Üleväst alla ni üteh tüküh

Koi Helen Idaranna oppusõ perrä kaarja passõga kampsi. Kamps om kuat üteh tüküh, tuu tähendäs nii, et sääl olõ-i üttegi ummõlust. Et lihtsä õnnõ parõmpidinõ kudamine läts lõpus väega igäväs, koi allaviirde Haapsalu sali raamatust võetuq motiiviq. Langas om määnegi tundmaldaq mohääri ni akrüüli sego ni vardaq olliq 4,5 mm.

Kudusin Helen Idaranna õpetuse järgi ümara passega kampsuni. Kootud on see ühes tükis, st nii, et seal ei ole ühtegi õmblust. Et vaid parempidi kudumine läks lõpuks igavaks, kudusin alla äärde Haapsalu salli raamatust võetud kaheksakandade motiivi. Lõngaks on mingi tundmatu mohääri ja akrüüli segu ning vardad olid 4,5 mm. 

Mooduga üteh juuskminõ

Ku Ravelryh kaiaq, sis paistus, et moodu ommaq tulnuq salliq, miä ommaq kaarja kujoga ja keskkotussõst lag'õmbaq ni otsõst ohkumbaq. Saa-s maqki tõistõ, ku pidi mooduga üteh juuskma. Üts armsa näiokõnõ saa hindäle sünnüpääväs säändse salli:

Ku Ravelrys vaadata, siis näib, et moes on kaarja kujuga sallid, mis on keskelt laiemad ja otstest kitsamad. Ega minagi ju teisiti saanud, kui pidin moega kaasa jooksma. Üks armas piiga saab endale sünnipäevaks sellise salli:

Langas om Raasiku katõkõrdnõ ni oppusõs om Pia Kaukise Pitsigootti-huivi.

Lõngaks on Raasiku kahekordne ja mustriks on Pia Kaukise Pitsigootti-huivi.

Tah üts pilt viil kuiujast sallist ka. 

Siin veel üks pilt ka kuivavast sallist.

Suvinõ kleit Jade

Koi hindäle suvidsõ kleidi. Et oll' pall'o prõmbpidist pinda ni küländ suurõq vardaq, läts kudaminõ kipõstõ.

Kudusin endale suvekleidi. Et kleidis on palju parempidist pinda ning kasutuses olid küllaltki suured vardad, läks kudumine uskumatult kiiresti. 

Oppus Drops Designilt. Koi kleidi pikembäs, ku oppusõh oll'. Niimuudu saa taaga iks ka ilma retuusõldaq kävvüq.

Õpetus Drops Designilt. Et tahtsin kleiti ka ilma retuusideta kanda, kudusin selle pikemaks, kui õpetuses antud oli.  

Langas om Dropsi Muskat, vardaq 4 mm. Langa läts veidükene alla 500 grammi.

Lõngaks on Dropsi Muskat, vardad 4 mm. Lõnga kulus veidi alla 500 grammi.

Lõpus jäi iks maq pääle

Täämbä näütä salit, miä mu iks kõrraligult proovilõ pand'. Taa sali valmissaamisõ tii pääl tull' mitu kõrda mõtõq, et viska taa nukka ja säält inämb vällä ei võtaq. Kõgõpäält läts mu bambusvarras lahki, mitte poolõs, aq otsast katõs, nii et lang jäi sinnäq vaihõhõ kõik aig kinniq ni läts mitu kõrda katskigi. Tõsõs, et mullõ miildüseq nupiq nigu pärliq, oll' mul tagasiria pääl peris rassõ varrast ütsast küländ väikust silmussõst läbi saiaq, nii et tõmbsi ka sääl mitu kõrda langa katski. Ja lõpus, ku arvssi, et noq om kõik', siis viimädsel hetkel, tuu tähendäs salit raami pääle pannõh, läts lang pitsi külgeumblõmisõ kotussõ päält katski. Nii et taa om viimäne kõrd, ku nii pehmest meriinolangast Haapsalu salit kua. A olõ uhkõ hindä pääle, et alla es anna ni siin taad häti täüs salit noq näüdädä saa:

Täna näitan salli, mis mu korralikult proovile pani. Selle salli valmimise ajal oli mul ikka päris mitu korda mõte see lihtsalt nurka visata ja sinna jättagi. Kõigepealt läks mu bambusvarras katki, mitte pooleks, vaid lõhenes otsast, nii et lõng jäi mitu korda sinna vahesse kinni ja läks seetõttu mitu korda ka katki. Teiseks probleemiks oli mu enda kudumisstiil. Et mulle meeldivad nupud, mis oleksid kõvad ja ümmargused nagu pärlid, tegin need üheksa küllaltki tugeva silmusega. Seetõttu aga olin päris hädas silmuste tagasireal kokku kudumisega ja nii tõmbasin ka ise mitu korda lõnga katki. Ja lõpuks, kui arvasin, et nüüd on see kadalipp läbi, oli veel üks jama. Kui salli raamile tõmbasin, siis kuigi ma ei venitanud sugugi jõuga, katkes lõng pitsi külgeõmblemise koha pealt. Siis otsustasin, et enam ma nii pehmest meriinolõngast Haapsalu salli ei koo.

Kiräs valõ Haapsalu sali raamatust viläpääkirä. Kuiki viläpääq ni lilla värm tohtnu-s kokko passi, tegeväq na tuud mu meelest ummõhtõgi. Tah om kiri lähkümbäst nätäq: 

Mustriks on Haapsalu salli raamatust võetud viljapeakiri 4. Kuigi viljapead ja lilla lõng justkui ei tohiks kokku sobida, teevad nad seda minu meelest ikkagi. Siin on kiri veel lähemalt näha.

 Langas om Alevigist tellit 100% meriinovillanõ lang. Vardaq olliq 2,75 mm, veerepitsil 3,5 mm.
Lõngaks on Alevigist tellitud 100% meriinovillane lõng. Kudusin 2,75 mm, äärepitsi aga 3,5 mm varrastega.

Sali mõõdiq ommaq 51 x 153 cm. Nii et sali om väikukõnõ, kuiki proportsiooniq ommaq kõrrah. Salit saanuq ka suurõmbas vinütäq, aq päält tuud jamma vinütämise man, julgu-s tuud tetäq.

Salli mõõdud on 51 x 153 cm. Nii et sall on väike, aga vähemalt proportsioonid on paigas. Salli oleks saanud ka suuremaks venitada, kuid pärast õnnetust venitamise ajal ei julgenud ma seda enam teha.

Nigu vardist tull'

Tahtsõ tütrele suvõs kleiti kutaq; midägi säänest küländ lihtsat ni mitte väega pitsilist. A taha-s siski ka otsani õnnõ parõmbpididsõ pinna kudamist. Tuhlasi internetti piteh, aq lövvä-s midägi säänest, midä väega olõssi tahtnuq. Jääkina-s muud üle, ku kudama naada ni kaia, mis lõpus vällä tulõ. Vällä tull' sääne:

Tahtsin tütrele suveks kleiti kududa, midagi sellist lihtsat ja mitte väga pitsilist, kuid samas mitte ka täiesti labases parempidises koes. Tuulasin mööda netiavarusi, aga ei jäänud silma midagi, mille juures oleksin teadnud, et vot just sellist tahangi. Ei jäänudki siis muud üle kui otsast kuduma hakata ning vaadata, milline välja tuleb. Tuli lõpuks siis selline:

Kleit om alostõdu keskkotussõst allapoolõ, perän korssi keskkotussõ silmäq üles ni koi ülemädse jao. Seo kleidi kudamisõ man sai arvo, ku hää om kutaq üleväst allapoolõ, selle et sis om vajja peris pall'o vähämb rehkendaq, mitu silmust vardale, ku mitu kõrda ni määndse vaihõga kahandaq tulõ, et kleit hää saanuq, ni muud säänest. Tuu asõmal rehkendi, ku mitu silmust om keskkotussõlõ vajja ni naksi aga kudama ni lõpõti sis, ku kai, et pikkus hää om.

Kleiti alustasin keskkohast ning kudusin ülevalt alla, hiljem korjasin keskkoha silmad üles ning kudusin ülaosa. Selle kleidi kudumise juures mõistsin, kui mugav on kududa ülevalt allapoole, sest siis on vaja tunduvalt vähem arvutada (et mitu silmust vardale, millise vahega ja kui tihti kahandada, et pikkus hea saaks, ja muud sellised tüütused). Nüüd arvutasin ainult mitu silmust on keskkohale vaja ja hakkasin aga allapoole minema, lõpetasin siis, kui pikkust parajaks pidasin.

Langas om Schachenmayri Bambino Bomull, midä läts veidükene päält 200 grammi, vardaq olli 2,5 mm ni alomadsõ veere ripskoe jaos 2 mm.

Lõngaks on  Schachenmayri Bambino Bomull, mida kulus veidikene rohkem kui 200 grammi, kasutasin 2,5 mm ning alaääre ripskoe jaoks 2 mm vardaid. 

Mõnõq nibinäq

Viimädsel aol olõ juhtunuq tegemä kuiki tsillukõisi as'akõisi. Nii tulõki siis üts nibinäpostitus.

Viimasel ajal olen juhtunud tegema väikseid asju. Nii tulebki seekord paras pudi-padi-postitus.

Kõgõpäält näüta mündikotti, minkä mu sõsar hindäle sünnüpääväs sai. Et mu sõsar om üts näist hobõsõinemiisist, otsusti tälle kauka pääle hobõsõkontuuri tikkiq. Viimäte tikke vist külh põhikooli aigu ja uskõ minno, taa iks oll' jo kavva aigu tagasi, aq sõsara jaos olli nõuh nõgla vahtsõst kätte võtma. Tuu, et ma just suurõmb asi tikja ni umblõja olõ-i, om tüü päält muidoki nätäq ni vähembäste tuu hobõsõ edimäne puul paistus külh rohkõmb Harry Pottery luu testrali muudu ollõv, aq olõ-i hätä.

Kõigepealt näitan mündikotti, mille mu õde endale sünnipäevaks sai. Et mu õde on üks neist hobuseinimestest, otsustasin  münditasku peale hobusepildi tikkida. Viimati tikkisin küll vist põhikoolis ja uskuge mind, see oli ikka päris kaua aega tagasi. Ja muidugi paistab see, et ma suurem asi tikkija-õmbleja pole, ka tasku pealt välja (vähemasti mulle meenutab hobuse pea küll pigem Harry Potteri lugude testralit, aga vast pole häda).

Lisas otsusti Salomoni sõlmõ heegeldämise selges oppiq. Langajääke korvist löüdse pooliku toki Dropsi Kid-Silki ni tei taast latsõlõ vahtsõq käüsseq.

Lisaks otsustasin Salomoni sõlme heegeldamise selgeks õppida. Lõngajääkide kõrvist leidsin pooliku toki Dropsi Kid-Silki ning tegin sellest lapsele uued käised. 

Nigu iks, talv ni suvi tulõvaq kõik aig uutmaldaq, nii ka timahavva. Kõrraga olliq lämmäq ilmaq ni mul olõ-s midägi latsõlõ päähä pandaq. Lätsi jälq uma langajääke korvi sisse tuulama ni löüdse toki verevät G-B Wolle Hanna Cable'i heegelniiti. Veidükene tull' langast puudus ni nii sai müts valgõ veere.

Nagu ikka, tuli ka sel aastal suvi ootamatult. Korraga olid soojad ilmad käes ja mul ei olnud lapsele midagi pähe panna. Sukeldusin uuesti oma lõngajääkide korvi, leidsin sealt toki punast G-B Wolle heegelniiti ning heegeldasin sellest mütsi. Et veidike jä niidist puudu, siis sai müts valge allääre.

Helerohilinõ Valpuri

Jo minevä suvõ löüdse suvõpluusõ mustrõ, miä mullõ väega-väega miildü, sügüse sai ka lang ärq ostõtus, a kudamisõni jovva-s inne ku veidükene aigu tagasi.

Juba möödunud aastal leidsin poolkogeamta suvepluusi mustri, mis mulle väga meeldis, sügisel sai ka lõng ostetud, kuid kudumiseni ei jõudnud enne kui veidi aega tagasi.

Mustrõ om peri siist. Esieränis miildü mullõ tuu, et põimmisõq ommaq nii iih ku takah ni käüsside pääl kah viil. Tei pluusõ veidükese pikembä ni edimädse lahkõ veidükese lühkümbä, ku mustrõ ette näkk'. Ku viil piässiq kunagi taad kudama, sis kua kimmähe üteh tüküh, saa-i arvo, mille piät raglaani nii kudama, et kõik tüküq eräle valmis kutaq ni sis kokko ummõldaq.

Muster on pärit siit. Eriti meeldis mulle see, et palmikud on nii ees kui ka taga ning lisaks veel varrukate pealgi. Tegin pluusi veidi pikema ja ees oleva lõhe veidi lühema, kui muster ette nägi. Kui peaksin seda kunagi veel kuduma, siis kooksin kindlasti ühes tükis; ma ei saa aru, miks see tuleb õpetuse järgi eraldi tükkidena kududa ning siis tükid kokku õmmelda. 

Langas om Dropsi Paris, midä läts veidükene päält 400 grammi. Mullõ taa lang miildüs, selle et taa jätt säändse peris mulje, olõ-i sukugi kangõ. Vardaq ommaq 5 mm, sooniku jaos olliq mul 4 mm vardaq.

Lõngaks on Dropsi Paris, mida kulus veidi üle 400 grammi. Mulle see lõng väga meeldib, sest jätab sellise PÄRIS mulje ning ei ole sugugi kange. Vardad on 5 mm, sooniku jaoks kasutasin 4 mm vardaid.

Kirekärelilliq

Jo tükk aigu tagasi olli ostnu hindäle raamadu "Knitted Lace of Estonia", aq olõ-s säält viil midägi kudanu. Noq näi umah langakapih Raasiku perädü ilosat rohilist iskmädä langa ni tiidse õkvalt, et taast tulõ kirekärelillega rätt. Rätt om kuat katõh jaoh - alostus om ülämädsest veerepitsist, millest om õkvalt edesi mintu keskmädse jao pääle, viiri pääl ollõv pits om ildampa eräle kuat ni külge ummõld.  

Juba tükk aega tagasi olin endale muretsenud raamatu "Knitted Lace of Estonia", aga polnud sealt siiani veel midagi kudunud. Kuid nüüd jäi mulle oma lõngakapis silma Raasiku hästi ilus roheline ühekordne villane lõng ja ma teadsin kohe, et sellest tuleb piibelehekirjaga rätt. Rätt on kootud kahes osas - alustatud on ülaääre pitsist, millest on sujuvalt üle mindid keskmise osa kudumisele, külgedel olev äärepits on eraldi kootud ja hiljem külge õmmeldud.

Raasiku iskmädä langast miildüs mullõ nuppõ kutaq, selle et nupuq jääseq ilosaq hööriguq ni pringiq, nigu helmekeseq ommaq riäh.

Raasiku ühekordsest lõngast meeldib mulle kududa nupulisi kirju, sest nupud jäävad sellest lõngast ilusad ümmargused ja pringid, nagu pärlikesed on reas.

Räti ülämäne viir om 152 ni lakjus üleväst alla 69 cm, kuat om rätt 3,5 ni 4 mm vardidõga.
Räti ülaäär on 152 ja laius ülevalt alla 69 cm, kootud on rätt 3,5 ja 4 mm varrastega.

Valmistume suveks

MMi foorumi tehniga-aastaga märtsikuu teemäs olliq motiiviq. Ku ausahõ üldäq, om mul päält mõnda suurõmbat tüüd motiivõ peris viländ, nii et otsusti seo kõrd midägi tsillukõst tetäq. Silmä jäi seo pluusõ ni taa mu latsõkõnõ hindäle ka sai. Heegeldämine esi läts peris kipõstõ, aq noidõ otsi käkmine oll' külh sääne, et tuust parõmb kõnõlõgi-i.

MMi foorumi tehnika-aasta märtsikuu teemaks olid motiivid. Kui aus olla, siis on mul motiividest pärast mõnda suuremat tööd päris kõrini, nii et otsustasin sel korral midagi väikest teha. Silma jäi see pluusikene ja tehtud ta saigi. Heegeldamine ise läks suhteliselt kiiresti, kuid otste peitmisest parem ei räägi.

13 tükkü om eräle varrampa valmis heegeldet ni ülejäänüq 17 om tükke ütstõõsõga kokko köütmises näide vaihõlõ kinni heegeldet, nii et pässi tükke illadsõmbast kokkoumblõmisõst/-heegeldamisest. Sälä taadõ sai põimitus elastikniit, et pluusõ iks ligi kihhä hoitnuq.

Heegeldasin kõigepealt valmis 13 tükki ning ülejäänud 17 sai kohe valmisheegeldatud tükkide vahele heegeldatud, nii et hilisem tükkide kokkuõmblemine või -heegeldamine jäi ära. Selja taha põimisin elastikniidi, et pluus ikka keha ligi hoiaks.

Langas om Liannist ostõt Miya ni heegelnõgõl oll' 2,5 mm.
Lõngaks on Liannist ostetud Miya, mida heegeldasin 2,5 mm heegelnõelaga.

 

Vallus oppus / Valus õpetus

Täämbä tulõ siist üts vallus post. A panõ taa iks kirja, et kellelgi tõõsõl nii juhtunu-s.

Täna tuleb mul teha üks valus post. Kuid panen selle siiski kirja, sest siis on lootust, et ehk õpib keegi teine minu vigadest.

Ostsõ talvõl tävveste kimmäst kotussõst Haapsalu sali jao langa, iks 100% villast, nigu piät. Tuu, kiä möi, oll' kah ostnu säändsest kotussõst, mink pääle võisõ kimmäs ollaq. Nii et kumbki meist kontrolli-s langa. Ma tei külh proovilapi, a tii-s tuud likes, õnnõ vinüti kuivalt vardidõ vaihõl. Ja tulõmis oll' vallus opitunn - ku sali valmis ni raami päält tull', sis jää-s hoitma. Kats kõrda vinüti, inne ku tull' taipus tetäq langaga palamistest. No muiduki oll' langal keemiat seen ni sali saaki-s hoitma jäiäq. 

Ostsin talvel väga usaldusväärse müüja käest Haapsalu salli jagu lõnga, ikka 100% villase, nagu peab. See müüja oli omakorda ostnud lõnga usaldusväärsest kohast. Nii et kumbki ei hakanud lõnga kontrollima. Lisaks tegin küll enne salli kudumist proovilapi, kuid ei teinud seda märjaks, vaid venitasin kuivalt varraste vahel. Ja tulemuseks sain valusa õppetunni - kui salli raamilt võtsin, ei hoidnud see vormi. Venitasin teist korda veel, enne kui taipasin teha põlemistesti. No loomulikult oli lõngal keemia sees ning see ei saanudki vormi hoidma jääda. 

Olkõ hääq ni kontroll'ge alasi langa inne, ku suurõ tüü ette võtati. Muidu või ollaq, et tullõm om sääne ku mul siin pildi pääl, taa om sis raami pääl käünü sali.
Palun võtke õppust minu veast ning kontrollige alati lõnga, enne kui suure töö ette võtate. Muidu võib juhtuda, et tulemus on selline, nagu mul siin pildi peal. Uskuge, see on venitatud sall.