Ega ainult sümmeetrias ei peitu ilu

Ja-jah, ka ebasümmeetriline sali või ollaq illos. Ni mitte õnnõ, et VÕI ollaq, aq omgi. Kae esiq, ku ei usu.

Just-just, ka ebasümmeetriline rätt võib ilus olla. Ja mitte ainult, et VÕIB, vaid ongi. Vaata ise, kui ei usu.

MMih kuati taad salit ütehkuuh. Ja viil pääleki nii, et mi tiiä-s, määne taa lõpus tulõ. A ku valmis kuat ni viil ka venitedüs sai, oll' selge, et taa om õkvalt ku üte mu sõbra jaos tett. Parladsõs omgi sali är kingit.

MMis kooti salli üheskoos ja salakudumisena, st me tegelikult ei teadnud, mida me koome. Aga kui rätt valmis kootud ja veel ka venitatud sai, oli selge, et see on justkui ühe mu sõbra jaoks tehtud. Nüüdseks ongi rätt ära kingitud.

Koi 4 mm vardidõga Läti villadsõst langast, minkä kunagi olli Rõugust ostnu. Mustrõ või löüdäq siist.

Kudusin 4 mm varrastega Läti villasest lõngast, mille kunagi olin Rõugest ostnud. Mustri võib leida  siit.

Mõmmik

Ku ma varrampa taha-s sukugi mänguasju tetäq, sis noq olõ maigu suuhtõ saanuq ni vaihõpääl tulõ himo midägi latsõmeelset ni torõdat heegeldäq. Ku mänguas'a valmis saa, sis ommaq n'äpoq tugõvast heelgeldämisest halusaq ni umblõmist om nii umbõ viländ, et mõtlõ, et tükk aigu taha-i midägi säänest jälq tetäq. A halu lätt üle ni mõnõ ao peräst tulõ jälq himo midägi latsõlist heegeldäq.

Kui ma varem ei tahtnud üldse mänguasju teha, siis nüüd olen tunde kätte saanud ja vahepeal tuleb soov midagi lapsemeelset ja toredat heegeldada. Kui mänguasi valmis on, siis on tavaliselt näpud tugevast heegeldamisest valusad ja tükkide õmblemisest on ka nii kõrini, et arvan, et tükk-tükk aega ei võta sellist asja uuesti kätte. Aga valu läheb mööda ja juba mõne aja pärast tuleb jälle isu midagi lapselikku heegeldada.

Seo kõrd sai sis valmis sääne tegeläne. Peris armsa ja rõõmsa tõõnõ. Pikkust om täl 23 cm. Taal tegeläsel om õnnõ üts murõq, tä ots sõpra, kinkaga mängiq. Eks mi latsõga piä veidükene arru, kinkä sõbras taa kahrukõnõ saa.

Sel korral valmis siis selline päris armas ja rõõmus tegelane. Pikkust on talle antud 23 cm. Sel mõmmikul on ainult üks mure: ta otsib sõpra, kellega mängida. Eks me lapsega pea veidikene nõu, kelle sõbraks see karukene saab.

Heegeldet om kahr seo oppusõ perrä Schachenmayri puuvilladsõst langast Catania.

Karu on heegeldatud selle õpetuse järgi Schachenmayri puuvillasest lõngast Catania.

Lämmäq tegemiseq

Osti kunagi tükk-tükk aigu tagasi kampsi jaos langa, a ku kudama naksi, sis tull' vällä, et lang ja kampsi kiri passi-s kuikimuudu kokko. Olõ taast langast nii ütte ku tõist kudanu, aq iks oll' mul taad viil alalõ. Nii õkvalt vesti jago. Ja Novita lehelt oll' mullõ silmä jäänüq vest, midä olõssi tahtnuq kutaq. Õnnõ et hädä oll' tuuh, et maq esi ei olõq vestikandja, no tunnõ-i hinnäst tavaperädseh vestih häste. A tiiä, et mu imä om vestikandja, nii saigi timä hindäle vahtsõ vesti ja maq sai pikkä aigu saisnust langast vallalõ.

Ostsin kunagi tükk aega tagasi kampsuni jaoks lõnga, aga kui kuduma hakkasin, selgus, et lõng ja kampsuni muster ei sobi sugugi kokku. Olen sellest lõngast nii mõndagi kudunud, kuid ikka oli seda mul veel alles; täpselt nii vesti jagu. Ja Novita lehelt oli mulle silma jäänud vest, mida oleksin tahtnud kududa. Ainuke häda oli selles, et ma ei ole  ise sugugi vestikandja, no ei tunne end traditsioonilises vestis hästi. Aga tean, et mu ema paneb meeleldi vesti selga, nii saigi tema uue vesti. Ja mina sain tükk aega seisnud lõngast lahti.

Vest om kuat Dropsi langast Karisma ja läts taad nii 350 grammi ümbre. Niikavva ku sai, koi tsõõrih üteh tüküh ni ülemädse jao eräle.

Vest on kootud Dropsi lõngast Karisma ja läks seda umbes 350 grammi. Niikaua kui sain, kudusin ringselt ühes tükis ja lõpuosa kudusin eraldi.

Sis näüta viil ütte kingitust, minkä üts mu sõbõr sai jo jõulukuuh. Oodi timält pilte, aq seenimaaniq ei olõq näid tulnuq, nii et panõ siiä kipõ klõpsi, minkä inne ärqpakmist tei.

Siis näitan veel ka üht kootud kingitust, mille mu sõbranna sai juba detsembris. Et ma ei ole temalt senini pilte saanud, panen siia selle kiire klõpsu, mille enne ärapakkimist tegin.

Müts om kuat langast Filzwolle Fine Color seo Garnstudio oppusõ ja sukaq Novita langast 7 Veljestä seo oppusõ perrä. Hää kipõ kudamine, aq tullõm om peris armsa.

Müts on kootud lõngast Filzwolle Fine Color selle Garnstudio õpetuse ja sokid Novita lõngast 7 Veljestä selle õpetuse järgi. Hea kiire kudumine, aga tulemus sai päris armas.    

Talvõlilliq

Mu lats olõ-i tükk aigu vahtsõt kampsi saanu. No oll' aig ja himo tälle jäl midägi kutaq. Säändse sai sis seo kõrd.

Mu laps ei ole päris tükk aega endale uut kampsunit saanud. Nüüd oli jälle aeg ja tahtmine talle midagi kududa. Seekord sai siis sellise.

Tei seo oppusõ perrä. Taa jäi mullõ jo mõnda aigu tagasi silmä ja oll' nii illos, et saa-s kuiki umma last säändsest ilma jättä. 

Kudusin selle õpetuse järgi. See kampsun jäi mulle juba mõnda aega tagasi silma ja oli minu meelest nii ilus, et ei saanud kuidagi oma last sellest ilma jätta.

Kamps om kuat üteh tüküh alt üles 4,5 mm vardidõga, a sooniku 3,5 mm vardidõga ni koi hääq silmussõq käändeh, et soonik ilosamb jäänüq. Kirä jao koi 5 mm vardidõga, selle et muidu olõssi kirät jago muust ahtamb jäänü. Langas om Dropsi Alpaca, minkä võti katõkõrdsõlt.

Kampsun on kootud ühes tükis alt üles 4,5 mm varrastega, aga sooniku 3,5 mm varrastega ning kudusin parempidised silmused keerdislmustena, et soonik ilusam jääks. Kirjatud osa on kootud 5 mm varrastega, sest 4,5 mm varrastega jäi muust pinnast kitsam. Lõngaks on Dropsi Alpaca, mille võtsin kahekordselt.

Valgõh värvih olõssiq taa kamps olnuq muiduki viil ilosamb, a valgõt pidänü pall'o tihtsähe mõskma, ku lasknu latsõl lats ollaq. Lats ja minä olõmiq rahulõ.

Valgena oleks see kampsun muidugi veel ilusam, aga valget peaks kahtlaselt tihti pesema, kui on soov lasta lapsel laps olla. Laps ja mina oleme igathes rahul.

Sokisadu (vol 3)

Ku mu blogi kaiaq, sis muud olõki-i inämb ku õnnõ sukaq. Ei-ei, plaani iks kunagi viil midägi muud ka kutaq. Ja väega tahagi, sukkõ kudamist om jo küländ viländ ka saanuq. A seo kõrd tõtõstõ viil sukaq.

Kui mu blogi vaadata, siis jääb mulje, et polegi enam midagi muud kui ainult sokid. Ei, ma ei ole sokkidele spetsialiseerunud ja mul on siiski plaanis veel kunagi ka midagi muud kududa. Ja eks  sokkide kudumisest on ka veidi kõrini saanud. Aga sel korral siis tõesti veel sokid.

Mullõ miildü-i väega palmikit kutaq, aq naaq sukaq naksiq nii väega miildüma, et hooli-s näist palmikist. Ja kahjatsõ-i sukugi, olõki-s halv põimi. Esiki vastapiteh, peris hää oll'. Sukkõ takahpuul ollõv põimmismustrõ om esieränis mu meele perrä ja taa and sukkõlõ knihvi manoq ni tege näist lihtsist sukkõst küländ uhkõq. 

Mulle üldiselt ei meeldi eriti palmikuid kududa. Aga need sokid hakkasid nii väga meeldima, et ei hoolinud palmikutest. Ja õigesti tegin, neid palmikuid ei olnudki ebameeldiv keerutada. Vastupidi, päris mõnus oli. Sokkide taga olev palmik meeldis mulle eriti ja see teeb neist muidu lihtsatest sokkidest päris uhked.

Sukkõ kudamist naksi varbist.
Tegemist on sokkidega, mille kudumist alustatakse varbast.

Langas om Teetee Pallas. Hää pehmeq lang om, aq mõista-i arvada, kuimuudu taa sukkõh vasta pidä. Esiki alostusõh, ku kõrra üles võti ja sis veidü inämb pusisi, tükke mu meelest veidükene karvatsõs minemä. Kuatuq ommaq sukaq 3 mm vardidõga seo oppusõ perrä.

Lõngaks on Teetee Pallas. Hea pehme lõng, aga ei tea, kudias see sokkidena vastu peab. Isegi kui olin algust ühe korra üles võtnud ja siis päris alguses veidi enam pusinud, oli tunne, et lõng läheb kasrvasemaks. Sokid on kootud 3 mm varrastega selle õpetuse järgi.  

Tiiä-i kas kellelegi viil, aq mullõ tuu näide sukkõ mustrõ miilde kilemaja katussõ päält sadavaq viitsilgaq. No sis, ku tsilgakõnõ juusk ni jätt hindä taadõ viijäle. Viimäte sis, ku om küländ suurõ tsilga kokko kor'anuq, satas alla.

Ma ei tea, kas kellelegi veel, aga vähemalt mulle tõi nende sokkide muster meelde kasvuhoone katuse pealt alla kukkuvad veetilgad. Teate küll, siis kui veetilk jookseb allapoole ja jätab enda järele veejälje. Lõpuks, kui on erinevatest kohtadest jooksnud kokku piisavalt palju vett, kukub tilk alla. 

Sukaq ommaq kuatuq Novita 7 vele langast seo oppusõ perrä.
Sokid on kootud Novita 7 venna lõngast selle õpetuse järgi.

Perämäne paar om lihtsä, a armsa, nigu seo ineminegi, kinkäle naaq sukaq lätväq.

Viimane paar on lihtne, aga armas, nagu see inimenegi, kellele need sokid lähevad.

Kuatuq ommaq jälki Novita 7 vele langast 3,5 mm vardidõga. Kiräq võti siist ja muu tei umast pääst.

Kootud on need sokid jällegi Novita 7 venna lõngast 3,5 mm varrastega. Kirjad võtsin siit ja muu tegin oma peast. 

Sokisadu (vol 2)

Olõ jälq hoolõga sukkõ kudanuq ja vaihõpääl saiq mõnõq paariq ka pildile püütüs. Noq, ku väläh om jälq lumi, om umbõ hää istu ja (sukkõ) kuta. Ku lähkühe võtta viil kroosikõnõ glögiga, om selgehe tunnõ, et sääne piätki elo olõma.

Olen taas sokke kudunud. Kui sõbranna külas käis, kamandasin ta sokimodellina lauale. Nüüd, kui väljas on jälle lumi maas, on otsatult mõnus istuda ja sokki kududa. Kui kõrvale võtta veel glögikruus, on küll tunne, et selline peabki elu olema.

Näide Kerttu-sukkõ man võlusi minno illos, a lihtä pitsmustrõ, miä tundu kuiki perädü lämmi ollõv. Ja lämmi mitte õkvah tähendüseh, aq inemise lämmi. Mul olõ-i külh olnuq vannaimmä, kiä olõssi mullõ villädsit sukkõ kudanu, a taa mustrõ oll' kuiki just sääne vanaimä-lämmi.

Nende Kerttu-sokkide juures võlus mind kaunis, kui lihtne pitsmuster, mis tundus olevat hästi soe. Ja isegi mitte soe otseses tähenduses, vaid inimese soojuse tähenduses. Kuigi mul ei ole kunagi olnud vanaema, kes oleks mulle villaseid sokke kudunud, tundus see muster just selline mõnus vanaema-soojust täis.

Paar om kuat Novita 7 vel'e langast 3,5 mm vardidõga seo oppusõ perrä. Tagomadsõ jao soonikuh koi parõmbpididseq silmussõq käänüh, et soonik ilosamb jäänüq. 

Paar on kootud Novita 7 venna lõngast 3,5 mm varrastega selle õpetuse järgi. Tagumise osa soonikus kudusin parempidised silmused keerdsilmustena, et soonik ilusam jääks.

Taa oll' nii ilosidõ värmega rohiline lang, et saa-s kuiki taad ostmalda jättä. Tegemist om Teetee langaga Pallas. A et kirivä langa pääl jää-i mu meelest mustrõq ilosahõ nätäq, koi langast lihtsäq vöödilidseq sukaq, iks nii, nigu langast tull', õnnõ seerejakko tei lainit ka. 

See oli nii ilusate värvidega roheline lõng, et ei saanud seda kuidagi ostmata jätta. Tegemist on Teetee lõngaga Pallas. Aga et kirju lõnga peal ei jää mu meelest muster kuigi ilusasti paistma, kudusin lõngast lihtsad triibusokid, ikka nii, nagu lõngast tuli; ainult sääreosasse tegin laineid.

Sukaq ommaq kuatuq 3 mm vardidõga umast pääst. P.S. Mullõ väega miildüs, kuimuudu kundsa man om lang lännüq.

Sokid on kootud 3 mm varrastega oma peast. P.S. Mulle väga meeldib see, kuidas kanna juures lõng on jooksnud. 

Sis koi viil üteq Skew-sukaq. Taa om mul jo kolmas paar näid sukkõ kutaq, aq hindäl olõ-i iks viil paarigi. Tulõ iks hindäle ka säändseq tetäq.

Siis kudusin veel ühe paari Skew-sokke. Nüüd olen ma juba kolm paari neid sokke kudunud, kuid endal pole ikka veel paarigi. Tuleb ikka endale ka teha. 

Mullõ väega miildüs taa jõnksikõnõ, miä kundsa pääle tulõ.
See kaareke, mis kanna peale tekib, on ikka nii lahe.

Koi Dropsi langast Fabel 2 mm vardidõga.
Kudusin Dropsi lõngast Fabel 2 mm varrastega.

Et latsõlõ olliq vaihõpääl kõik villasukaq väikus jäänüq, sis sai ka timä hindäle vahtsõq. A nigu iks, umalõ perrele kua iks sukkõ langajääkest. Tuuperäst ka naaq sukaq nii kiriväq ommaq, et üttegi näist langust olõ-s kuiki pall'o alalõ.

Et lapsele olid vahepeal kõik villased sokid väikseks jäänud, siis sai ka tema endale uued. Aga nagu ikka, saab oma pere sokid lõngajääkidest. Eks sellepärast, et ühtki neist lõngadest polnud alles kuigi palju, tulid neist sokkidest nii värvilised.

Kuatuq ommaq naaq umast pääst Novita langast Nallõ. Vardanumbrit mälehtä-i, vast oll' 3 mm.

Kootud on sokid Novita lõngast Nalle. Vardanumbrit ei mäleta, aga olid vist 3 mm. Tegin oma peast.

Nii ma tapi uma heegeldämishimo

Suvõl tull' mul minkägiperäst himo midägi suurõmbat heegeldäq. Pääst käve läbi ka kleidimõtõq, aq taa sai siski kõrvalõ hiidetüs ja kamps vällä valitus. Takastperrä olõ taa otsussõ pääle rõõmuski, kuiki noq tulõ-i kimmähe kavva aigu millegi suurõmba heegeldämise mõtõt, no nii viländ sai. Naksi jo pääle alomadsõ veere motiive heelgeldamist umma heegeldämissuuvi kahjatsõma, aq sis oll' jo hulk langa motiive peräst ärq tükeldet ja saa-i iks nii kergehe kah alla andaq.

Suvel tuli millegipärast isu midagi suuremat heegeldada. Peast käis läbi ka kleidimõte, kuid selle heitsin siiki kõrvale ja valisin kampsuni. Tagantjärele ohkan selle otsuse peale kergendunult. Kindlasti ei tule mul ka nüüd pikka aega soovi midagi suuremat heegeldada, sest olgem ausad, ikka õudselt kõrini sai. Hakkasin juba pärast alumise ääre motiive oma heegeldamissoovi kahetsema, kuid siis oli juba küllalt palju lõnga motiivide jaoks ära tükeldatud ja ega ma nüüd nii kergelt ka alla vannu.

Kamps om heegeldet seo oppusõ perrä. Võti külh vähämbä heegelnõgla ja kasvati päält motiivõ ja vähämb silmussit manoq, aq iks om kamps mullõ veidükene lag'a, esieränis sälä päält, aq taa hädä om mul pia alasi (võinuq mõistaq taaga jo arvõstaq). Langas om Max Gründli Cotton Quick.

Kampsun on heegeldatud  selle õpetuse järgi. Võtsin küll väiksema heegelnõela ja kasvatasin pärast motiive vähem silmuseid, kuid ikka sai kampsun mulle veidi lai, eriti selja pealt (aga see probleem on mul alati, nii et võiks osata sellega juba arvestada). Lõngaks on Max Gründli Cotton Quick.

Ku käsitüü kuiki edesi minnäq ei taha

No viimädsel aol om nii, et esiki, ku käsitüü kätte võta, lää-i taa kuiki edesi. Katõ nädäliga sai õnnõ üte tsillukõsõ paari kindit kuatus. Om olnuq aig, koh mä olõ katõ nädäliga täüskasunu kampsi kudanu (hää külh, pall'o suurõmbidõ vardidõga).

Viimasel ajal on käsitööga kehvasti. Isegi kui pooliku töö kätte võtan, ei edene see sugugi. Kahe nädalaga sain vaid paari lastekindaid valmis. Ja ometi on olnud aeg, kus ma olen kahe nädalaga kudunud täiskasvanu kampsuni (aususe nimel tuleb öelda, et palju suuremate varrastega).

Latsõ kindaq tei langaperrist. Valgõ lang om Midara Baltika ja rohilinõ om Novita Pikkusisko. Koi 2 mm vardidõga. Mustrõ pannimiq latsõga katõ pääle kokko. Alomadsõ veere jänessit olli ammu tahtnuq kutaq. Näide kirä võti Elo Lutsepa ja Irina Tammise raamatust "Eesti kindakirjad", vöödilidseq sõrmõq olliq latsõ tahtminõ. No lats külh ütel', et naaq jänesseq olõ-i sukugi jänesse muudu, ommaq õnnõ määndseqki plekiq, aq vähembält esi tiiämiq, et ommaq jänesseq.

Lapse kindad tegin lõngajääkidest. Valge lõng on Midara Baltika ja roheline on Novita Pikkusisko. Kudusin 2 mm varrastega. Mustri panime lapsega kahe peale kokku. Alumise ääre jänesed olid minu idee ja nende mustri võtsin Elo Lutsepa ja Irina Tammise raamatust "Eesti kindakirjad", triibulised sõrmed olid lapse soov. Laps ütles küll, et jänesed pole üldse jäneste moodi, on ainult mingid plekid, aga no vähemalt ise teame, et need plekid on jänesed.   

Sügüse om rassõ ilosist kirivist lehtist niisama müüdä minnäq. Hindälgi om, mis sis viil latsõst kõnõldaq. No ja ku leheq saivaq jo kodo veetüs, sis meisterdimiq näist ja katõst purgist kündlejalaq. Kurapoolinõ om tett proovis ja hääpoolidsõ teimiq jo nii, et inämb-vähämb tiidsemiq, midä teimiq. Päält tuu mõistsõmiq hääpoolidsõ jaos ka peris tsillukõisi lehti otsi. Taa om õkvalt hää asi üteh latsõga meisterdamises.

Sügisel on raske ilusatest kirjudest lehtedest niisama mööda minna. Endalgi on, mis siis veel lapsest rääkida. Ja kui lehed said juba koju tassitud, siis meisterdasime neist ja kahest tühjast purgist küünlajalad. Vasakpoolne on tehtud prooviks ja parempoolse puhul juba teadsime enam-vähem, mida teeme ja kuidas teeme. Lisaks oskasime selle puhul ka ekstra väiksemaid lehti otsida. Lapsega meisterdamsieks igati sobiv ja mõnus tegemine. 

Sokisadu

Mul om jõulukuus plaanih kutaq 6 paari sukkõ. Kolm ehk sis poolõq ommaq valmis saanuq. Kõik kolm ommaq kuatuq paikligust Novita langast

Mul on plaanis detsembriks kududa kuus paari sokke. Kolm ehk siis pooled on valmis saanud. Kõik kolm paari on kootud kohalikust Novita sokilõngast.

Edimäne paar om kuat Novita vast kõgõ tunnõtumbast sukalangast - 7 Veljestä. Koi sukkõ 3,5 mm vardidõga seo oppusõ perrä.

Esimene paar on kootud Novita vast kõige tuntumast sokilõngast - 7 Veljestä. Kudusin 3,5 mm varrastega selle õpetuse järgi. 

Novita 7 Veljestä om hää lang, ku om vajja tüü kipeste valmis saiaq. Olõ-i midägi halva taa langa kotsilõ üldäq, kuiki inämbält jaolt miildüs sukkõ piinümbäst langast kutaq.

Novita 7 Veljestä on hea lõng, kui kudum on vaja ruttu valmis saada. Pole midagi halba öelda selle lõnga kohta, kuigi tavaliselt eelistan sokkide kudumiseks peenemaid lõngu.

Tõnõ paar oma kuat Novita langast Nalle 3 mm vardidõga. Koi Dropsi oppusõ perrä, aq pall'o lühkümbä seerega. Nalle om and'sak lang - mõnõq värviq ommaq hääq ni küländ pehmeq, tõsõq aq tundusõq kässi vaihõl kuiki elolda. Kõgõ hullõmb oll' mu meelest valgõ, taa rohilinõ oll' vaihõpääline ja seenimaani kõgõ parõmb om olnuq kõllanõ.

Teine paar on kootud Novita lõngast Nalle 3 mm varrastega. Kudusin Dropsi õpetuse järgi, kuid palju lühema säägeosaga. Nalle on kummaline lõng - mõned värvid on head ja küllaltki pehmed, teised tunduvad käte vahel elutud ja kuidagi kanged. Kõige hullem on olnud valge, see roheline on vahepealne ja kõige parem on siiani olnud kollane.   

Kolmas paar om kuat Mustrimaailma foorumih salakudamisõ käügih. Koi Novita langast Pikkusisko 2,5 mm varrastega. Oppus om ilma iist saiaq siist. Perädü illos mustrõ mu meelest, taha hindäle ka säändsit sukkõ. 

Kolmas paar sokke on kootud Mustrimaailma foorumi salakudumisena. Kudusin Novita lõngast Pikkusisko 2,5 mm varrastega. Õpetus on saadaval siin ja täiesti tasuta. Imeilus sokimuster minu meelest, tuleb isu ka endale sellised kududa. 

Pikkusisko om näist kolmõst langast mu kimmäs lemmik - piinükene ja pehmeq. Timä värviq ommaq ka tõistsugumadsõq ku tõisil. Olõ-i selgit särävit värve (vähembält ma näe-s).

Pikkusisko om neist kolmest lõngast mu kindel lemmik - peenike ja pehme. Selle värvid on ka teistsugused ku teistel. Ei ole selgeid säravaid värve (vähemalt ma ei näinud).

And'sak, et naaq langaq ommaq kõik sama koostisega, aq iks nii esisugumadsõq.

Kummaline, et need lõngad on kõik sama sisaldusega, kuid siiski nii erinevad.

Tsirelililla

Suvõl tull' mul umbõ himo midägi puuvilladsõst langast kutaq. Otsusti tetäq imäle kampsi. Ja nii puultõist kuud tagasi, ku olliq viil häste lämmäq ilmaq, saigi taa valmis.

Suvel tuli isu midagi puuvillast kududa. Otsustasin teha emale kampsuni. Ja umbes poolteist kuud tagasi, kui olid veel erakordselt soojad ilmad, saigi see valmis. 

 Imä tahtsõ säänest küländ lak'a ni õkva joonõga kampsi.
 Ema soovil sai kootud lai ja sirge lõikega kampsun.

Langas om Dropsi tsirelililla Cotton Light. Olõ ka varrampa taast langast kudanuq ni telse langa julgõhõ netist. A ku langa kätte sai, olli külh veidü hiitünü. Mälehti taad langa ku hääd ni nõdralikku, aq lang, minkä ma sai, oll' kuiki lörts. Ni tõtõstõ, päält veidükest netih tuhnmist, tull'gi vällä, et Drops om taa langa koostist muutnuq. Egäs midägi, kampsi koi iks valmis, kuiki pelgä iks viil, et venüs umbõlõ vällä. No piämiq pässä, et taa nii olnu-s.

Lõngaks on Dropsi sirelililla Cotton Light. Olen ka varem sellest lõngast kudunud ja nii tellisingi julgelt lõnga neti kaudu. Kui lõnga kätte sain, oli küll veidi böö-tunne, sest mäletasin seda lõnga kui mõnusat ja veidi vetruvat, kuid lõng, mis minuni jõudis, oli kuidagi lörts. Ja tõesti, pärast veidikest netis tuhnimist selguski, et Drops pon selle lõnga koostist muutnud. Ega midagi, kampsuni kudusin ikka valmis, kuigi kogu aeg oli hinges kartus, et see kampsun venib küll ruttu koledasti välja. No pean pöialt, et mu kartus oleks asjatu.

Ka mustrõ om Dropsi varamust. Seo sis.
Ka muster on võetud Dropsi mustrikogust. See siis.