Pühapäev, 1. märts 2015

Kass Basilio kindaq

Miis om mullõ jo tükk aigu kõnõlnu, et taht hindäle vanutõduid ilma näpootsõldaq ja võimaligult punkõ kindit. Ja ma olõ taa jutu kõik aig tähele pandmada jätnü, selle et sääne kudaminõ nõud ju proovilappi. Kuimuudu muidu teedäq, ku pall'o kindaq võinuq vanumisõ aigu kokko minnäq? Lõpus inämb kõrvalõ hiili es saa ja võtsõ kudamisõ ette. Muiduki proovilappi tegemäldä. Kävemiq täämbä perrega mõtsah väikul tretil ni püüdsemiq kindaq pildile ka.
Mees on mulle tükk aega proovinud selgeks teha, et tal on vaja vanutatud ilma sõrmeotsteta kindaid. Lisasoov oli veel, et kindad oleksid võimalikult pungid. Ja mina olen selle jutu pidevalt tähele panemata jätnud või siis lihtsalt kinnaste kudumisest kõrvale hiilinud, sest selline töö nõuab ju proovilappi. Kuidas muidu teada, kui palju kindad vanumisega kokku tõmbuvad? Lõpuks muutus kõrvale hiilimine liiga piinlikuks ja võtsin kudumise ette. Loomulikult ilma proovilappi tegemata. Käisime täna perega metsas väiksel matkal ja püüdsime kindad pildile ka.
Langas sai valit kats rohilist ja kontrasti saamisõs tummõpruun. Miis tahtsõ, et kindaq olõssiq esisugumadsõq, mitte kats tävveste ütesugust. Peris esisugumaidsi ma iks tetäq es sutaq, aq juuni kokko külh es ajaq, koi niimuudu, ku vardast tull'. Ja vanutamisõga lätsiq värviq kuiki inämb ütelidses, nii et vällä tull' peris hää. Vardaq olliq 2,5 mm jämmeq.
Lõngaks valisime koos kaks rohelist ja kontrastiks tumepruuni. Mees tahtis, et kindad oleksid erinevad. Peab tunnistama, et väga-väga erinevaid ma siiski teha ei suutnud, aga jooni ma küll kokku ei ajanud ja kudusin nii, nagu vardast tuli. Ja kui vanutamisega värvid ühtlasemaks läksid, sai tulemus tegelikult päris hea. Kasutasin 2,5 mm vardaid.
Ku kindaq valmis saiq, paistu, et naaq olõ-i mu mehele, aq hoobis Harry Potteri lukõ Hagridilõ. No perädü suurõq olliq. Ku 40kraadidsõst mõsuprogrammist läbi käveväq, oll' tullõm pia sama, mehele iks väega suurõq ja inämb Hagridilõ. Sis pruuvõ viil kässi vaihõl vanutaq, aq lõpus sai viländ, võti süäme rindu ja visksi kindaq 60kraadidsõ programmiga mõssu. Ja uskõq vai ei, vällä tulliq õkvalt parajaq kindaq. 
Ku kindad valmis said, paistis uskumatu, et need võiksid mu mehele olla. Enam ikka sellised Harry Potteri lugude Hagridile mõeldud käevarjud. No väga-väga suured. Kui 40kraadise pesuprogrammi alt läbi käisid, oli tulemus paraku umbes sama - ikka pigem Hagridile kui mu mehele. No proovisin siis käte vahel vanutada, aga lõpuks sai villand, korjasin oma julguseraasukesed kokku ja viskasin need 60kraadise pesuprogrammiga masinasse. Ja uskuge või mitte, välja tulid mu mehele täpselt parajad kindad. 
Ja suurõmbas tulõmis om taa, et miis naas jälq kõnõlõma vanutõdust kampsist. Oeh!
Aa, tulemusena hakkas mu mees rääkima jälle vanutatud kampsunist. Oeh!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar