kingimõtõq juhul, ku kinki om küländ kipõstõ vajja. 

Lõngaks on Liannist ostetud G-B Wolle Sprint, mida kudusin 2 mm varrastega. Nüüd võin oma kogemusest öelda , et kui mehe jalanumber on 46, siis ei ole 2 mm varrastega kirjatud sokipaari kudumine just kõige parem kingiidee juhul, kui kinki on küllaltki kiiresti vaja.

Sukkõlõ lisäs sai pakki tsusatus ka topsik krehvtitside tsukrumandlitega, aq naaq saivaq otsa ammu inne pilte tegemist. Paistu, et mehel oll' uma paki üle väega hää miil. Ja ka mullõ miildü mu pakk väega, või noq uhkõhõ kävvüq uma esä tettü kaalaehtega.

Pakki pistsin ka topsi vürtsikate suhkrumandlitega, kuid need said otsa ammu enne pildile jõudmist. Paistis, et mehele tema pakk meeldis. Ja mulle meeldis minu pakk ka, võin nüüd uhkustada kaelaehtega, mis on veel pealegi mu oma isa tehtud.