Reede, 15. juuni 2012

Lõpus jäi iks maq pääle

Täämbä näütä salit, miä mu iks kõrraligult proovilõ pand'. Taa sali valmissaamisõ tii pääl tull' mitu kõrda mõtõq, et viska taa nukka ja säält inämb vällä ei võtaq. Kõgõpäält läts mu bambusvarras lahki, mitte poolõs, aq otsast katõs, nii et lang jäi sinnäq vaihõhõ kõik aig kinniq ni läts mitu kõrda katskigi. Tõsõs, et mullõ miildüseq nupiq nigu pärliq, oll' mul tagasiria pääl peris rassõ varrast ütsast küländ väikust silmussõst läbi saiaq, nii et tõmbsi ka sääl mitu kõrda langa katski. Ja lõpus, ku arvssi, et noq om kõik', siis viimädsel hetkel, tuu tähendäs salit raami pääle pannõh, läts lang pitsi külgeumblõmisõ kotussõ päält katski. Nii et taa om viimäne kõrd, ku nii pehmest meriinolangast Haapsalu salit kua. A olõ uhkõ hindä pääle, et alla es anna ni siin taad häti täüs salit noq näüdädä saa:
Täna näitan salli, mis mu korralikult proovile pani. Selle salli valmimise ajal oli mul ikka päris mitu korda mõte see lihtsalt nurka visata ja sinna jättagi. Kõigepealt läks mu bambusvarras katki, mitte pooleks, vaid lõhenes otsast, nii et lõng jäi mitu korda sinna vahesse kinni ja läks seetõttu mitu korda ka katki. Teiseks probleemiks oli mu enda kudumisstiil. Et mulle meeldivad nupud, mis oleksid kõvad ja ümmargused nagu pärlid, tegin need üheksa küllaltki tugeva silmusega. Seetõttu aga olin päris hädas silmuste tagasireal kokku kudumisega ja nii tõmbasin ka ise mitu korda lõnga katki. Ja lõpuks, kui arvasin, et nüüd on see kadalipp läbi, oli veel üks jama. Kui salli raamile tõmbasin, siis kuigi ma ei venitanud sugugi jõuga, katkes lõng pitsi külgeõmblemise koha pealt. Siis otsustasin, et enam ma nii pehmest meriinolõngast Haapsalu salli ei koo.
Kiräs valõ Haapsalu sali raamatust viläpääkirä. Kuiki viläpääq ni lilla värm tohtnu-s kokko passi, tegeväq na tuud mu meelest ummõhtõgi. Tah om kiri lähkümbäst nätäq: 
Mustriks on Haapsalu salli raamatust võetud viljapeakiri 4. Kuigi viljapead ja lilla lõng justkui ei tohiks kokku sobida, teevad nad seda minu meelest ikkagi. Siin on kiri veel lähemalt näha.
 Langas om Alevigist tellit 100% meriinovillanõ lang. Vardaq olliq 2,75 mm, veerepitsil 3,5 mm.
Lõngaks on Alevigist tellitud 100% meriinovillane lõng. Kudusin 2,75 mm, äärepitsi aga 3,5 mm varrastega.
Sali mõõdiq ommaq 51 x 153 cm. Nii et sali om väikukõnõ, kuiki proportsiooniq ommaq kõrrah. Salit saanuq ka suurõmbas vinütäq, aq päält tuud jamma vinütämise man, julgu-s tuud tetäq.
Salli mõõdud on 51 x 153 cm. Nii et sall on väike, aga vähemalt proportsioonid on paigas. Salli oleks saanud ka suuremaks venitada, kuid pärast õnnetust venitamise ajal ei julgenud ma seda enam teha.


4 kommentaari:

  1. Oi, milline lugu, sall on aga drmaatiline ja kaunis.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh, Heli! Loodetavasti ei tule mul enam ühtki nii tülikat Haapsalu salli kudumist.

      Kustuta
    2. Mõtlesin siin, et kui pidid vanasti naised-lapsed kuduma neid salle, siis milline võis küll olla lõngade kvaliteet tollal.
      Uus kleit on väga ilus!

      Kustuta
    3. Just, ühekordne villane võis ju vähemasti äärepitsi külge õmblemisel katkema juhtuda. Tänapäeval tuleb lihtsalt teadlikumalt lõnga valida, kuid vanasti polnud ju sellist valikut.

      Ja aitüma kleiti kiitmast.

      Kustuta