Et külmäpoiss manoq es päsenüq

Jo minevä talvõ tahtsõ latsõlõ kutaq seod vesti. Eski lang sai ostõtus, aq vest jäi iks kuiki kudamaldaq. Noq, ku ilmaq talvidsõmbas lätsiq, võti kapist uutma jäänüq langa ni koi vesti valmis.

Juba möödunud talvel tahtsin tütrele seda vesti kududa. Isegi lõng sai ostetud, kuid vest jäi ikka kudumata. Nüüd, kui ilmad jälle talvisemaks tõmbusid, olin otsustavust täis, võtsin kapist lõnga ja kudusin vesti valmis.

Tei vesti meelega veidü pikembä, et sälg iks ilosahõ lämmi püsünüq. Lisas oll' mul muiduki naiivne luutminõ, et lats niimuudu vestist tulõvas talvõs viil vällä kasu-i.

Tegin vesti meelega veidi pikema, et selg ikka ilusti soe püsiks. Muidugi oli lisaks mul ka naiivne lootus, et nii laps vestist veel ka järgmiseks talveks lootusetult välja ei kasva.

Paistus, et ka latsõlõ vahtsõnõ rõivatükk väega miildüs. Kasus tulõ vast ka langa pehmüs, tütär käve jo kudamisõ aigu poolikut tüüd vai langatokki vasta põskõ pandmah. 

Lapsele paistab ka uus riideese väga meeldivat. Meeldimisele tuleb kasuks tõenäoliselt ka lõnga pehmus, tütar käis juba kudumise ajalgi poolikut tööd või lõngatokki vastu põske panemas.

Palmik lähkümbäst kaq:
Palmik lähemalt ka:

Ma esi olõ esieränis rahul nöpsega. Käve paar päivä tagasi Võrol Hõbõnöpsih plaaniga ostaq langa ni vestile nöpsiq (eski vest oll' üteh, et olõssi hää kaiaq), aq olõ vast vanas jäänüq, nöpsiq unõhti tävveste ärq. Eeläq õdagu trehvsime tütrega Lõunakeskuste ni lätsimiq sis kõrraga ka Viklihte nöpse ostma, kuiki vesti ega ka langa olõ-s üteh. Aq väega hääq saivaq mu meelest.

Ise olen eriti rahul nööpidega. Paar päeva tagasi käsin Võrus Hõbõnöpsis kindla plaaniga osta muuhulgas ka vesti nööbid. Isegi vest oli kaasas, aga nööbiostusoov oli nigu niuhti peast kadunud. Eile sattusime tütrega täiesti plaaniväliselt Lõunakeskusesse ja läksime siis juba ka Viklisse nööpe ostma. Kuigi sel korral polnud kaasas ei vesti ega ka mitte lõnga, said minu meelest hästi sobivad nööbid valitud.

Langas om Dropsi Alpaca, värvis pärlhall. Vardaq olliq 2,5 mm.

Lõngaks on Dropsi Alpaca, värviks pärlhall. Vardad olid 2,5 mm.

Rätisadu

Üteh timahavvadsõ edimädse lumõga satas tah blogih rätte. Et väläh om perädü illos, saa-s kuiki muudmuudu, ku lätsi lumõ pääle rättest pilte tegemä.

Selleaastase esimese lume puhul sajab siin blogis rätte. Et väljas on tõeline talvemuinasjutt, ei saanud jätta juhust kasutamata ja käisin väljas rätte pildistamas.

Taikametsä

Taa sali oll' jo tükk aigu tagasi valmis, aq uutsõ, et kiäki ta raami pääle tõmmanuq ni ärq ka vinütänüq. Sali lätt ütele hääle perresõbralõ ülikooli lõpõtamisõ kingis. Lihtsähe tuu peräst, et tä oll' nii tubli, et päält kümneaastagast vaiht võtsõ kätte ni lõpõt' ülikooli ärq. Puiega kiri om valit tuu perrä, et tä väega mõtsa armastas ni veidükene iks eriala perrä ka.

See sall on küll juba tükk aega valmis olnud, kuid ootas viimistlust. Sall läheb ülikooli lõpetamise puhul kingiks ühele väga toredale peresõbrale. Lihtsalt seetõttu, et ta oli nii otsatult tubli, et pärast kümneaastast pausi võttis kätte ja lõpetas ülikooli ära. Puudega muster on valitud osalt seetõttu, et kingi saaja väga metsa armastab, ja teisalt ikka lõpetatud eriala järgi ka.

Langas om Alevigist ostõt 100% meriinovillanõ lang. Võti taa katõkõrdsõlt. Taa lang hoit külh häste vormi, aq paistus, et om rätis veidükene lörts. Vardaq olliq vast 3,5 mm, a peris kimmäs ka inämb ei olõq. Räti kõgõ pikemb viir om 168 ni üleväst alla 65 cm. Sali oppusõ võti siist.

Lõngaks on Alevigist ostetud 100% meriinovillane lõng, mille võtsin kahekordselt. See lõng püsib küll küllaltki hästi vormis, kuid samas tundub, et on rätiks veidi lörts. Vardad olid vist 3,5 mm, päris kindel selles suuruses siiski pole. Räti ülaäär on 168 cm ning keskkohast ülevalt alla on 65 cm. Õpetuse võtsin siit.

Flying North Shawl

Taa piässiq külh olõma keväjäsali, aq mul sai taa valmis hoobis veidükene aigu inne edimäst lummõ. Maq olõ-i sukugi roosa värmi avvustaja, aq mu meelest sobis roosa siiäq ku kulak silmämulku. Vällä tull' illos ni naasõlik sali. 

Sall on mõeldud küll kevadesalliks, kuid mul sai see valmis napilt enne esimese lume tulekut. Kuigi ma ei ole kaugeltki roosa värvi austaja, sobib roosa selle salliga imehästi kokku. Tulemus on minu meelest tõesti kaunis ja naiselik.

Kuat on sali Võrolt Hõbõnöpsist ostõtust Leedu villadsõst langast, midä läts nii 170 g. Kiä villäst kannahtas, sis taad langa julgu külh soovitaq. Vardaq olliq 4,5 mm. Sali mõõdiq ommaq 206 x 91 cm. Oppus om võet siist.

Sall on kootud Võrust Hõbõnöpsist ostetud Leedu villasest lõngast, mida kulus 170 grammi ringis. Neile, kes villast kanda saavad, julgen seda lõnga küll soovitada. Abiks olid 4,5 mm vardad. Räti mõõdud on 206 x 91 cm. Õpetus on võetud siit.

Ku kiäki viil taad salit kutaq taht, sis om mustrõh vähämbäste kolm vika: 1) tõsõ joonissõ viimäst ritä (ritä 97) olõ-i vajja kutaq, muidu klapi-i silmussidõ arv järgmädse joonissõ jaos, 2) neländäl joonissõl ritu 151 ja 153 pääl olõ-i päält kolmõ ülenõstmisõga kokko ni õhksilmussõ inämb kokkovõtmist ni õhksilmust ja 3) neländä joonisse lõpuh inne veeresilmussit piät üte parõmbpididse silmussõ asõmal olõma kats, nigu ria alostusõhki.

Kui keegi veel seda rätti kududa tahab, siis mustris on vähemalt kolm viga: 1) teise joonise viimast rida (st rida 97) pole vaja kududa, muidu ei klapi silmuste arv järgmiseks jooniseks; 2) neljanda joonise ridadel 151 ja 153 pole pärast kolme ületõstmisega kokku ja õhksilmust vaja kududa kokkuvõtmist ja õhksilmust ja 3) neljanda joonise lõpus enne ääresilmuseid tuleb ka kududa 2 parempidist silmust nagu rea alguseski (mitte üks, nagu joonisel on märgitud).

I heart lace

Taa sali pääl om nii pall'o parõmpidist pinda, et kudaminõ olõ-i ülearvõ põnnõv, aq tuuiist läts kipõstõ edesi. Sali lätt ütele vanõmbalõ naistõrahvalõ kingis ni arva, et sinnäq sobis taa umah lihtsüseh väega häste.

Selle räti peal on nii palju parempidist pinda, et kudumine ei olnud kuigi põnev, kuid see-eest edenes väga kiiresti. Sall läheb ühele vanemale naisterahvale kingiks ning arvan, et sinna sobib see oma lihtsuses väga hästi.

Sali om ka kuat Leedu villadsõst, aq taa osti Tartost. Seo Leedu villanõ oll' hoobis jämmemb ku tuu roosa. Langa läts grammi päält 200 g. Vardaq olli 4 mm. Mõõdiq ommaq 168 x 72 cm. Oppus om peri siist.

Rätt on samuti kootud Leedu villasest, kuid selle ostsin Tartust. See lõng on hoopis jämedam kui eelmise räti roosa. Lõnga kulus täpselt 200 grammi. Vardad olid 4 mm. Mõõdud on 168 x 72 cm. Õpetuse võtsin siit.

Kalajõgi

Olõ kudanuq peris pall'o sukkõ, aq ku kapist naksi otsma sukkõ, miä olõssi hääq ni tõtõstõ PAKSUQ, sis säändsit lövväki-s. Kapih olliq õnnõ piinüst sukalangast koetuq sukaq, miä ommaq ka väega hääq, aq tuu päiv olõ-s sukugi näide tujo. Jääkinä-s muud üle, ku vardidõ perrä haardaq ni kutaq hindäle peris paksuq sukaq. Et Mustrimaailma tehniga-aastaga süküskuu teemäs olliq vikliq, sai patu ni petuga poolõs valit seo mustri. Patu ni petuga tuuperäst, et kuiki joonõq juuskvaq, olõ-i vikliga tah suurt midägi pistmist.

Olen viimastel aastatel kudunud päris palju sokke, aga kui kapiukse lahti lõin, et võtta sealt mõnus paks paar sokke, siis ei leidnudki sobivaid, kappi olid jäänud vaid küllaltki peenikestest sokilõngadest  sokid, mis on küll iseenesest väga head, kuid tol päeval oli isu just küllaltki jämedast lõngast kootud sokkide järele. Ei jäänudki muud üle, kui vardad lõnga sisse lüüa ning endale päris paksud sokid kududa. Et Mustrimaailma tehnika-aasta septembri teemaks olid vikkelkoed, siis sai patu ja petuga pooleks valitud see muster. Patu ja petuga seepärast, et kuigi jooned jooksevad ühele ja teisele poole, pole tegelikult üldse vikliga tegemist.

Mullõ taa mustrõ väega miildüs, selle et taa om külh lihtsä, aq näge iks väega hää vällä. Ni kõgõlõ lisäs tuu taa tõstõstõ silmi ette jõõ, miä umah käänäkidseh sängih tassakõnõ juusk. Esieränis miildü mullõ tuu, kuimuudu varbaotsast om kokko võet: suurõ varba mant veidemb ni tõisi varbidõ mant rohkõmb.

See muster meeldib mulle oma lihtsuses, kuid siiski efektsuses väga. Ja tõesti toob see silme ette jõe, mis rahulikult oma sängis voolab. Eriti meeldis mulle nende sokkide juures varvaste juurest kahandamine: suure varba poolt kahandatakse vähem ning teiste varvaste juurest rohkem, nii et sokk istub pärast väga hästi jalas.

Langas om perändüses saadu maavillane lang, miä oll' kah'os küländ pinkliganõ (eks taa olõ ka sukkõ päält nätäq), vardaq olliq 3 mm jämmüdseq.

Lõngaks on päranduseks saadud maavillane, mis oli küll kahjuks küllaltki ebaühtlane (eks see paista ka sokkide pealt välja), vardad olid 3 mm jämedused. 

Opimiq kõik' aig midägi vahtsõt

Olõ-s ilmangi kudanu midägi säänest, koh oma vajja silmussit vinütäq. Noq võti sis kätte ni opsõ taa tehniga ärq. Edimädses niimuudu kuatus as'as sai sall. Peris mõnus kudaminõ oll' ni kimmähe kua kuangi viil midägi, koh silmussit vinütäq tulõ.

Ma ei olnud siiani kudunud midagi sellist, kus oleks olnud vaja silmuseid venitada. Nüüd võtsin kätte ja õppisin selle tehnika ära. Esimeseks niimoodi valminud asjaks sai sall. Päris mõnus kudumine oli ning kindlasti koon kunagi midagi selles tehnikas veel.

Langas om Raasiku ütekõrdne (taast jäi sall ütelt puult karm , aq tõsõlt puult õrn ni egäl juhul perädü lämmi). Mis nummõrt vardit pruuksõ, mälehtä-i inämb, oll' 3 vai 3,5 mm. Et koi taad tehnigat edimäst kõrda, tei iks oppusõ perrä (saa kaiaq siist).

Lõngaks on Raasiku ühekordne, millest jäi sall veidi karmilt õhuline, kuid hästi soe. Et sall pidi päris kaua oma esitlemist ootama, on kahjuks on peast pühitud see, mis numbrit vardaid kasutasin, oli kas 3 või 3,5 mm. Et kudusin seda tehnikat esimest korda, võtsin igaks juhuks ikka ka õpetuse ette (seda näeb siit).

Sali sai hindäle mu umbõ hää sõbõr, looda, et taa hoit sügüse- ni talvõkargusõ timäst kavvõmbah.

Salli sai endale mu hästi armas sõber. Loodan, et sall ei lase sügise- ja talvekülmadel talle liiga teha.

Sünnüpääväkinke lainõ pääl

Sõbra tütrekene sai jo aastadsõs. No külh lätt aig kipeste. Sünnüpääväkingis sooviti kleidikest. Kõgõpäält mõtli, et kua nii nigu torost tulõ, aq sis sai arvo, et mul olõ-i jo kõik aig last, et proovi, kas om jo hää. Nisis naksi iks oppust otsma ni löüdse seo. Minu uma tull' sääne.

Sõbra tütrekene sai juba aastaseks. Aasta on möödunud nii, et pole tähelegi pannud. Sünnipäevakingiks sooviti kleidikest. Alguses plaanisin kududa peast, nii nagu tuleb, kuid siis jõudis mulle kohale, et mul pole ju kogu aeg võtta last, kellele kleiti proovida. Niisiis hakkasin ikka õpetust otsima. Leidsin  selle. Siin on minu variant. 

Originaali muutsõ nii pall'o, et säläjaolõ mustrõt es kua. Mustrõt kõrdasi ka inämb ku originaalil. Mustõ om sääne, et taad tulõ kutaq egä riä pääl. Kuat om kleit 4 mm vardidõga Debbie Blissi cotton dk langast. Lang om hää ni nii jämme puuvilladsõ langa kotsilõ ka küländ pehmeq. Langa läts üttekokko õkvalt 200 grammi.

Originaali muutsin nii palju, et seljale mustrit ei kudunud. Lisaks tuli mul soovitud pikkuse saamiseks kududa mustrit rohkem kordi. Muster on selline, mida tuleb iga rea peal kududa. Kootud on kleit 4 mm varrastega Debbie Blissi cotton dk lõngast. Lõng on mõnus ning nii jämeda puuvillase lõnga kohta ka küllaltki pehme. Lõnga kulus täpselt 200 grammi.

Väikevormid

Kõgõpäält ütle, et täämbädse postitusõ päälkiri om mõotõt Barbaara Lohe blogih olnuist "väikuvormõst". Seo kõrd panõ sis maq ka üles asju, midä maq väikuvormõs piä.

Kõigepealt pean ütlema, et tänase postituse pealkiri on inspireeritud Barbaara Lohe blogis näidatud "väikevormidest". Seekord näitan siis seda, mis minu arvates väikevormide alla kuuluvad.

Kõgõpäält mu latsõ sukaq. 4-aastadsõ tütrigu sukaq ommaq tävveste selgehe väikukõsõq. Naaq ommaq kuatuq vardaga 2,5, langas ommaq jäägiq (suurõmb jago musta ni roosa om kimmähe Dropsi Fabel). Kassi kirä võti siist oppusõst.

Kõigepealt mu lapse sokid. 4-aastase tütarlapse sokid kuuluvad ilmkahtlemata väikevormide alla. Sokid on kootud 2,5 mm vardaga, lõng on pärit jääkide korvist (suurem osa musta ja roosa on Dropsi Fabel, ülejäänu on teadmata lõng). Kassi mustri võtsin siit õpetusest. 

Tõsõs väikuvormis om mu mehe müts. Taa om kuat Mustrimaailma foorumi tehnika-aastaga põimukuu tüüs (põimukuu teemas oll' patent). Vardaq olliq 3,5 mm ni langas Titan Wooli Superwool (umbõ hää pehmeq lang). Oppus om peri siist.

Teiseks väikevormiks on mu mehe müts. See on kootud Mustrimaailma foorumi tehnika-aasta augustitööks (augustikuu teemaks oli patent). Kudumiseks kasutasin 3,5 mm vardaid, lõngaks oli Titan Wooli Superwool (nii hea pehme lõng). Õpetus on pärit siit.

Ni perämäne väikuvorm, midä täämbä näütä, om Calais' õlarätt. Mul oll' kotoh üte väiku õlaräti jago Raasiku kõllast isitüt langa. Otsusti taast kutaq ütele noorõlõ näiokõsõlõ sali. Et sali läts latsõlõ, otsõ lihtsät kirja ni lõpus löüdse taa. Nigu vällä tull', oll' mul kotoh õkvalt väiku sali jago langa, nimelt jäi langa üle nii 10 sentimeetre jago. Vardaq olliq 4 mm ni sali mõõdiq tulliq 148 x 56 cm.

Ning viimane, kuid sugugi mitte vähem väärikas väikevorm, mida täna näitan, on Calais' õlarätt. Mul oli kodus ühe väikese õlaräti jagu Raasiku kahekordset kollast lõnga. Otsustasin sellest kududa õlasalli noorele piigale. Et rätt läheb lapsele, otsisin lihtsat mustrit ning lõpuks leidsin selle. Tuli välja, et lõnga oli mul täpselt väikese õlaräti jagu, nimelt jäi seda üle umbes 10 sentimeetrit. Räti kudusin 4 mm varrastega ning mõõdud tulid 148 x 56 cm.

Roosaq lillisukaq

Hääl sõbral oll' kuu aigu tagasi sünnüpäiv. Mul oll' kimmäs plaan tälle midägi esi tetäq, aq midägi hääd tulõ-s päähä. Salli saa-s ka inämb kutaq, selle et taa sai tä jo mineväs sünnüpääväs. Tuhlassi inne hää pall'o tüüaigu netih maaha, kooni löüdse naaq sukaq. 2 mm vardaq oll' sünnüpäävälats mullõ esi paar nädälit varrampa kinknüq, langas sai heleroosa heegelniit. 

Heal sõbral oli kuu aega tagasi sünnipäev. Mul oli kindel plaan talle sünnipäevaks midagi ise teha, kuid pea oli mõtetest lage. Salli ka enam teha ei saanud, sest möödunud aastal ta juba sai selle. Tuhlasin siis hea hulga tööaega netis maha, kuni leidsin need sokid. 2 mm vardad oli tulevane sünnipäevalaps mulle ise paar nädalat varem kinkinud. Lõngaks valisin heleroosa heegelniidi.

Naid sukkõ alostadas jala päält lillipildist, sis kuatas edesi varbani, sis tallaalonõ ni kõgõ lõpus ülämäne jago, miä seere ümbre lätt. Mõnus kudaminõ ni ikäv ka nakka-i. Esiki tõsõ suka kudaminõ olõ-s rassõ. Õnnõ et kummagi suka kudamisõ man lahksõ üte varda. 

Neid sokke hakatakse kuduma jala peal olevast lillepildist, edasi kootakse varbaosa, siis tallaalune ning lõpuks sääreosa. Väga mõnus kudumine ja igav ei hakanud üldse. Isegi teist sokki kududes polnud igav. Ainult et kumbagi sokki kududes suutsn ühe varda ära lõhkuda.

Tennä kõvva Liinat ni Pärtlit, kiä pilte teiväq.
Suur-suur aitäh Liinale ja Pärtlile piltide eest!

Kabolõ kingis

Viimädsel aol om kudamisaigu veitüs jäänüq. Ja valmis as'aq ommaq kuiki inne pildi pääle saamist jo mu mant ärq lännüq. Taa sali läts sõpru tütrele. Et ma esi sünnüpäävä aigu sinnäq minemah es olõq, anni kingi mehega üteh ni loi pääle sõnaq, et ta iks pilti ka tennüq. Tekk', aq panõ-s tähele, et sali sai pildi pääle pahupoolõlt. A mis iks, omgi nätäq, määne tüü onm säält puult, kohe langaotsi käki.

Viimasel ajal on kudumisajaga eriti kitsaks läinud. Ja lisaks on valmis asjad mu juurest ära läinud enne pildi peale saamist. See sall läks sõprade tütrele sünnipäevakingiks. Et ma ise sünnipäeva ajal sina minemas ei olnud, andsin kingi mehega kaasa ja lugesin peale sõnad, et ta ikka pilti ka teeks, Tegigi, kuid ei pannud tähele, et sall jäi pildile pahupoolelt. Mis siis ikka, ongi ükskord näha ka see pool, kuhu lõngaotsi peidan.

Oppusõ võti Nancy Bushi raamatust "Knitted Lace of Estonia", koh sali nimes om Peacock Tail and Leaf Scarf. Langas om Alevigist ostõt lang, koh om 70% meriinovilla ni 30% bambust. Vardaq olliq 3 mm. Et vardaq olli peenembäq ku raamatuh oll' antuq, koi sali üte mustrikõrra lag'õmba ni neli mustrikõrda pikembä. Mustri jäi kipõstõ päähä ni hää kipõ kudaminõ oll'.

Kudumisjuhised võtsin Nancy Bushi raamatust "Knitted Lace of Estonia", kus salli nimeks on Peacock Tail and Leaf Scarf. Lõng on ostetud Alevigist ning selles on 70% meriinovilla ja 30% bambust. Vardad olid 3 mm. Et kasutasin peenemaid vardaid, kui õpetuses oli antud, kudusin sali ühe mustrikorra võrra laiema ning nelja mustrikorra võrra pikema. Muster jäi ruttu pähe ning nii oli hea kiire ja lihtne kudumine, mida sai ka kergesti kaasa võtta.  

Tah om kats pilti õigõ poolõ päält ka. Siin on siiski üks pilt ka õige poole pealt.

Üleväst alla ni üteh tüküh

Koi Helen Idaranna oppusõ perrä kaarja passõga kampsi. Kamps om kuat üteh tüküh, tuu tähendäs nii, et sääl olõ-i üttegi ummõlust. Et lihtsä õnnõ parõmpidinõ kudamine läts lõpus väega igäväs, koi allaviirde Haapsalu sali raamatust võetuq motiiviq. Langas om määnegi tundmaldaq mohääri ni akrüüli sego ni vardaq olliq 4,5 mm.

Kudusin Helen Idaranna õpetuse järgi ümara passega kampsuni. Kootud on see ühes tükis, st nii, et seal ei ole ühtegi õmblust. Et vaid parempidi kudumine läks lõpuks igavaks, kudusin alla äärde Haapsalu salli raamatust võetud kaheksakandade motiivi. Lõngaks on mingi tundmatu mohääri ja akrüüli segu ning vardad olid 4,5 mm. 

Mooduga üteh juuskminõ

Ku Ravelryh kaiaq, sis paistus, et moodu ommaq tulnuq salliq, miä ommaq kaarja kujoga ja keskkotussõst lag'õmbaq ni otsõst ohkumbaq. Saa-s maqki tõistõ, ku pidi mooduga üteh juuskma. Üts armsa näiokõnõ saa hindäle sünnüpääväs säändse salli:

Ku Ravelrys vaadata, siis näib, et moes on kaarja kujuga sallid, mis on keskelt laiemad ja otstest kitsamad. Ega minagi ju teisiti saanud, kui pidin moega kaasa jooksma. Üks armas piiga saab endale sünnipäevaks sellise salli:

Langas om Raasiku katõkõrdnõ ni oppusõs om Pia Kaukise Pitsigootti-huivi.

Lõngaks on Raasiku kahekordne ja mustriks on Pia Kaukise Pitsigootti-huivi.

Tah üts pilt viil kuiujast sallist ka. 

Siin veel üks pilt ka kuivavast sallist.