Triibukleit

Vähämbäste kuupäävä perrä om käeh kevväi. Ku ütelt puult tähendäs kevväi tuud, et ilmaq lääväq lämmämbäs, sis tõsõlt puult ka tuud, et kütet võetas veidembäs ni lõpus pandas taa hoobis kinniq ärq. Sis om vajja lämmämbit rõivit, et külm es nakanuq, ku päivä lämmistämäh ei olõq. Nii otsustigi latsõlõ kutaq latsiaiah ni kotoh käümises kleidi.

Vähemalt kuupäeva vaadates võiks arvata, et käes on kevad. Kui kevad tähendab ühelt poolt soojemaid ilmu, siis teiselt poolt tähendab see ka, et kütet võetakse vähemaks, kuni lõpuks lülitatakse see hoopis välja. Ning siis on vaja soojemaid riideid hetkeks, mil päike soojendamas ei ole. Nii otsustasingi lapsele lasteaias ja kodus trööpamiseks kleidi kududa. 

Kleit om kuat üleväst alla Heleni oppusõ perrä ni om ilma ummõluisildaq. Tiiä-i, midä võlssi tii, aq egä kõrd, ku tii kõrralidsõlt proovilapi ni tuu perrä silmussidõ arvu rehkendä, tulõ rõivas umbõ suur. Nii ka seo kõrd, õnnõs sai peris kipõstõ arvo ni võtsõ silmussit küländ kõvva veidembäs. 

Kleit on kootud  Heleni õpetuse järgi ülevalt alla ning on ilma õmblusteta. Ma ei tea, mida valesti teen, aga iga kord, kui koon korralikult proovilapi ja selle järgi vajaliku silmade arvu arvutan, tuleb rõivaese suur. Nii ka seekord, õnneks sain oma tüüpveale ruttu jälile, harutasin pooliku töö üles ning võtsin silmi üsna julgelt vähemaks.

Langas om määnegi mullõ hirmammu kingit akrüüllang, midä koi 4 mm vardidõga. Muusiah tahtsõ noq taa langa otsa kutaq. Ku satsiviir valmis sai, oll' langa viil tsillukõnõ keräkene. Taha-s taad inämb kuiki umma langaperri korvi tagasi pandaq, nii et kleit sai hindäle manoq vill ka lillikese.

Lõngaks on tundmatu mulle kunagi ammu kingitud akrüüllõng, kudusin seda 4 mm varrastega. Muuhulgas kuulus kleiditeo juures minu eesmärkide hulka ka see lõng otsa kududa. Kui laineline äär oli valmis, oli lõnga ikka veel väike kera alles. Et ma ei tahtnud seda kuidagi lõngajääkide korvi tagasi poetada, sai kleit kaunistuseks lille.